Nõukogu otsus,

22. juuli 2002,

millega kehtestatakse kriminaalasjades politsei- ja õigusalase koostöö raamprogramm (AGIS)

(2002/630/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõiget 1, artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu lepingu artikkel 29 sätestab, et liidu eesmärk on tagada kodanikele vabaduse, turvalisuse ja õiguse alal kõrgetasemeline kaitse, arendades liikmesriikide ühismeetmeid kriminaalasjadega seotud politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas, vältides rassismi ja ksenofoobiat ning võideldes nende vastu.

(2) Euroopa Ülemkogu 1999. aasta oktoobris Tamperes toimunud istungi otsustes kutsutakse üles koostöö tugevdamisele kuritegevuse, kaasa arvatud uusi info- ja sidetehnoloogiaid kasutava kuritegevuse tõkestamisel ja sellega võitlemisel, et saavutada tõeline Euroopa õigusala. Veel kord rõhutatakse selle valdkonna koostöö tähtsust tegevuskavas pealkirjaga "Organiseeritud kuritegevuse tõkestamine ja kontroll: Euroopa Liidu strateegia uue aastatuhande alguseks" [3].

(3) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta raamotsuse 2001/220/JSK (ohvrite positsiooni kohta kriminaalmenetluses [4] artikkel 12 kutsub liikmesriikidevahelisele koostööle, et hõlbustada ohvrite huvide tõhusamat kaitsmist kriminaalmenetlustes.

(4) Asjakohane on laiendada projektide Euroopa mõõdet kolmele liikmesriigile või kahele liikmesriigile ja ühele taotlejariigile, et soodustada partnerlussuhete loomist ning teabe ja siseriiklike heade tavade vahetust.

(5) Nõukogu asutatud programmid Grotius II — Criminal, [5] Stop II, [6] Oisin II, [7] Hippokrates [8] ja Falcone [9] on aidanud tugevdada liikmesriikide politsei- ja kohtuasutuste koostööd ning parandada vastastikust arusaamist nende politsei-, kohtu-, õigus- ja haldussüsteemidest.

(6) Pärast Euroopa Liidu narkootiliste ainetega seotud tegevuskava (2000—2004) heakskiitmist Euroopa Ülemkogu istungil juunis 2000 Feiras on sellesse raamprogrammi lülitatud ka narkokaubandusevastased meetmed.

(7) Ühtse raamprogrammi loomine, mida Euroopa Parlament ja Nõukogu sõnaselgelt nõudsid varasemate programmide vastuvõtmise ajal, soodustab veelgi koostööd kooskõlastatud ja mitmeid valdkondi ühendava lähenemise teel, mis hõlmab mitmesuguseid kuritegevuse tõkestamise ja sellega võitlemise eest vastutavaid isikuid Euroopa Liidu tasandil. Seda tehes tuleb säilitada tasakaalustatud lähenemine mitmesuguste meetmete vahel, mille eesmärk on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine.

(8) Soovitav on tagada raamprogrammiga toetatud meetmete järjepidevus, sätestades nende kooskõlastamise ühesainsas poliitilises tugiraamistikus, mis ratsionaliseerib menetlused ja parandab haldamist ning mastaabisäästu. Lisaks tuleb täielikult ära kasutada programmi tulemuslikkus, eriti õiguskaitseasutuste puhul, ning soodustada koostööd liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel ja anda neile asutustele selgem ülevaade teiste liikmesriikide vastavate asutuste töömeetoditest ning piirangutest.

(9) Raamprogrammi kulud peaksid olema kooskõlas finantsperspektiivi rubriigi 3 kehtiva ülemmääraga.

(10) Raamprogrammi iga-aastaste assigneeringute kohta peaksid otsuse tegema eelarvepädevad institutsioonid eelarvemenetluse käigus.

(11) Raamprogramm tuleb taotlejariikidele kui selle programmi alusel rahastatavate projektide partneritele ja neis osalejatele teha kättesaadavaks. Vajaduse korral võib kavandada ka teiste riikide osaluse programmis.

