Euroopa Liidu Teataja L 199 , 09/08/1993 Lk 0001 - 0053
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 6 Köide 4 Lk 0126
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 6 Köide 4 Lk 0126

Nõukogu direktiiv 93/36/EMÜ,

14. juuni 1993,

millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiivi 77/62/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord, [4] on mitmel korral muudetud; edaspidiste muudatuste korral tuleks kõnealune direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada;

eelkõige tundub tähtis viia käesolev direktiiv võimalikult suures ulatuses vastavusse riigihankeid käsitlevate sätetega, mis on esitatud nõukogu direktiivis 93/37/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord, [5] ja nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivis 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord; [6]

vastavusse tuleb viia eelkõige tellija funktsionaalne määratlus, võimalus kasutada avatud või piiratud menetlust, nõue põhjendada kandidaatidele või pakkujatele äraütlemist, eri pakkumismenetluste täitmist käsitlevate aruannete koostamise eeskirjad, tehnikavaldkonna ühiseeskirjadele viitamise tingimused, avaldamine, osalemine ja lepingu sõlmimise kriteeriumide selgitused ning nõuandekomitee menetluse kasutuselevõtt;

on vaja teha ka redaktsioonilisi muudatusi olemasolevate sätete selgemaks muutmiseks;

kaupade vaba liikumise saavutamine liikmesriikides riigi nimel või piirkondlike või kohalike omavalitsuste nimel või avalik-õiguslike isikute nimel sõlmitud riiklike tarnelepingute suhtes eeldab nii kitsenduste tühistamist kui ka riiklike tarnelepingute sõlmimise siseriikliku korra kooskõlastamist;

sellise kooskõlastamise puhul tuleks nii palju kui võimalik arvesse võtta igas liikmesriigis kehtivat korda ja haldustavasid;

ühendus on riigihankelepinguid käsitleva lepingu, [7] edaspidi "GATTi leping", lepinguosaline;

käesoleva direktiivi I lisas on esitatud tellijate nimekiri, kelle suhtes kehtib GATTi leping; seda lisa on vaja ajakohastada vastavalt liikmesriikide esitatud muudatustele;

käesolevat direktiivi ei kohaldata direktiivis 90/531/EMÜ [8] hõlmatud teatavate veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris sõlmitavate tarnelepingute suhtes;

ilma et see piiraks GATTi lepingu vastavate reguleerimisalasse kuuluvate tarnelepingute suhtes kehtestatud piirmäärade kohaldamist, võib lepingute puhul, mille maksumus on alla 200000 eküü, käesoleva direktiiviga ettenähtud konkurssi mitte korraldada ja asjakohane on sätestada, et nende suhtes ei kohaldata kooskõlastusmeetmeid;

tuleb ette näha erandjuhud, kui korra kooskõlastusmeetmeid ei ole vaja kohaldada, kuid arvestades, et need juhud peavad olema selgesti piiritletud;

läbirääkimistega menetlust tuleks pidada erandlikuks ja seetõttu tuleks seda kohaldada üksnes kindlaksmääratud juhtudel;

on vaja kehtestada ühiseeskirjad tehnika valdkonnas, mis võtaksid arvesse ühenduse standardite ja tehniliste kirjelduste poliitikat;

riigihangete valdkonnas tõhusa konkurentsi tagamiseks on vaja, et liikmesriikide tellijate koostatud hanketeated lepingute sõlmimise kohta avaldatakse kogu ühenduses; nendes teadetes sisalduv teave peab võimaldama ühenduse tarnijatel otsustada, kas asjaomased lepingud pakuvad neile huvi või mitte; sel eesmärgil on vaja neile pakkuda asjakohast teavet tarnitavate toodete ja nende tarnimisega seotud tingimuste kohta; eelkõige piiratud menetluste korral on kuulutamise eesmärgiks võimaldada liikmesriikide tarnijatel väljendada oma huvi lepingute vastu, taotledes tellijatelt pakkumiskutseid vastavalt nõutud tingimustele;

täiendav teave lepingute kohta tuleb esitada nii nagu liikmesriikides tavaks, kas iga lepingu lepingudokumentides või muus samaväärses dokumendis;

on vaja kehtestada riiklikes tarnelepingutes osalemise ühiseeskirjad, mis sisaldaksid nii kvalitatiivse valiku kriteeriume kui ka lepingu sõlmimise kriteeriume;

asjakohane oleks lubada kohandada käesolevas direktiivis nõutud teatavaid teadete ja statistiliste aruannetega seotud tehnilisi tingimusi vastavalt tehniliste nõuete muutustele; käesoleva direktiivi II lisa viitab klassifikaatorile; ühendus võib vastavalt vajadusele oma ühise klassifikaatori läbi vaadata või selle asendada, ning on vaja ette näha võimalus, et vastavalt kohandatakse viidet nomenklatuurile;

käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisas nimetatud siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) riiklikud tarnelepingud – tarnija (füüsiline või juriidiline isik) ja ühe punktis b määratletud tellija vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, sealhulgas ostu-, üüri-, rendi- või liisinglepingud koos väljaostuvõimalusega või ilma. Kõnealuste toodete tarnimine võib hõlmata ka kohaletoomis- ja paigaldustoiminguid;

b) tellija – riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus, avalik-õiguslikud isikud, ühest või mitmest sellisest organist või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused;

Avalik-õiguslik isik on mis tahes isik:

- mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega,

- mis on juriidiline isik,

- mida põhiliselt rahastab riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud või mille juhtimist need isikud kontrollivad, või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, millesse riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud nimetavad üle poole liikmetest;

teises lõigus osutatud tingimustele vastavate avalik-õiguslike isikute või isikute kategooriate nimekirjad on esitatud direktiivi 93/37/EMÜ I lisas. Nimekirjad on võimalikult täielikud ning neid võib läbi vaadata direktiivi 93/37/EMÜ artiklis 35 sätestatud korras;

c) tarnijat, kes esitab pakkumise, nimetatakse pakkujaks ning tarnijat, kes on taotlenud kutset piiratud menetluses osalemiseks, nimetatakse kandidaadiks;

d) avatud menetlus – siseriiklik pakkumismenetlus, mille käigus kõik huvitatud tarnijad saavad esitada pakkumise;

e) piiratud menetlus — siseriiklik pakkumismenetlus, mille käigus pakkumise saavad esitada üksnes tellija määratud tarnijad;

f) läbirääkimistega menetlus — siseriiklik pakkumismenetlus, mille käigus tellija konsulteerib enda valitud tarnijatega ning peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi lepingutingimuste suhtes.

Artikkel 2

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a) lepingute suhtes, mis on sõlmitud direktiivi 90/531/EMÜ artiklites 2, 7, 8 ja 9 nimetatud valdkondades või mis vastavad kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 2 tingimustele;

b) tarnelepingute suhtes, mis on salajased või mille teostamisel tuleb rakendada erilisi julgeolekumeetmeid vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigus- ja haldusnormidele või juhul, kui see on vajalik riigi põhiliste julgeolekuhuvide kaitseks.

2. Kui artikli 1 punktis b määratletud tellija annab tellijast erinevale isikule, sõltumata selle õiguslikust seisundist, eri- või ainuõigused tegelda avalike teenuste osutamisega, tuleb seda õigust andvas dokumendis märkida, et kõnealune isik peab kolmandate isikutega riiklikke tarnelepinguid sõlmides järgima riikkondsuse alusel mittediskrimineerimise põhimõtet.

Artikkel 3

Ilma et see piiraks artikli 2, artikli 4 ja artikli 5 lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide artikli 1 punktis a osutatud toodete suhtes, sealhulgas nende toodete suhtes, mille kohta tellijad on lepingud sõlminud riigikaitse valdkonnas, välja arvatud need tooted, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikli 223 lõike 1 punkti b sätteid.

Artikkel 4

Käesolevat direktiivi ei kohaldata riiklike tarnelepingute suhtes, mida reguleeritakse eri protseduurireeglitega ja mis sõlmitakse:

a) vastavalt asutamislepingule liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, mis käsitleb tarneid, mille eesmärk on mingi projekti ühine rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt; kõikidest lepingutest teatatakse komisjonile, kes võib konsulteerida riigihankelepingute nõuandekomiteega, mis on moodustatud otsusega 71/306/EMÜ; [9]

b) sõjaväeüksuste paigutamist käsitleva rahvusvahelise lepingu alusel liikmesriigi või kolmanda riigi ettevõtjatega;

c) rahvusvahelise organisatsiooni konkreetse menetluse alusel.

