Nõukogu otsus 2003/170/JSK,

27. veebruar 2003,

liikmesriikide õiguskaitseorganite välismaale lähetatud kontaktametnike ühise kasutamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkte a, b ja c, artikli 30 lõike 2 punkti c ning artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Taani Kuningriigi algatust, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) 3. detsembril 1998. aastal kokkutulnud justiits- ja siseministrite nõukogu võttis vastu nõukogu ja komisjoni tegevuskava selle kohta, kuidas kõige paremini rakendada Amsterdami lepingu sätteid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks, [3] mille meetmes nr 48 on sätestatud, et viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist tuleks võtta meetmeid koostöö ning ühisalgatuste edendamiseks koolituse, kontaktametnike vahetuse, lähetamise, seadmete kasutamise ja kohtuekspertiisi alal.

(2) 11. ja 12. detsembril 1998. aastal Viinis kokkutulnud Euroopa Ülemkogu toetas oma otsuses nr 83 nõukogu ja komisjoni tegevuskava selle kohta, kuidas kõige paremini rakendada Amsterdami lepingu sätteid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks, ning kutsus otsuses nr 89 tugevdama organiseeritud kuritegevuse vastaseid meetmeid, pidades silmas lepingu alusel avanevaid uusi võimalusi.

(3) 15. ja 16. oktoobril 1999. aastal Tamperes kokkutulnud Euroopa Ülemkogu kutsus nõukogu ja komisjoni üles tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga edendama Amsterdami lepingu täielikku ja viivitamatut kohaldamist tegevuskava alusel, mille 3. detsembril 1998. aastal võttis vastu siseministrite nõukogu ning mida toetas 11. ja 12. detsembril 1998. aastal Viinis kokkutulnud Euroopa Ülemkogu, ning Tamperes kokkulepitud poliitiliste suuniste ja konkreetsete eesmärkide alusel, mis hõlmavad politseikoostöö süvendamist piiriülese kuritegevusega võitlemiseks.

(4) Helsingis 10. ja 11. detsembril 1999. aastal kokkutulnud Euroopa Ülemkogu innustas Euroopa Liitu suurendama oma jõupingutusi rahvusvahelisel tasandil, tugevdades koostööd kolmandate riikidega uimastite nõudmise ja pakkumise vähendamiseks ning justiits- ja siseküsimustes. Samuti märkis Euroopa Ülemkogu, et vaja on kõigi asjaomaste asutuste ühendatud jõupingutusi, milles eriline roll on Europolil.

(5) 14. ja 15. detsembril 2001. aastal Laekenis kokkutulnud Euroopa Ülemkogu kinnitas oma otsuses nr 37 Tamperes määratletud suuniseid ja eesmärke ning märkis, et on vaja uut tõuget ja suuniseid viivituste heastamiseks mõnes valdkonnas.

(6) 14. oktoobril 1996 võttis nõukogu vastu ühismeetme 96/602/JSK, milles sätestatakse ühine raamistik liikmesriikide algatustele seoses kontaktametnikega. [4]

(7) Pidades silmas ühismeetme kohaldamisel saadud kogemusi ja Amsterdami lepingu piiriülese kuritegevusega võitlemist käsitlevaid sätteid, tuleb tugevdada ning arendada liikmesriikide koostööd seoses kontaktametnikele määratavate ülesannetega ja nende lähetamisega kolmandatesse riikidesse ning rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.

(8) Niivõrd kuivõrd see on vajalik Europoli konventsioonis [5] määratletud ülesannete täitmiseks, loob ja hoiab Europol koostöösuhteid kolmandate riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(9) Europol on loonud ning loob ja hoiab jätkuvalt koostöösuhteid paljude kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(10) Europolile tuleb anda toetus ja vahendid, mis on vajalikud tema tõhusaks toimimiseks Euroopa politseikoostöö keskusena. Euroopa Ülemkogu on rõhutanud, et Europolil on keskne roll liikmesriikide asutuste vahelises koostöös piiriülese kuritegevuse uurimisel, toetades kuritegevuse ärahoidmist, analüüsi ja uurimist liidu tasandil.

(11) Europolile tuleb anda võimalus mingil määral kasutada liikmesriikide kontaktametnikke kolmandates riikides, et tugevdada Europoli toetust operatiivtegevusele siseriiklike politseiasutuste kõrval.

(12) Liikmesriigid tõdevad, et juba toimub ulatuslik koostöö kontaktametnike vahel, kelle liikmesriigid on oma vajadusi silmas pidades lähetanud kolmandatesse riikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Tuleb tugevdada mõningaid nende kontaktametnike vahelise koostöö aspekte, et võimalikult hästi kasutada liikmesriikide ressursse.

(13) Liikmesriikide koostööd selles valdkonnas tuleb tugevdada, et hõlbustada teabevahetust raske piiriülese kuritegevusega võitlemiseks.