(12) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta selles sätestatud korras ja komitee abiga.

(13) Käesoleva otsuse alusel rakendatud projektide lisaväärtuse suurendamiseks tuleb tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus nende projektide ning muude ühenduse sekkumisvormide vahel.

(14) Tagada tuleb raamprogrammi korrapärane jälgimine ja hindamine, et läbiviidud projektide tõhusust saaks hinnata eesmärkide seisukohalt ning eelistusi vajaduse korral kohandada.

(15) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe [10] punktis 34 määratletud võrdlussumma on lülitatud käesolevasse otsusesse kogu raamprogrammi kehtivuse ajaks, ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse asutamislepingus määratletud eelarvepädeva institutsiooni volitusi,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Raamprogrammi kehtestamine

1. Käesolev otsus kehtestab vabaduse, turvalisuse ja õiguse alal politsei- ja õigusalase koostöö raamprogrammi kriminaalasjades, edaspidi "programm".

2. Käesoevaga kehtestatakse programm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2007 ja seda võib pärast viimast kuupäeva pikendada.

Artikkel 2

Programmi eesmärgid

1. Programm peab kaasa aitama üldisele eesmärgile tagada Euroopa Liidu kodanikele vabaduse, turvalisuse ja õiguse alal kõrgetasemeline kaitse. Sellega seoses on programmi eesmärgid eelkõige järgmised:

a) kujundada, rakendada ja hinnata Euroopa poliitikat selles valdkonnas;

b) edendada ja tugevdada võrkude loomist, liikmesriike ühiselt huvitavate üldiste teemade alast koostööd, teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamist ning levitamist, kohalikku ja piirkondlikku koostööd ning parandada ja kohandada koolitust ja tehnilisi ning teaduslikke uuringuid;

c) julgustada liikmesriike tihendama koostööd taotlejariikide, muude kolmandate riikide ning asjakohaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. Programm toetab projekte järgmistes Euroopa Liidu lepingu VI jaotisega seotud valdkondades:

a) õigusalase koostöö üldiselt ja kriminaalasjades, sealhulgas koolitus;

b) õiguskaitseasutuste koostöö;

c) organiseeritud või organiseerimata kuritegevuse vastu võitlemisse kaasatud õiguskaitseorganite või liikmesriikide muude avalike või eraorganisatsioonide koostöö;

d) liikmesriikide koostöö kriminaalmenetluses ohvrite huvide tõhusa kaitse saavutamiseks.

Artikkel 3

Programmis osalejad

1. Programm kaasrahastab maksimaalselt kahe aasta pikkusi projekte, mille esitavad avalikud või erainstitutsioonid ja organid, sealhulgas kutseorganisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, ühingud, ettevõtjaid esindavad organisatsioonid, uurimis- ning põhi- ja täiendkoolitusasutused; projektid peavad olema suunatud lõikes 3 sätestatud sihtrühmadele.

2. Kaasrahastamise tingimustele vastamiseks peavad projektid hõlmama partnereid vähemalt kolmes liikmesriigis või kahes liikmesriigis ja ühes taotlejariigis ning nende eesmärgid peavad olema samad, mis on nimetatud artiklis 2. Taotlejariigid võivad projektides osaleda, et tutvuda selle valdkonna acquis' ga ja ühinemiseks valmistuda. Samuti võivad osaleda muud kolmandad riigid, kui see teenib projektide eesmärke.

3. Programm peab olema suunatud järgmistele sihtrühmadele:

a) õigusala töötajad: kohtunikud, prokurörid, juristid, õigusala ametnikud, eeluurimisametnikud, kohtutäiturid, eksperdid, kohtutõlgid ja muud kohtuga seotud spetsialistid;

b) õiguskaitse ametnikud ja töötajad: liikmesriikide avalikud organid, kes vastutavad vastavalt siseriiklikule õigusele kuritegude tõkestamise, avastamise ja nende vastu võitlemise eest;

c) muude valitsusasutuste ametnikud ja ühingute, kutseorganisatsioonide, uurimisrühmade ning ettevõtete esindajad, kes on kaasatud organiseeritud või organiseerimata kuritegevuse tõkestamisse ja võitlusse selle vastu;

d) ohvriabiteenistuste esindajad, kaasa arvatud sisserände ja sotsiaalteenuste eest vastutavad riigiasutused.