Artikkel 5

1. a) II, III ja IV jaotist ning artikleid 6 ja 7 kohaldatakse riiklike tarnelepingute suhtes, mille on sõlminud:

- artikli 1 lõikes b nimetatud tellijad, kaasa arvatud need lepingud, mille I lisas loetletud tellijad on sõlminud riigikaitse valdkonnas, kui tegemist ei ole II lisas käsitletud toodetega, tingimusel et eeldatav maksumus käibemaksuta ei ole väiksem kui 200000 eküüd,

- I lisas loetletud tellijad ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta ei ole väiksem kui GATTi lepingu alusel kehtestatud piirmäär; kui tegemist on riigikaitse valdkonna tellijatega, kohaldatakse seda ainult II lisas loetletud toodetega seotud lepingute suhtes;

b) käesolevat direktiivi kohaldatakse riiklike tarnelepingute suhtes, mille eeldatav maksumus on sama suur või suurem kui asjaomane piirmäär sel ajal, kui teade avaldatakse vastavalt artikli 9 lõikele 2;

c) piirmäär riikide vääringutes ja GATTi piirmäär eküüdes vaadatakse üldjuhul läbi iga kahe aasta järel alates 1. jaanuarist 1988. Kõnealuste väärtuste arvestamisel võetakse aluseks eküüdes väljendatud riikide vääringute keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval;

käesolevas punktis sätestatud arvestusmeetodi vaatab riigihankelepingute nõuandekomitee komisjoni ettepanekul läbi üldjuhul kaks aastat pärast selle esmast kohaldamist;

d) punktis a sätestatud piirmäärad ja nende väärtused riikide vääringutes ning GATTi lepinguga kehtestatud piirmäära puhul selle väärtus eküüdes avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas punkti c esimeses lõigus sätestatud läbivaatamisele järgneva novembrikuu alguses.

2. Üüri-, rendi- või liisinglepingute puhul võetakse lepingu eeldatava maksumuse arvestamisel aluseks:

- tähtajaliste lepingute puhul, kui nende tähtaeg on 12 kuud või vähem, lepingu kogumaksumus selle kehtivusajal, või kui nende tähtaeg on rohkem kui 12 kuud, nende kogumaksumus, sealhulgas hinnanguline jääkväärtus,

- tähtajatute lepingute puhul või kui lepingu kehtivusaja suhtes on kahtlusi, kuumakse mis on korrutatud 48ga.

3. Regulaarseid tarneid käsitlevate lepingute või lepingute puhul, mida teatava aja möödudes uuendatakse, võetakse eeldatava maksumuse arvestamisel aluseks:

- eelnenud eelarveaasta või 12 kuu jooksul sõlmitud samalaadsete lepingute tegelik maksumus, mida on võimaluse korral kohandatud esialgse lepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul eeldatavasti toimuvatele muutustele koguses ja maksumuses,

- või lepingute eeldatav kogumaksumus esimese tarne toimumisele järgneva 12 kuu või lepingu tähtaja jooksul, kui tähtaeg on pikem kui 12 kuud.

Lepingu hindamise meetodit ei tohi valida kavatsusega käesoleva direktiivi kohaldamist vältida.

4. Kui kavandatav ühte liiki tarnete hankimine võib viia selleni, et lepingud sõlmitakse samaaegselt mitmes osas, tuleb lõigete 1 ja 2 kohaldamise aluseks võtta nende osade eeldatav kogumaksumus.

5. Juhul, kui kavandatavale hankele on ette nähtud optsiooniklauslid, võetakse lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel aluseks ostu-, üüri-, rendi- või liisingtehingute suurim lubatud kogumaksumus, optsiooniklauslid kaasa arvatud.

6. Ühtegi teatavat tarnekogust hõlmavat riigihanget ei või osadeks jagada eesmärgiga vältida käesoleva direktiivi kohaldamist.

Artikkel 6

1. Riiklike tarnelepingute sõlmimisel kohaldavad tellijad artikli 1 punktides d, e ja f määratletud menetlust allpool esitatud juhtudel.

2. Tellijad võivad tarnelepinguid sõlmida läbirääkimistega menetluse alusel, kui avatud või piiratud menetluse puhul esitatud pakkumised ei vasta nõuetele või kui pakkumised ei ole kooskõlas IV jaotisele vastavate siseriiklike sätetega, juhul kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta. Sel juhul avaldavad tellijad lepingu kohta teate, välja arvatud juhul, kui niisugusesse läbirääkimistega menetlusse kaasatakse kõik ettevõtjad, kes vastavad artiklite 20–24 kriteeriumidele ja kes esitasid algse avatud või piiratud menetluse käigus pakkumismenetluse vorminõuetele vastavad pakkumised.

3. Tellijad võivad sõlmida tarnelepinguid läbirääkimistega menetluse alusel asjakohast teadet avaldamata:

a) kui avatud või piiratud menetluse käigus ei ole esitatud ühtki pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist, juhul kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta ja kui komisjonile esitatakse asjakohane aruanne;

b) kui asjaomaseid tooteid valmistatakse üksnes uuringu, katse või arendustegevuse eesmärgil, ei kohaldata seda sätet ärilise elujõulisuse loomiseks mõeldud masstoodangu suhtes ega uurimis- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;

c) kui tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel saab tarnitavaid tooteid valmistada või tarnida ainult üks konkreetne tarnija;

d) äärmise vajaduse korral, kui asjaomaste tellijate poolt ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud kiireloomulise olukorra tõttu ei ole võimalik lõikes 2 nimetatud avatud, piiratud või läbirääkimistega menetluse tähtajast kinni pidada. Kiireloomulise olukorra põhjenduseks toodavad asjaolud ei või mingil juhul johtuda tellijatest;

e) esialgse tarnija lisatarnete puhul, mis on mõeldud olemasolevate toodete või seadmete osaliseks asendamiseks või olemasolevate toodete või seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine sunniks tellijat hankima teistsuguste tehniliste omadustega materjali, mis tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel. Selliste lepingute ja samuti uuendatavate lepingute kehtivusaeg ei või üldiselt olla pikem kui kolm aastat.

4. Kõikidel teistel juhtudel kasutavad tellijad tarnelepingute sõlmimisel avatud või piiratud menetlust.

Artikkel 7

1. Tellija teatab 15 päeva jooksul alates asjakohase taotluse saamisest taotluse esitanud tagasi lükatud kandidaadile või pakkujale tema taotluse või pakkumise tagasilükkamise põhjustest ning pakkumise puhul ka eduka pakkuja nime.

2. Tellija teatab taotluse esitanud kandidaadile või pakkujale põhjustest, millele tuginedes ta otsustas jätta sõlmimata lepingu, millega seoses pakkumismenetlus korraldati, või menetlust uuesti alustada. Tellija teatab otsusest ka Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele.

3. Iga sõlmitud lepingu kohta koostavad tellijad kirjaliku aruande, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

- tellija nimi ja aadress, lepingu objekt ja maksumus,

- vastuvõetud kandidaatide või pakkujate nimed ning nende valimise põhjused,

- tagasilükatud kandidaatide või pakkujate nimed ning nende tagasilükkamise põhjused,

- eduka pakkuja nimi ja põhjused, miks tema pakkumine välja valiti, ning juhul kui see on teada, siis ka lepinguosa suurus, mille suhtes edukas pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega,

- läbirääkimistega menetluse puhul artiklis 6 nimetatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse.

Aruanne või selle põhijooned edastatakse komisjoni taotlusel komisjonile.

II JAOTIS

ÜHISEESKIRJAD TEHNIKAVALDKONNAS

Artikkel 8

1. III lisas määratletud tehnilised kirjeldused esitatakse üldistes dokumentides või iga lepinguga seotud lepingudokumentides.

2. Ilma et see piiraks riigisiseseid juriidiliselt siduvaid tehnilisi eeskirju, ja kui need on ühenduse õigusega kooskõlas, määratlevad tellijad tehnilised kirjeldused Euroopa standarditele vastavate siseriiklike standardite, Euroopa tehniliste kinnituste või ühiste tehniliste kirjelduste põhjal.