(14) Liikmesriigid panevad erilist rõhku koostööle piiriülese kuritegevusega võitlemisel, uskudes, et teabevahetusega seotud koostöö tugevdamine suurendab siseriiklike asutuste suutlikkust kuritegevusega tõhusalt võidelda. Liikmesriigid usuvad, et Europolil peaks selles olema keskne roll.

(15) Käesoleva otsuse eesmärk on reguleerida raske piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisega seotud küsimusi.

(16) Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni [6] (edaspidi "Schengeni lepingu rakenduskonventsioon") kontaktametnike ühist kasutamist käsitlevaid sätteid tuleks edasi arendada, et tugevdada liikmesriikide koostööd piiriülese kuritegevusega võitlemisel.

(17) Islandi ja Norra puhul arendatakse käesoleva otsusega, välja arvatud artikkel 8, edasi neid Schengeni acquis sätteid lepingu tähenduses, mis on sõlmitud Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni acquis' rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta, [7] mis kuuluvad nimetatud lepingu kohaldamise korda käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ [8] artikli 1 punkti H kohaldamisalasse.

(18) Ühendkuningriik osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes) [9] artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(19) Iirimaa osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes) [10] artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(20) Nõukogu ühismeede 96/602/JSK ja Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 47 lõige 4 tuleks vastavalt kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Mõiste

1. Käesolevas otsuses tähendab "kontaktametnik" ühe liikmesriigi esindajat, kelle õiguskaitseorgan on lähetanud välismaale ühte või mitmesse kolmandasse riiki või rahvusvahelisse organisatsiooni, et luua ja hoida kontakte nende riikide asutustega või organisatsioonidega kuritegude ärahoidmisele või uurimisele kaasa aitamiseks.

2. Käesolev otsus ei piira liikmesriikide kontaktametnike ülesandeid, mida nad täidavad oma volituste piires ning vastavalt siseriiklikule õigusele, siseriiklikele vajadustele või võimalikule vastuvõtjariigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud soodsamale lepingule.

Artikkel 2

Kontaktametnike ülesanded

1. Iga liikmesriik tagab, et tema kontaktametnikud loovad ja hoiavad otsesidemeid vastuvõtjariigi pädevate asutustega või rahvusvahelise organisatsiooniga teabe kogumise ja vahetamise hõlbustamiseks ning kiirendamiseks.

2. Iga liikmesriigi kontaktametnik aitab samuti kaasa teabe kogumisele ja vahetamisele, mida võib kasutada raske piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks, sealhulgas teave, mis aitab paremini tundma õppida asjaomastes riikides või rahvusvahelistes organisatsioonides kasutatavat õigussüsteemi ja tegutsemistavasid.

3. Kontaktametnikud täidavad oma ülesandeid oma volituste piires ning kooskõlas siseriikliku õiguse ja vastuvõtjariikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingute sätetega, sealhulgas sätted isikuandmete kaitse kohta.

Artikkel 3

Kontaktametnike lähetamisest teatamine

1. Liikmesriigid teatavad üksteisele oma kavatsusest lähetada kontaktametnikud kolmandatesse riikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ning teatavad Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile (edaspidi "peasekretariaat") igal aastal kontaktametnike lähetamisest, sealhulgas nende kohustustest ja võimalikest liikmesriikide vahelistest koostöölepingutest kontaktametnike lähetamise kohta.

2. Peasekretariaat koostab ning saadab liikmesriikidele ja Europolile igal aastal kokkuvõtte liikmesriikide kontaktametnike lähetamisest, sealhulgas nende kohustustest ja võimalikest liikmesriikide vahelistest koostöölepingutest kontaktametnike lähetamise kohta.

Artikkel 4

Kontaktametnike võrgustikud kolmandates riikides

1. Liikmesriigid tagavad, et samasse kolmandasse riiki või rahvusvahelisse organisatsiooni lähetatud liikmesriikide kontaktametnikud kohtuvad korrapäraselt või vastavalt vajadusele asjakohase teabe vahetamiseks. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks olev liikmesriik tagab, et tema kontaktametnikud algatavad selliste kohtumiste korraldamise. Kui eesistujaks olev liikmesriik ei ole kõnealuses kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis esindatud, algatab kohtumise korraldamise järgmise või ülejärgmise eesistujariigi esindaja. Vajaduse korral kutsutakse sellistele kohtumistele komisjon ja Europol.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende samasse kolmandasse riiki või rahvusvahelisse organisatsiooni lähetatud kontaktametnikud abistavad üksteist kontakti võtmisel vastuvõtjariigi asutustega. Vajaduse korral võivad liikmesriigid kokku leppida, et nende kontaktametnikud jagavad omavahel ülesandeid.

3. Liikmesriigid võivad kahe- või mitmepoolselt kokku leppida, et ühest liikmesriigist kolmandasse riiki või rahvusvahelisse organisatsiooni lähetatud kontaktametnik esindab ka ühe või mitme muu liikmesriigi huve.