4. Artiklis 2 sätestatud eesmärkidega seoses võib programm samuti kaasrahastada järgmisi ettevõtmisi:

a) vastavalt lõikele 1 esitatud konkreetsed projektid, mis on eriti vajalikud programmi eelistuste või taotlejariikidega koostöö tõttu;

b) täiendavad meetmed, nagu seminarid, ekspertide kohtumised või muud tegevused programmi alusel saadud tulemuste levitamiseks.

5. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide raames võib programm samuti anda otsest finantsabi tegevustele, mis on valitsusväliste organisatsioonide aastakavas, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

a) nad peavad olema mittetulundusorganisatsioonid;

b) nad peavad olema asutatud vastavalt ühe liikmesriigi õigusaktidele;

c) nende tegevusel peab olema Euroopa mõõde ja see peab üldreeglina hõlmama vähemalt pooli liikmesriike;

d) nende tegevuse eesmärkide hulka peab kuuluma üks või mitu artiklis 2 sätestatud eesmärki.

Artikkel 4

Programmi poolt toetatavad tegevused

Programm hõlmab järgmist tüüpi projekte:

a) koolitus;

b) vahetus- ja praktikaprogrammide rajamine ning alustamine;

c) uuringuid ja teadustöö;

d) programmi alusel saadud tulemuste levitamine;

e) koostöö soodustamine liikmesriikide õiguskaitse- ja kohtuasutuste või liikmesriikide muude kuritegevuse tõkestamise ning selle vastu võitlemisega seotud avalike või eraorganisatsioonide vahel, andes näiteks abi võrkude loomiseks;

f) konverentsid ja seminarid.

Artikkel 5

Programmi rahastamine

1. Programmi rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2003—2007 on 65 miljonit eurot.

Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

2. Projekti kaasrahastamine programmi alusel välistab iga muu rahastamise mõnest muust Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavast programmist.

3. Rahastamisotsustele järgnevad rahastamislepingud komisjoni ja korraldajate vahel. Rahastamisotsuste ja nendega seotud lepingute rahalist poolt kontrollib komisjon ja neid auditeerib kontrollikoda.

4. Rahalise toetuse osa Euroopa Liidu üldeelarvest ei tohi ületada 70 % projekti üldmaksumusest.

5. Artikli 3 lõikes 4 nimetatud konkreetseid projekte ja täiendavaid meetmeid ning artikli 3 lõikes 5 nimetatud tegevusi võib rahastada kuni 100 %, kui seejuures ei ületata 10 % kogu programmi iga-aastasest finantspaketist artikli 3 lõike 4 punktile a vastavate konkreetsete projektide puhul ja 5 % artikli 3 lõike 4 punktile b vastavate täiendavate meetmete puhul.

Artikkel 6

Programmi rakendamine

1. Komisjon vastutab programmi juhtimise ja rakendamise eest koostöös liikmesriikidega.

2. Programmi haldab komisjon kooskõlas Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega.

3. Programmi rakendamiseks peab komisjon:

a) valmistama ette iga-aastase tööprogrammi, mis sisaldab konkreetseid eesmärke, temaatilisi eelistusi ning vajaduse korral konkreetsete projektide ja täiendavate meetmete nimekirja; programm peab olema tasakaalustatud artikli 2 lõikes 2 täpsustatud valdkondade vahel, võimaldades igale selle lõike punktides a, b ja c täpsustatud valdkonnale vähemalt 15 % iga-aastasest rahastamisest;

b) hindama esitatud projekte, tegema neist valiku ning tagama nende haldamise.