3. Tellija võib teha lõike 2 sätetest erandi, kui:

a) standardid, Euroopa tehnilised kinnitused või ühised tehnilised kirjeldused ei sisalda sätteid vastavuse tagamiseks või kui puuduvad tehnilised vahendid toote piisava vastavuse tagamiseks standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele või ühistele tehnilistele kirjeldustele;

b) lõike 2 kohaldamine piiraks nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiivi 86/361/EMÜ (telekommunikatsioonivõrgu terminalseadmete tüübikinnituse vastastikuse tunnustamise algstaadiumi kohta) [10] või nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsuse 87/95/EMÜ (mis käsitleb standardimist infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas) [11] või muude konkreetseid teenuste või toodete valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktide kohaldamist;

c) nimetatud standardid, Euroopa tehnilised kinnitused või ühised tehnilised kirjeldused kohustaksid tellijat hankima juba kasutatava varustusega kokkusobimatuid tooteid või materjale, või tooksid kaasa ebaproportsionaalseid kulusid või ebaproportsionaalseid tehnilisi raskusi, kuid üksnes selgelt määratletud ja kinnitatud strateegia raames, mille eesmärk on teatud aja jooksul üle minna Euroopa standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele või ühistele tehnilistele kirjeldustele;

d) kõnealuse projekti puhul on tegemist tõelise uuendusega, mille puhul ei saa kasutada olemasolevaid Euroopa standardeid, Euroopa tehnilisi kinnitusi või ühiseid tehnilisi kirjeldusi.

4. Lõiget 3 kohaldades esitavad tellijad võimaluse korral põhjenduse Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatavas teates või lepingudokumentides ja igal juhul asutusesisestes dokumentides ning annavad kõnealust teavet asjakohase taotluse korral liikmesriikidele ja komisjonile.

5. Euroopa standardite, Euroopa tehniliste kinnituste või ühiste tehniliste kirjelduste puudumise korral:

a) määratletakse tehnilised kirjeldused siseriiklike tehniliste kirjelduste alusel, mis on tunnistatud ühenduse tehnilist ühtlustamist käsitlevates direktiivides loetletud põhinõuetega vastavuses olevaks kooskõlas nendes direktiivides sätestatud korraga ning eelkõige kooskõlas direktiivis 89/106/EMÜ [12] sätestatud korraga;

b) võib tehnilisi kirjeldusi määratleda siseriiklike tehniliste kirjelduste alusel, mis käsitlevad projekteerimist, arvestusmeetodit ning tööde teostamist ja materjalide kasutamist;

c) võib tehnilisi kirjeldusi määratleda muude dokumentide alusel. Sellisel juhul tuleb tugineda tähtsuse järjekorras:

i) riiklikele standarditele, millega tellija riigis on rakendatud tunnustatud rahvusvahelised standardid;

ii) muudele tellija riigi standarditele ja tehnilistele kinnitustele;

iii) muudele standarditele.

6. Välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud lepingu objektiga, keelavad liikmesriigid lepingu tingimustes määratleda tehnilisi kirjeldusi, milles nimetatud konkreetse valmistusviisiga või kindlat päritolu või konkreetsel viisil töödeldavaid tooteid, mis teatavaid tarnijaid või tooteid soosivad või nende osaluse välistavad. Eelkõige keelatakse nimetada kaubamärke, patente, liike või erilist päritolu või tootmisviisi. Sellised viited on siiski lubatud, kui nendega kaasneb märge "või samaväärne", juhul kui tellija ei ole suuteline lepingu objekti määratlema tehniliste kirjelduste abil, mis oleksid piisavalt täpsed ja kõikidele huvitatud lepinguosalistele mõistetavad.

III JAOTIS

ÜHISED TEAVITAMISEESKIRJAD

Artikkel 9

1. Tellijad teevad eelteatega, mis avaldatakse võimalikult kiiresti pärast eelarveaasta algust, teatavaks iga tootevaldkonna kohta kavandatavate riigihangete kogumaksumuse, mis neil on plaanis sõlmida järgneva 12 kuu jooksul, kui eeldatav kogumaksumus artikli 5 sätteid arvesse võttes ei ole väiksem kui 750000 eküüd.

Tellija määratleb tootevaldkonna viidates klassifikaatorile "Classification of Products According to Activities (CPA)". Komisjon määrab artikli 32 lõikes 2 sätestatud korras kindlaks tingimused, mille kohaselt teates teatavatele klassifikaatori positsioonidele viidatakse.

2. Tellijad, kes soovivad sõlmida riikliku tarnelepingu, kasutades avatud, piiratud või vastavalt artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimustele läbirääkimistega menetlust, teatavad sellest asjakohase teatega.

3. Tellijad, kes on lepingu sõlminud, teatavad sellest asjakohase teatega. Kui lepingu sõlmimisega seotud teatava teabe avaldamine võib takistada seaduste kohaldamist või olla vastuolus üldiste huvidega või kahjustada konkreetse era- või avalik-õigusliku ettevõtja õigustatud ärihuve või ausat konkurentsi tarnijate vahel, võib sellist teavet teatavatel juhtudel mitte avaldada.

4. Teated koostatakse IV lisas sätestatud näidiste alusel ning need sisaldavad näidistes nõutavaid andmeid. Kui tellijad taotlevad teavet majanduslike ja tehniliste standardite kohta, mida nad tarnijatelt valiku tegemiseks nõuavad (IV lisa B osa punkt 11, IV lisa C osa punkt 9 ja IV lisa D osa punkt 8), võivad nad nõuda üksnes artiklites 22 ja 23 määratletud andmete esitamist.

5. Tellijad edastavad teated võimalikult kiiresti ja asjakohaseimal viisil Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele. Artiklis 12 osutatud kiirendatud menetluse puhul edastatakse teade teleksi, telegrammi või faksi teel.

Lõikes 1 nimetatud teade edastatakse võimalikult kiiresti pärast iga eelarveaasta algust.

Lõikes 3 nimetatud teade edastatakse hiljemalt 48 päeva pärast asjakohase lepingu sõlmimist.

6. Lõigetes 1 ja 3 nimetatud teated avaldatakse ühenduse ametlikes keeltes tervikuna Euroopa Ühenduste Teatajas ja TED-andmepangas, kusjuures autentne on üksnes algkeelne tekst.

7. Lõikes 2 nimetatud teated avaldatakse algkeeltes tervikuna Euroopa Ühenduste Teatajas ja TED-andmepangas. Igas teates sisalduvatest olulistest andmetest avaldatakse kokkuvõte teistes ühenduse ametlikes keeltes, kusjuures autentne on üksnes algkeelne tekst.

8. Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus avaldab teated hiljemalt 12 päeva pärast nende lähetamist. Artiklis 12 osutatud kiirendatud menetluse puhul lühendatakse seda aega viie päevani.

9. Teateid ei avaldata tellija riigi ametlikes väljaannetes ega ajakirjanduses enne nende Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele lähetamise kuupäeva; nendes märgitakse kõnealune lähetamise kuupäev. Teates ei avaldata muud teavet kui see, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas.

10. Tellijad peavad suutma lähetuskuupäeva tõendada.

11. Teadete Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kulud kannavad ühendused. Teade ei tohi olla pikem kui üks Euroopa Ühenduste Teataja lehekülg ehk ligikaudu 650 sõna. Igas Euroopa Ühenduste Teataja numbris, mis sisaldab üht või mitut teadet, esitatakse ka näidis või näidised, millel avaldatud teade või teated põhinevad.

Artikkel 10

1. Avatud menetluse puhul määrab tellija pakkumiste laekumise tähtajaks mitte vähem kui 52 päeva pärast teate lähetuskuupäeva.

2. Tingimusel et taotlus on saadetud aegsasti, peavad tellijad või pädevad talitused saatma tarnijatele lepingudokumendid ja täiendavad dokumendid kuue päeva jooksul alates vastava taotluse saamisest.

3. Tingimusel et lepingudokumentidega seotud täiendavat teavet on taotletud aegsasti, peavad tellijad selle tagama hiljemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumise lõpptähtpäeva.

4. Kui lepingudokumendid, täiendavad dokumendid või täiendav teave on liiga mahukas, mistõttu seda ei ole võimalik esitada lõigetes 3 ja 2 sätestatud tähtaja jooksul, või kui pakkumise saab esitada üksnes pärast kohapealsete oludega tutvumist või lepingudokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, pikendatakse lõikes 1 sätestatud tähtaegu sellele vastavalt.