Artikkel 5

Liikmesriikide koostöö seoses teabevahetusega kolmandates riikides asuvate kontaktametnike kaudu

1. Liikmesriigid tagavad, et nende kontaktametnikud kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides edastavad siseriikliku õiguse, asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide ja kehtivate isikuandmete kaitset reguleerivate sätete kohaselt oma asjaomasele siseriiklikule asutusele teavet raske kuritegevuse kohta, mis ohustab teist liikmesriiki, kes ei ole kõnealuses kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis oma kontaktametnikega esindatud. Siseriiklikud asutused hindavad siseriikliku õiguse kohaselt ja vastavalt ohu suurusele, kas teatada sellest asjaomasele liikmesriigile.

2. Liikmesriikide kontaktametnikud kolmandates riikides või rahvusvahelistes organisatsioonides võivad siseriikliku õiguse, asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide ja kehtivate isikuandmete kaitset reguleerivate sätete kohaselt edastada teavet teist liikmesriiki ohustava raske kuritegevuse kohta otse kõnealuse liikmesriigi kontaktametnikule, kui see liikmesriik on asjaomases kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis esindatud.

3. Siseriikliku õiguse ja asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt võivad liikmesriigid, kellel ei ole kontaktametnikke kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, esitada asjakohase teabe saamiseks taotluse teisele liikmesriigile, kellel on kõnealuses kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kontaktametnikud.

4. Liikmesriigid käsitlevad iga lõikes 3 kirjeldatud taotlust oma vastava siseriikliku õiguse ja asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt ning teatavad võimalikult kiiresti, kas seda taotlust saab täita.

5. Liikmesriigid võivad nõustuda otsese teabevahetusega kolmandatesse riikidesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse lähetatud kontaktametnike ja teiste liikmesriikide asutuste vahel kehtivate isikuandmete kaitset reguleerivate sätete kohaselt.

6. Lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud ülesannete täitmine ei tohi takistada kontaktametnikke nende esmaste kohustuste täitmisel.

Artikkel 6

Kontaktametnike ühised seminarid

1. Koostöö tugevdamiseks kontaktametnike vahel ühes või mitmes kolmandas riigis ja rahvusvahelises organisatsioonis juhul, kui kõnealuste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kohta on vaja eriteavet või kui seal tuleb sekkuda, võivad liikmesriigid korraldada kuritegevuse suundumusi ning piiriülese kuritegevusega võitlemise tõhusaimaid meetodeid käsitlevaid ühiseid seminare, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu acquis' d. Sellistele seminaridele kutsutakse komisjon ja Europol.

2. Lõikes 1 kirjeldatud seminaridel osalemine ei tohi takistada kontaktametnikke nende esmaste kohustuste täitmisel.

Artikkel 7

Pädevad siseriiklikud asutused

1. Liikmesriigid nimetavad oma pädevatest asutustest kontaktisikud käesolevas otsuses nimetatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks ning tagavad, et nende kontaktisikud on võimelised täitma oma kohustusi tõhusalt ja kiirelt.

2. Liikmesriigid teatavad peasekretariaadile kirjalikult oma kontaktisikutest pädevates asutustes ja kõigist vastavalt käesolevale otsusele tehtud hilisematest muudatustest. Peasekretariaat avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas.

3. Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, eriti pädevuse jaotust asjaomaste liikmesriikide mitmesuguste asutuste ja teenistuste vahel.

Artikkel 8

Europol

1. Liikmesriigid hõlbustavad siseriikliku õiguse ja Europoli konventsiooni kohaselt taotluste menetlemist, mille Europol on esitanud teabe saamiseks liikmesriikide kontaktametnikelt kolmandates riikides või rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Europol ei ole esindatud. Europoli taotlused adresseeritakse liikmesriikide siseriiklikele üksustele, kes teevad taotluse kohta otsuse siseriikliku õiguse ja Europoli konventsiooni kohaselt. Teave kolmandatesse riikidesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse lähetatud liikmesriikide kontaktametnikelt edastatakse Europolile siseriikliku õiguse ja Europoli konventsiooni kohaselt.

2. Oma kontaktametnike kohustuste määramisel võtavad liikmesriigid vajaduse korral arvesse ülesandeid, mida Europoli konventsiooni alusel täidab Europol.

Artikkel 9

Kohaldamine Gibraltari suhtes

Käesolevat otsust kohaldatakse Gibraltari suhtes.

Artikkel 10

Hindamine

Nõukogu hindab käesoleva otsuse rakendamist kahe aasta jooksul pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

1. Ühismeede 96/602/JSK tunnistatakse kehtetuks.

2. Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 47 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 14 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. veebruar 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Chrisochoïdis

[1] EÜT C 176, 24.7.2002, lk 8.

[2] Euroopa Parlamendi 20. novembri 2002. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 19, 23.1.1999, lk 1.

[4] EÜT L 268, 19.10.1996, lk 2.

[5] EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2.

[6] EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

[7] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[8] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[9] EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[10] EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

--------------------------------------------------