4. Esitatud projektide läbivaatamine toimub vastavalt artiklis 8 sätestatud nõuandemenetlusele. Iga-aastase tööprogrammi, artikli 3 lõikes 4 nimetatud konkreetsete projektide ja täiendavate meetmete ning artikli 3 lõikes 5 nimetatud tegevuste läbivaatamine toimub vastavalt artiklis 9 sätestatud menetluskorrale.

5. Tingimusel, et need on kokkusobivad asjakohase poliitikaga, hindab ja valib komisjon korraldajate esitatud projekte järgmiste kriteeriumide alusel:

a) kokkusobivus programmi eesmärkidega;

b) projekti Euroopa mõõde ja taotlejariikide osalemisvõimalused;

c) kokkusobivus tööga, mis on tehtud või mida kavandatakse teha Euroopa Liidu poliitiliste eelistuste raames õigusalase koostöö osas üldiselt ja kriminaalasjades;

d) määr, mille võrra projekt täiendab muid endisi, olemasolevaid või tulevasi koostööprojekte;

e) korraldaja suutlikkus projekti rakendada;

f) projekti kontseptsiooni, korralduse, esitusviisi ja eeldatavate tulemuste kvaliteet;

g) programmi raames taotletava toetuse suurus ja proportsionaalsus eeldatavate tulemustega;

h) eeldatavate tulemuste mõju programmi eesmärkidele.

Artikkel 7

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja, edaspidi "komitee".

2. Komitee võtab eesistuja ettepanekul vastu oma töökorra, mille aluseks on Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud töökorra standardeeskirjad.

3. Komisjon võib kutsuda taotlejariikide esindajad pärast komitee koosolekut peetavatele teabekohtumistele.

Artikkel 8

Nõuandemenetlus

2. Arvamus protokollitakse; iga liikmesriik võib taotleda oma arvamuse dokumenteerimist protokollis.

3. Komisjon arvestab võimalikult suurel määral komitee arvamust. Ta teatab komiteele, millisel viisil arvamust on arvesse võetud.

Artikkel 9

Komiteemenetlus

1. Kui viidatakse käesolevale artiklile, esitab komisjoni esindaja komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

2. Komisjon võtab meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul võib komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi lükata kolme kuu võrra alates kõnealusest teatamisest.

3. Lõikes 2 ettenähtud tähtaja jooksul võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

Artikkel 10

Järjepidevus ja vastastikune täiendavus

Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega, et projektid on kooskõlas ühenduse muu poliitikaga ja täiendavad seda.

Artikkel 11

Järelevalve ja hindamine

Komisjon jälgib programmi korrapäraselt. Ta teatab Euroopa Parlamendile vastuvõetud tööprogrammi ja kaasrahastatavate projektide loendi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

a) programmi rakendamise iga-aastase aruande. Esimene aruanne esitatakse 30. juuniks 2004;

b) programmi rakendamise vahehinnangu 30. juuniks 2005;

c) teatise programmi jätkamise kohta, millega vajaduse korral kaasneb asjakohane ettepanek, 30. septembriks 2006;

d) lõpliku hinnangu kogu programmile 30. juuniks 2008.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäeval.

Brüssel, 22. juuli 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

P. S. Møller

[1] EÜT C 51 E, 26.2.2002, lk 345.

[2] Arvamus on esitatud 9. aprillil 2002 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 124, 3.5.2000, lk 1.

[4] EÜT L 82, 22.3.2001, lk 1.

[5] EÜT L 186, 7.7.2001, lk 1 (Grotius II — Criminal).

[6] EÜT L 186, 7.7.2001, lk 7 (Stop II).

[7] EÜT L 186, 7.7.2001, lk 4 (Oisin II).

[8] EÜT L 186, 7.7.2001, lk 11.

[9] EÜT L 99, 31.3.1998, lk 8.

[10] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

--------------------------------------------------

32002D0630