Artikkel 11

1. Piiratud menetluse ja läbirääkimistega menetluse puhul artikli 6 lõike 2 tähenduses ei tohi tellijate määratud osalustaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 37 päeva pärast teate lähetuskuupäeva.

2. Samaaegselt palub tellija kirjalikult väljavalitud kandidaatidel esitada oma pakkumised. Pakkumiskutsele lisatakse lepingudokumendid ja täiendavad dokumendid. See sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a) vajaduse korral talituse aadress, kellelt on võimalik lepingudokumente ja täiendavaid dokumente taotleda, ning taotluse esitamise tähtaeg; samuti dokumentide eest makstav summa ja maksetingimused;

b) pakkumiste esitamise tähtaeg, aadress, kuhu need tuleb saata, ja keel või keeled, milles need tuleb esitada;

c) viide avaldatud hanketeatele;

d) märge dokumentide kohta, mis lisatakse kas kandidaadi poolt vastavalt artikli 9 lõikele 4 esitatud kontrollitavate andmeteõendamiseks või samas artiklis sätestatud andmete täienda miseks artiklites 22 ja 23 sätestatud tingimustel;

e) lepingu sõlmimise kriteeriumid, kui neid ei ole teates esitatud teadaandes.

3. Piiratud menetluse puhul ei tohi tellija määratud pakkumiste laekumise tähtaeg olla lühem kui 40 päeva alates kirjaliku pakkumiskutse lähetuskuupäevast.

4. Pakkumismenetluses osalemise taotluse võib esitada kirja, telegrammi, teleksi, faksi või telefoni teel. Viimasel neljal juhul tuleb taotlust kinnitada enne lõikes 1 sätestatud tähtaja lõppu lähetatud kirja teel.

5. Tingimusel et lepingudokumentidega seotud täiendavat teavet on taotletud aegsasti, peavad tellijad selle tagama hiljemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumise lõpptähtpäeva.

6. Kui pakkumise saab esitada üksnes pärast kohapealsete oludega tutvumist või lepingudokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, pikendatakse lõikes 3 sätestatud tähtaega sellele vastavalt.

Artikkel 12

1. Juhul kui asja kiireloomulisus muudab artiklis 11 sätestatud tähtaegade järgimise võimatuks, võivad tellijad määrata järgmised tähtajad:

a) osalemistaotluste saamise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates teate lähetuskuupäevast;

b) pakkumiste laekumise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui 10 päeva alates pakkumiskutse esitamise päevast.

2. Tingimusel et lepingudokumentidega seotud täiendavat teavet on taotletud aegsasti, peavad tellijad selle tagama hiljemalt neli päeva enne pakkumiste laekumise lõpptähtpäeva.

3. Taotlused lepingu sõlmimise menetluses ja pakkumismenetluses osalemiseks tuleb edastada võimalikult kiirete sidevahendite kaudu. Kui osalustaotlused edastatakse telegrammi, teleksi, faksi või telefoni teel, tuleb neid kinnitada enne lõikes 1 sätestatud tähtaja lõppu lähetatud kirja teel.

Artikkel 13

Tellijad võivad Euroopa Ühenduste Teatajas avaldada teateid seoses riiklike tarnelepingutega, mille puhul käesolevas direktiivis sätestatud avaldamiskohustus ei kehti.

Artikkel 14

Artiklis 9 nimetatud teadete ja artiklis 31 sätestatud statistiliste aruannete koostamise, edastamise, saamise, tõlkimise, kogumise ja levitamise tingimusi, samuti artiklis 9 ning II ja IV lisas sätestatud klassifikaatorit võib muuta artikli 32 lõikes 2 sätestatud korras. Teates klassifikaatori teatavatele positsioonidele viitamise tingimused võib kindlaks määrata samas korras.

IV JAOTIS

1. peatükk

Osavõtu ühiseeskirjad

Artikkel 15

1. Lepingud sõlmitakse käesoleva jaotise peatükis 3 sätestatud kriteeriumide alusel, võttes arvesse artikli 16 sätteid ning pärast seda, kui tellijad on artiklites 22, 23 ja 24 nimetatud finants- ja majandusliku seisundi ja tehniliste pädevuse või oskuste kriteeriumide alusel kontrollinud selliste tarnijate sobivust, keda ei ole artikli 20 alusel kõrvaldatud.

2. Tellijad järgivad täiel määral tarnijate esitatud teabe konfidentsiaalsuse põhimõtet.

Artikkel 16

1. Kui lepingu sõlmimise kriteeriumiks on majanduslikult kõige soodsam pakkumine, võivad tellijad võtta arvesse pakkuja esitatud pakkumiste variante, kui need vastavad tellija miinimumnõuetele.

Tellijad nimetavad lepingudokumentides miinimumnõuded, millele pakkumiste variandid peavad vastama, ning pakkumiste variantide esitamise eritingimused. Kui pakkumiste variante ei ole lubatud esitada, osutavad tellijad sellele teates.

Tellijad ei tohi esitatud pakkumiste variante tagasi lükata üksnes seetõttu, et see on koostatud Euroopa standarditele vastavatel riiklikel standarditel, Euroopa tehnilistel kinnitustel või artikli 8 lõikes 2 nimetatud ühistel tehnilistel kirjeldustel või artikli 8 lõike 5 punktides a ja b nimetatud siseriiklikel tehnilistel kirjeldustel põhinevate tehniliste kirjelduste alusel.

2. Tellijad, kes on lõike 1 alusel lubanud esitada pakkumiste variante, ei tohi pakkumiste variante tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle valimise korral tooks see kaasa teenuslepingu sõlmimise riikliku tarnelepingu asemel käesoleva direktiivi tähenduses.

Artikkel 17

Tellija võib lepingudokumentides pakkujalt nõuda, et näidataks, kui suure osa suhtes lepingu mahust kavatsetakse sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega.

Kõnealune teave ei piira peamise tarnija vastutust.

Artikkel 18

Pakkumisi võivad esitada ka tarnijate ühendused. Sellistelt ühendustelt ei tohi pakkumise esitamisel nõuda teatavat õiguslikku vormi; välja valitud ühenduselt võib seda siiski nõuda, kui temaga sõlmitakse leping, kuivõrd seda muudatust on vaja lepingu nõuetekohaseks täitmiseks.

Artikkel 19

1. Piiratud menetluse ja läbirääkimistega menetluse puhul valivad tellijad tarnija positsiooni käsitlevate andmete ja tarnija poolt täidetavate majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalike andmete ja formaalsuste alusel artiklites 20-24 sätestatud kriteeriumidele vastavate kandidaatide hulgast välja need, kellel palutakse esitada pakkumine või kellega asutakse pidama läbirääkimisi.

2. Kui tellijad kasutavad lepingu sõlmimisel piiratud menetlust, võivad nad ette näha pakkumises osalema kutsutavate tarnijate ligikaudse arvu. Sel juhul nimetatakse ligikaudne arv ka hanketeates. Arv määratakse kindlaks silmas pidades tarnitavate toodete laadi. Ettevõtjate ligikaudne arv ei tohi olla väiksem kui viis ega suurem kui kakskümmend.

Igal juhul peab kandidaatide arv, kellel palutakse pakkumine esitada, olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

3. Kui tellijad kasutavad lepingu sõlmimisel artikli 6 lõikes 2 nimetatud läbirääkimistega menetlust, ei tohi nende kandidaatide arv, kellega läbirääkimisi alustatakse, olla väiksem kui kolm, tingimusel et sobivaid kandidaate on piisavalt.

4. Liikmesriigid tagavad, et tellijad esitavad pakkumiskutseid diskrimineerimata teiste liikmesriikide kodanikke, kes vastavad vajalikele nõuetele, samadel tingimustel kui liikmesriigi enda kodanikele.

2. peatükk

Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 20

1. Pakkumisest võib kõrvaldada tarnija:

a) kes on pankrotis või likvideerimisel, kellele kohus on määranud halduri, kes on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, kes on peatanud äritegevuse või on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogilises olukorras;

b) kelle suhtes on algatatud menetlus pankroti väljakuulutamiseks, sundlikvideerimiseks, halduri määramiseks kohtu poolt või võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimiseks, või muu samalaadne menetlus siseriiklike õigusnormide alusel;

c) kes on res judicata jõudu omava kohtuotsusega tema ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud;

d) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui tellija suudab seda mis tahes viisil tõendada;

e) kes on täitmata jätnud sotsiaalkindlustusmaksetega seonduvad kohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või tellija riigi õigusaktidele;

f) kes on täitmata jätnud maksukohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või tellija riigi õigusaktidele;

g) kes on käesoleva peatüki alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses.

2. Kui tellija nõuab tarnijalt tõendusmaterjali selle kohta, et ükski punktides a, b, c, e ega f nimetatud juhtum tema puhul ei kehti, aktsepteerib ta küllaldase tõendina:

- punktide a, b või c puhul väljavõtet karistusregistrist või selle puudumisel samaväärset dokumenti, mille on väljastanud tarnija päritolu- või lähteriigi pädev kohtuorgan või haldusasutus ning mis tõendab, et tarnija vastab asjakohastele nõuetele,

- punktide e või f puhul asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud tõendit.

3. Kui asjaomane riik ei väljasta lõikes 2 nimetatud dokumente ega tõendeid, või kui need ei hõlma kõiki lõike 1 punktides a, b ja c loetletud juhtumeid, võib need asendada vande või kui liikmesriigis ei ole vanne sätestatud, siis piduliku kinnitusega, mille asjaomane isik annab oma päritolu- või lähteriigi kohtuorgani või haldusasutuse, notari või pädeva erialase organisatsiooni ees.

4. Liikmesriigid määravad asutused ja organid, kellel on õigus lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumente, tõendeid või avaldusi väljastada, ning teatavad sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 21

1. Tarnijalt, kes soovib osaleda riiklikus tarnelepingu sõlmimise menetluses, võib nõuda tõendusmaterjali selle kohta, et ta on vastavalt oma asukohariigi seadustele kantud allpool lõikes 2 nimetatud erialasesse või äriregistrisse, või mis kinnitavad vande andmist või väljastavad tõendi.

2. Kõnealused erialased ja äriregistrid või vanded või tõendid on:

- Belgias: "Registre du commerce/Handelsregister",

- Taanis: "Aktieselskabsregistret", "Foreningsregistret" ja "Handelsregistret",

- Saksamaal: "Handelsregister" ja "Handwerksrolle",

- Kreekas: "Βιοτεχνικό ή Βιομηχανικό ή Εμπορικό Επιμελητήριο",

- Hispaanias: "Registro Mercantil" või registreerimata füüsiliste isikute puhul, tõend selle kohta, et kõnealune isik on andnud vande, et ta tegutseb asjaomasel kutsealal,

- Prantsusmaal "Registre du commerce" ja "Répertoire des métiers",

- Itaalias: "Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato", ja "Registro delle Commissioni provinciali per l'artigianato",

- Luksemburgis: "Registre aux firmes" ja "Rôle de la chambre des métiers",

- Madalmaades: "Handelsregister",

- Portugalis: "Registo Nacional das Pessoas Colectivas",

- Ühendkuningriigis ja Iirimaal võib tarnijalt nõuda registrite "Registrar of Companies" või "Registrar of Friendly Societies" tõendit selle kohta, et ta on asutatud või registreeritud või selle puudumisel tõend selle kohta, et asjaomane isik on andnud vande, mille kohaselt ta tegutseb oma asukohariigis konkreetses paigas asjakohasel erialal konkreetse ärinime all.

Artikkel 22

1. Tarnija finants- ja majanduslikku olukorda võib üldjuhul tõendada ühe või mitme järgmise dokumendiga:

a) asjakohane panga õiend;

b) tarnija bilanss või bilansi väljavõtted, kui bilansi avaldamine on tarnija asukohariigi õigusaktide alusel nõutav;

c) väljavõte tarnija kogukäibest ja lepinguga seotud toodete käibest viimase kolme majandusaasta jooksul.

2. Tellijad täpsustavad teates või pakkumiskutses, milline või millised lõikes 1 nimetatud dokumendid välja valiti ning milliseid muid dokumente tuleb esitada.

3. Kui tarnija ei saa tellija nõutud dokumente mõjuval põhjusel esitada, võib ta oma finants- ja majanduslikku olukorda tõendada muude dokumentidega, mida tellija sobivaks peab.

Artikkel 23

1. Tarnija tehnilisi võimalusi võib vastavalt tarnitavate toodete laadile, kogusele ja eesmärgile tõendada:

a) viimase kolme aasta jooksul tehtud põhiliste tarnete nimekirjaga koos maksumuse, kuupäevade ja asjaomaste avalik-õiguslike või eraõiguslike saajatega:

- kui tarneid on tehtud riiklikele tellijatele, tuleb tõendusmaterjalina esitada pädeva asutuse väljaantud või allkirjaga kinnitatud tõend,

- kui tarneid on tehtud eraõiguslikele tellijatele, tuleb esitada tellija asjakohane kinnitus või selle puudumisel tarnija avaldus tarne tegemise kohta;

b) tarnija tehniliste vahendite, kvaliteedi tagamiseks rakendatavate meetmete ning uurimis- ja analüüsivahendite kirjeldusega;

c) tehniliste töötajate või tehniliste üksuste nimekirjaga sõltumata sellest, kas nad kuuluvad otseselt tarnija ettevõttesse või mitte, ning eelkõige kvaliteedikontrolli eest vastutavate isikute nimekirjaga;

d) tarnitavate toodete näidiste, kirjelduste ja/või fotodega, mille autentsust tuleb tõendada, kui tellija seda nõuab;

e) ametlike kontrolliasutuste või pädevaks tunnistatud ametite koostatud tõenditega, mis kinnitavad selgesti teatavatele tehnilistele kirjeldustele ja standarditele viidates, et tooted vastavad neile tehnilistele kirjeldustele või standarditele;

f) kui tarnitavad tooted on komplekssed või erandjuhul eriotstarbelised, kontrollib tellija ise või kontrollib tellija nimel ja nõusolekul tarnija asukohariigi pädev asutus tarnija tootmismahtu ning vajaduse korral ettevõtte töö uurimise ja analüüsimise vahendeid ning kvaliteedi tagamiseks rakendatavaid meetmeid.

2. Tellija täpsustab teates või pakkumiskutses, milliseid andmeid soovitakse saada.

3. Artiklis 22 ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed peavad piirduma lepingu objektiga; tellija võtab arvesse tarnijate õigustatud huve seoses nende tehniliste või ärisaladuste kaitsmisega.

Artikkel 24

Artiklites 20-23 sätestatud piirides võivad tellijad nõuda, et tarnijad esitatud tõendeid ja dokumente täiendaksid või neid selgitaksid.

Artikkel 25

1. Liikmesriigid, kes on kehtestanud tunnustatud tarnijate ametlikud nimekirjad, peavad need kohandama vastavaiks artikli 20 lõike 1 punktidele a–d ja g ning artiklite 21, 22 ja 23 sätetele.

2. Ametlikesse nimekirjadesse kantud tarnijad võivad iga lepingu puhul tellijale esitada pädeva asutuse väljaantud tõendi nimekirja kandmise kohta. Tõendis näidatakse dokument, mille alusel nad nimekirja kanti, ning nimekirjas sisalduv klassifikatsioon.

3. Tarnijate kandmine ametlikesse nimekirjadesse pädevate asutuste poolt on teiste liikmesriikide tellijatele tarnijate klassifikatsioonist tuleneva sobivuse eelduseks üksnes artikli 20 lõike 1 punktide a–d ja g, artikli 21, artikli 22 lõike 1 punktide b ja e ning artikli 23 lõike 1 punkti a suhtes.

Ametlikesse nimekirjadesse kandmisest tulenevat teavet ei tohi kahtluse alla seada. Igalt registreeritud tarnijalt võib lepingu sõlmimisel siiski nõuda täiendavat tõendit sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohta.

Teiste liikmesriikide tellijad kohaldavad esimese ja teise lõigu sätteid üksnes selliste tarnijate puhul, kes asuvad ametliku nimekirja koostanud liikmesriigis.

4. Teiste liikmesriikide tarnijate kandmisel ametlikku nimekirja ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mida nõutakse siseriiklikelt tarnijatelt ning ühelgi juhul ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mis on sätestatud artiklites 20–23.

5. Liikmesriigid, kes on kehtestanud ametlikud nimekirjad, teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile, kes tagab teabe edastamise, selle asutuse aadressi, kellele võib saata avaldusi nimekirja kandmiseks.

3. peatükk

Lepingute sõlmimise kriteeriumid

Artikkel 26

1. Lepingu sõlmimisel võib tellija tugineda järgmistele kriteeriumidele:

a) üksnes madalaim hind;

b) kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, mitmesugused lepinguga seotud kriteeriumid nagu näiteks: hind, tarnetähtaeg, jooksvadkulud, tasuvus, kvaliteet, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, tehniline väärtus, müügijärgne hooldus ja tehniline abi.

2. Lõike 1 punktis b märgitud juhul nimetab tellija lepingudokumentides või hanketeates võimaluse korral tähtsuse järjekorras lepingu sõlmimise kriteeriumid, millele kavatsetakse tugineda.

Artikkel 27

Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumiste hinnad tarnitavate toodetega võrreldes ebaharilikult madalad, nõuab tellija enne, kui võib sellised pakkumised tagasi lükata, kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta asjakohaseks peab, ning kontrollib neid, esitatud selgitusi arvesse võttes.

Tellija võib arvesse võtta selgitusi seoses tootmisprotsessi säästlikkusega, valitud tehniliste lahendustega või erandlikult soodsate tingimustega, mis pakkujal toodete tarnimiseks on, või pakutava tarne originaalsusega.

Kui lepinguga seotud dokumentides nähakse ette lepingu sõlmimine madalaima hinna pakkujaga, peab tellija komisjonile edastama tema arvates liiga madala hinnaga pakkumiste tagasilükkamise otsuse.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Kui I lisas nimetatud tellijad sõlmivad riigihankelepinguid, ja sel määral, kui nende õigusjärglastena tegutsevad asutused on teinud nendesse täpsustusi või muudatusi, peavad liikmesriigid omavahelistes suhetes rakendama sama soodsaid tingimusi, kui need, mis tagatakse kolmandatele riikidele GATTi lepingu rakendamisel, eelkõige kõnealuse lepingu V ja VI artiklis sätestatud tingimuste osas, mis käsitlevad piiratud menetlust, teavet ja kontrolli. Selleks arutavad liikmesriigid üksteisega lepingu alusel võetavaid meetmeid riigihankelepingute nõuandekomitee raames.

Artikkel 29

1. Komisjon uurib käesoleva direktiivi kohaldamist riigihankelepingute nõuandekomiteega konsulteerides ning esitab vajaduse korral nõukogule uued ettepanekud, mis on suunatud eelkõige liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete ühtlustamisele.

2. Komisjon vaatab läbi käesoleva direktiivi ja kõik uued meetmed, mida võib lõike 1 alusel vastu võtta, arvestades GATTi IX artikli lõikega 6 ette nähtud järgnevate läbirääkimiste tulemusi ning esitab vajaduse korral nõukogule asjakohased ettepanekud.

3. Komisjon ajakohastab I lisa vastavalt artiklis 28 nimetatud täpsustustele või muudatustele ja laseb ajakohastatud variandi avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 30

Tähtajad arvestatakse kooskõlas nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrusega (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, milles määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. [13]

Artikkel 31

1. Käesoleva direktiivi kohaldamise tulemuste hindamiseks edastavad liikmesriigid komisjonile tarnelepingute sõlmimist käsitleva statistilise aruande:

a) I lisas loetletud tellijate puhul hiljemalt iga aasta 31. oktoobril eelmise aasta kohta;

b) muude artiklis 1 nimetatud tellijate puhul hiljemalt 31. oktoobril 1991, ja Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi puhul hiljemalt 31. oktoobril 1995, ning seejärel igal teise aasta 31. oktoobril eelmise aasta kohta.

2. Statistiline aruanne sisaldab vähemalt järgmisi üksikasju:

a) iga tellija sõlmitud piirmäära ületavate lepingute arv ja maksumus, ning I lisas nimetatud tellijate puhul, piirmäärast väiksema maksumusega lepingute maksumus;

b) iga tellija sõlmitud piirmäära ületavate lepingute arv ja maksumus, mis on liigendatud menetluse, toote ja lepingu sõlminud tarnija riikkondsuse järgi, ning läbirääkimistega menetluse puhul vastavalt artiklile 6, täpsustades iga liikmesriigi ja kolmandate riikide kohta seal asuvate isikutega sõlmitud lepingute arvu ja maksumuse, ning I lisas nimetatud tellijate puhul iga GATTi lepingule allakirjutanud riigi kohta seal asuvate isikutega sõlmitud lepingute arv ja maksumus.

3. Komisjon määrab artikli 32 lõikes 2 sätestatud korras käesoleva direktiivi alusel nõutavate täiendavate statistiliste andmete laadi.

Artikkel 32

1. Komisjoni abistab riigihankelepingute nõuandekomitee, mis on moodustatud otsusega 71/306/EMÜ.

2. Kui viidatakse käesolevas lõikes sätestatud korrale, esitab komisjoni esindaja komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades.

Arvamus protokollitakse; lisaks sellele on liikmesriigil õigus taotleda oma seisukoha protokollimist.

Komisjon võtab komitee esitatud arvamust võimalikult suurel määral arvesse. Ta teatab komisjonile, kuidas arvamust on arvesse võetud.

3. Lõikes 1 nimetatud komiteed uurivad komisjoni algatusel või liikmesriigi taotlusel käesoleva direktiivi kohaldamisega seonduvaid küsimusi.

Artikkel 33

Direktiiv 77/62/EMÜ [14] tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisas sätestatud kõnealuste direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 34

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 14. juuniks 1994. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 35

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 14. juuni 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Trøjborg

[1] EÜT C 277, 26.10.1992, lk 1.

[2] EÜT C 72, 15.3.1993, lk 73 ja 26.5.1993 otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 332, 16.12.1992, lk 72.

[4] EÜT L 13, 15.1.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/50/EMÜ (EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1).

[5] EÜT L 199, 9.8.1993, lk 54.

[6] EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1.

[7] EÜT L 71, 17.3.1980, lk 44 ja EÜT L 345, 9.12.1987, lk 24.

[8] EÜT L 297, 29.10.1990, lk 1.

[9] EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15. Otsust on muudetud otsusega 77/63/EMÜ (EÜT L 13, 15.1.1977, lk 15).

[10] EÜT L 217, 5.8.1986, lk 21. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/263/EMÜ (EÜT L 128, 23.5.1991, lk 1).

[11] EÜT L 36, 7.2.1987, lk 31.

[12] EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

[13] EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

[14] Sealhulgas selle direktiivi muutmissätted:

- direktiiv 80/767/EMÜ (EÜT L 215, 18.8.1980, lk 1),

- direktiiv 88/295/EMÜ (EÜT L 127, 20.5.1988, lk 1),

- direktiivi 90/531/EMÜ artikli 35 lõige 1 (EÜT L 297, 29.10.1990, lk 1),

- direktiivi 92/50/EMÜ artikli 42 lõige 1 (EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1).

--------------------------------------------------

I LISA

RIIGIHANKEID KÄSITLEVA GATTi LEPINGU ALLA KUULUVATE TELLIJATE NIMEKIRI

BELGIA

A.L'Etat, exception faite pour les marchés passés dans le cadre de coopération au développement qui, en vertu d'accords internationaux conclus avec des pays tiers et se rapportant à la passation de marchés, sont soumis à d'autres dispositions, incompatibles avec les dispositions du présent arrêté:la Régie des postes,la Régie des bâtiments,le Fond des routes.B.Le Fonds général des bâtiments scolaires de l'EtatLe Fonds de construction d'institutions hospitalières et médico-socialesLa Société nationale terrienneL'Office national de sécurité socialeL'Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendantsL'Institut national d'assurance maladie-invaliditéL'Institut national de crédit agricoleL'Office national des pensionsL'Office central de crédit hypothécaireL'Office national du ducroireLa Caisse auxiliaire d'assurance maladie-invaliditéLe Fonds des maladies professionnellesLa Caisse nationale de crédit professionnelL'Office national des débouchés agricoles et horticolesL'Office national du lait et de ses dérivésL'Office national de l'emploiRégie des voies aériennes | De Staat, met uitzondering van de opdrachten inzake ontwikkelingssamenwerking die, krachtens internationale overeenkomsten met derde landen inzake het plaatsen van opdrachten, andere bepalingen behelzen die niet verenigbaar zijn met de bepalingen van dit besluit: de Regie der Posterijen,de Regie der Gevouwen,het Wegenfonds.Het Algemeen Gebouwenfonds voor de rijksscholenHet Fonds voor de bouw van ziekenhuizen en medisch-sociale inrichtingenDe Nationale LandmaatschappijDe Rijksdienst voor sociale zekerheidHet Rijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigenHet Rijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekeringHet Nationaal Instituut voor landbouwkredietDe Rijksdienst voor pensioenenHet Centraal Bureau voor hypothecair kredietDe Nationale DelcrederedienstDe Hulpkas voor ziekte- en invaliditeitsverzekeringHet Fonds voor de beroepsziektenDe Nationale Kas voor beroepskredietDe Nationale Dienst voor afzet van land- en tuinbouwproduktenDe Nationale ZuiveldienstDe Rijksdienst voor arbeidsvoorzieningDe Regie der Luchtwegen |

1. Statsministeriet | to departementer |

2. Arbejdsministeriet | fem direktorater og institutioner |

3. Udenrigsministeriet (tre departementer) | |

4. Boligministeriet | fem direktorater og institutioner |

5. Energiministeriet | ét direktorat og Forsøgsanlæg Risø |

6. Finansministeriet (to departementer) | fire direktorater og institutioner inklusive Direktoratet for Statens Indkøbfem andre institutioner |

7. Ministeriet for Skatter og Afgifter (to departementer) | fem direktorater og institutioner |

8. Fiskeriministeriet | fire institutioner |

9.Industriministeriet (Fulde navn: Ministeriet for Industri, Handel, Håndværk og Skibsfart) | ni direktorater og institutioner |

10. Indenrigsministeriet | Civilforsvarsstyrelsenét direktoratet |

11. Justitsministeriet | Rigspolitichefenfem andre direktorater og institutioner |

12. Kirkeministeriet | |

13. Landbrugsministeriet | 19 direktorater og institutioner |

14. Miljøministeriet | fem direktorater |

15. Kultur- og Kommunikationsministeriet | tre direktorater og adskillige statsejede museer og højere uddannelsesinstitutioner |

16. Socialministeriet | fire direktorater |

17. Undervisningsministeriet | seks direktorater12 universiteter og andre højere læreanstalter |

18. Økonomiministeriet (tre departementer) | |

19. Ministeriet for Offentlige Arbejder | statshavne og statslufthavnefire direktorater og adskillige institutioner |

20. Forsvarsministeriet | |

21. Sundhedsministeriet | adskillige institutioner inklusive Statens Seruminstitut og Rigshospitalet |

--------------------------------------------------

II LISA

ARTIKLIS 5 NIMETATUD TOODETE NIMEKIRI, MIS ON SEOTUD LEPINGUTE SÕLMIMISEGA RIIGIKAITSE VALDKONNAS

Grupp 25 : Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement

Grupp 26 : Metallimaagid, räbu ja tuhk

Grupp 27 ex 2710 : spetsiaalne mootoribensiin

Grupp 28 ex 2809 : lõhkeained

ex 2813 : lõhkeained

ex 2814 : pisargaas

ex 2828 : lõhkeained

ex 2832 : lõhkeained

ex 2839 : lõhkeained

ex 2850 : toksilised tooted

ex 2851 : toksilised tooted

ex 2854 : lõhkeained

Grupp 29 ex 2903 : lõhkeained

ex 2904 : lõhkeained

ex 2907 : lõhkeained

ex 2908 : lõhkeained

ex 2911 : lõhkeained

ex 2912 : lõhkeained

ex 2913 : toksilised tooted

ex 2914 : toksilised tooted

ex 2915 : toksilised tooted

ex 2921 : toksilised tooted

ex 2922 : toksilised tooted

ex 2923 : toksilised tooted

ex 2926 : lõhkeained

ex 2927 : toksilised tooted

ex 2929 : lõhkeained

Grupp 30 : Farmaatsiatooted

Grupp 31 : Väetised

Grupp 32 : Park- ja- värvainete ekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid, värvid ja lakid; kitt, täiteained ja pahtlid; tint

Grupp 33 : Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid

Grupp 34 : Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisained, määrdeained, tehisvahad ja töödeldud vaha, puhastus- ja poleerimisvahendid, küünlad ja muud analoogsed tooted, voolimispastad ja hambaproteeside parafiinid

Grupp 35 : Valkained; liimid; ensüümid

Grupp 37 : Foto- ja kinokaubad

Grupp 38 ex 3819 : toksilised tooted

Grupp 39 ex3903 : lõhkeained

Grupp 40 ex4011 : kuulikindlad rehvid

Grupp 41 : Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk

Grupp 42 : Nahast tooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a naturaalsiidikiust)

Grupp 43 : Karusnahk, tehiskarusnahk ja tooted sellest

Grupp 44 : Puit ja puittooted; puusüsi

Grupp 45 : Kork ja korgist tooted

Grupp 46 : Õlgedest, espartost ja muust punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised

Grupp 47 : Paberi valmistamiseks ettenähtud materjal

Grupp 48 : Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted

Grupp 49 : Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised

Grupp 65 : Peakatted ja nende osad

Grupp 66 : Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad

Grupp 67 : Töödeldud suled ja udusuled ning nendest valmistatud tooted; tehislilled; tooted juustest

Grupp 68 : Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgukivist jms materjalist tooted

Grupp 69 : Keraamikatooted

Grupp 70 : Klaas ja klaasitooted

Grupp 71 : Pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja tooted neist; juveeltoodete imitatsioonid

Grupp 73 : Raud ja teras ja tooted neist

Grupp 74 : Vask ja vasktooted

Grupp 75 : Nikkel ja niklist tooted

Grupp 76 : Alumiinium ja alumiiniumist tooted

Grupp 77 : Magneesium ja berüllium ja tooted neist

Grupp 78 : Plii ja pliist tooted

Grupp 79 : Tsink ja tsingist tooted

Grupp 80 : Tina ja tinast tooted

Grupp 81 : Muud metallurgias kasutatavad mitteväärismetallid ja tooted neist

Grupp 82 ex 8205 : tööriistad

ex 8207 : tööriistad, osad

Grupp 83 : Mitmesugused mitteväärismetallist tooted

Grupp 84 ex 8406 : mootorid

ex 8408 : muud mootorid

ex 8445 : masinad

ex 8453 : automaatsed andmetöötlusmasinad

ex 8455 : masinaosad, mis kuuluvad rubriiki 84.53

ex 8459 : tuumareaktorid

Grupp 85 ex 8513 : telekommunikatsiooniseadmed

ex 8515 : saateaparatuur

Grupp 86 ex 8602 : soomuselektrivedurid

ex 8603 : muud soomusvedurid

ex 8605 : soomusvagunid

ex 8606 : remondivagunid

ex 8607 : vagunid

Grupp 87 8708 : tankid ja muud soomussõidukid

ex 8701 : traktorid

ex 8702 : sõjaväemasinad

ex 8703 : tehnilise abi veoautod

ex 8709 : mootorrattad

ex 8714 : haagised

Grupp 89 ex 8901 A : sõjalaevad

Grupp 90 ex 9005 : binoklid

ex 9013 : mitmesugused vahendid, laserid

ex 9014 : kaugusmõõturid

ex 9028 : elektrilised ja elektroonilised mõõteriistad

ex 9011 : mikroskoobid

ex 9017 : meditsiiniseadmed

ex 9018 : mehhanoteraapilised seadmed

ex 9019 : ortopeedilised vahendid

ex 9020 : röntgeniaparatuur

Grupp 91 : Kellad, käekellad ja nende osad

Grupp 92 : Muusikariistad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed; telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed; selliste toodete osad ja tarvikud

Grupp 94 ex 9401 A : õhusõidukite istmed

Grupp 95 : Nikerdus- või voolimismaterjalidest tooted

Grupp 96 : Harjad, pintslid, puudritupsud ja sõelad

Grupp 98 : Mitmesugused muud tooted

--------------------------------------------------

III LISA

TEATAVATE TEHNILISTE KIRJELDUSTE MÄÄRATLUSED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Tehniline kirjeldus — eelkõige pakkumisdokumentides sisalduvad kõik tehnilised ettekirjutused, mis määratlevad tööle, materjalile, tootele või tarnele esitatavad nõuded ning võimaldavad tööd, materjali, toodet või tarnet kirjeldada sellisel viisil, et see vastab tellija soovitud kasutusele. Tehnilised ettekirjutused hõlmavad kvaliteeti ja jõudlust, ohutust, mõõtmeid, sealhulgas materjalile, tootele või tarnele esitatavaid nõudeid seoses kvaliteedi tagamisega, terminitega, tunnustega, katsetamise ja katsetusmeetodite, pakendamise, märgistamise või etikettimisega.

Standard — tunnustatud standardimisorgani poolt korduvaks ja pidevaks kasutuseks kinnitatud tehniline kirjeldus, mille järgimine ei ole üldjuhul kohustuslik.

Euroopa standard — Euroopa Standardikomitee (CEN) või Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) poolt nende organisatsioonide ühiste eeskirjade kohaselt "Euroopa standardi (EN)" või "ühtlustamisdokumendina (HD)" kinnitatud standard.

Euroopa tehniline kinnitus — toote kasutuskõlblikkuse kohta ehitustööde oluliste nõuete täitmise alusel antud positiivne tehniline hinnang, mis põhineb toote omadustel ja kehtestatud kasutustingimustel. Euroopa tehnilise kinnituse annab liikmesriigi määratud asutus.

Ühine tehniline kirjeldus — liimesriikide poolt ühtse kohaldamise tagamiseks tunnustatud korras kõikides liikmesriikides sätestatud tehniline kirjeldus, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas.

--------------------------------------------------

IV LISA

TARNELEPINGUTE NÄIDISED

A. Eelteade

1. Tellija ning täiendavat teavet andva talituse (kui see ei ole tellija) nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksija faksinumber ning samad andmed asutuse kohta, kust võib saada täiendavat teavet:

2. Tarnitavate toodete laad ja kogus või väärtus: CPA viitenumber:

3. Lepingu või lepingute pakkumismenetluste eeldatav alguskuupäev (kui on teada):

4. Muu teave:

5. Teate lähetuskuupäev:

6. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev:

B. Avatud menetlus

1. Tellija nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber:

2. a) Valitud pakkumismenetlus:

b) Selle lepingu laad, mille kohta pakkumisi oodatakse:

3. a) Tarnekoht:

b) Tarnitavate toodete laad ja kogus: CPA viitenumber:

c) Märge selle kohta, kas tarnijad võivad teha pakkumisi osa nõutud toodete kohta:

4. Tarne tähtaeg, kui on:

5. a) Talituse nimi ja aadress, kellelt võib taotleda lepingudokumente ja täiendavaid dokumente:

b) Asjakohaste taotluste esitamise lõppkuupäev:

c) Vajaduse korral nende dokumentide eest makstav tasu ja maksetingimused:

6. a) Pakkumiste laekumise lõppkuupäev:

b) Aadress, kuhu pakkumised tuleb saata:

c) Keel või keeled, milles pakkumine tuleb koostada:

7. a) Pakkumiste avamisel osalema volitatud isikud:

b) Pakkumiste avamise kuupäev, kellaaeg ja koht:

8. Vajaduse korral nõutavad tagatised ja garantiid:

9. Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud:

10. Vajaduse korral õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud tööettevõtjate ühenduselt nõutakse:

11. Teave tarnija olukorra kohta ning talle esitatavate majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalikud andmed ja formaalsused:

12. Tähtaeg, mille jooksulpakkumine peab jõus olema:

13. Lepingute sõlmimise kriteeriumid. Muid kriteeriume peale madalaima hinna mainitakse juhul, kui neid ei nimetata lepingudokumentides:

14. Vajaduse korral variantide keelamine:

15. Muu teave:

16. Eelteate Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäev või märge selle avaldamata jätmise kohta:

17. Teate lähetuskuupäev:

18. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev:

C. Piiratud menetlus

1. Tellija nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber:

2. a) Valitud pakkumismenetlus:

b) Vajaduse korral kiirendatud menetluse kasutamise põhjendus:

c) Selle lepingu laad, mille kohta pakkumisi oodatakse:

3. a) Tarnekoht:

b) Tarnitavate toodete laad ja kogus: CPA viitenumber:

c) Märge selle kohta, kas tarnijad võivad teha pakkumisi osa nõutud toodete kohta:

4. Tarne tähtaeg, kui on:

5. Vajaduse korral õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud tööettevõtjate ühenduselt nõutakse:

6. a) Osalemistaotluste laekumise lõppkuupäev:

b) Aadress, kuhu taotlused tuleb saata:

c) Keel või keeled, milles taotlus tuleb koostada:

7. Pakkumiskutsete lähetamise lõppkuupäev:

8. Vajaduse korral nõutavad tagatised ja garantiid:

9. Teave tarnija olukorra kohta ning talle esitatavate majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalikud andmed ja formaalsused:

10. Lepingu sõlmimise kriteeriumid, kui neid ei ole näidatud pakkumiskutses:

11. Kavandatav pakkumises osalema kutsutavate tarnijate arv või ligikaudne arv:

12. Vajaduse korral variantide keelamine:

13. Muu teave:

14. Eelteate Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäev või märge selle avaldamata jätmise kohta:

15. Teate lähetuskuupäev:

16. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev:

D. Läbirääkimistega menetlus

1. Tellija nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber:

2. a) Valitud pakkumismenetlus:

b) Vajaduse korral kiirendatud menetluse kasutamise põhjendus:

c) Võimaluse korral selle lepingu laad, mille kohta pakkumisi oodatakse:

3. a) Tarnekoht:

b) Tarnitavate toodete laad ja kogus: CPA viitenumber:

c) Märge selle kohta, kas tarnijad võivad teha pakkumisi osa nõutud toodete kohta:

4. Tarne tähtaeg, kui on:

5. Vajaduse korral õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud tarnijate ühenduselt nõutakse:

6. a) Osalemistaotluste laekumise lõppkuupäev:

b) Aadress, kuhu osalemistaotlused tuleb saata:

c) Keel või keeled, milles osalemistaotlus tuleb koostada:

7. Vajaduse korral nõutavad tagatised ja garantiid:

8. Teave tarnija olukorra kohta ning talle esitatavate majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalikud andmed ja formaalsused:

9. Kavandatav pakkumises osalema kutsutavate tarnijate arv või ligikaudne arv:

10. Vajaduse korral variantide keelamine:

11. Vajaduse korral tellija poolt juba välja valitud tarnijate nimed ja aadressid:

12. Vajaduse korral eelnevate Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud teadete kuupäevad:

13. Muu teave:

14. Teate lähetuskuupäev:

15. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev:

E. Lepingu sõlmimine

1. Lepingut sõlmiva asutuse nimi ja aadress:

2. Valitud pakkumismenetlus. Eelneva teate avaldamiseta läbirääkimistega menetluse korral põhjendus (artikli 6 lõige 3):

3. Lepingu sõlmimise kuupäev:

4. Lepingu sõlmimise kriteeriumid:

5. Saadud pakkumiste arv:

6. Tarnijate nimed ja aadressid:

7. Tarnitavate toodete laad ja kogus vajaduse korral tarnijate kaupa:

CPA viitenumber:

8. Makstud hind või hinnaklass (miinimum/maksimum):

9. Vajaduse korral lepinguosa suurus ja maksumus, mille suhtes võidakse sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega:

10. Muu teave:

11. Pakkumisteate Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäev:

12. Teate lähetuskuupäev:

13. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev:

--------------------------------------------------

V LISA

ÜLEVÕTMISMEETMETE KOHALDAMISE TÄHTAJAD

Direktiiv 77/62/EMÜ | Muudetud direktiividega | Muudetud ühinemisaktidega |

80/767/EMÜ | 88/295/EMÜ | 90/531/EMÜ | 92/50/EMÜ | GR | ES/PO |

--------------------------------------------------

VI LISA

VASTAVUSTABEL

Käesolev direktiiv | 77/62/EMÜ | 80/767/EMÜ | 88/295/EMÜ | 90/531/EMÜ | 92/50/EMÜ |

Artikkel 5, lõige 1, punkt d | – | | | | |

– | Artikkel 6, lõige 2 | | | | |

Artikkel 7, lõiked 1–2 | – | | | | |

Artikkel 8, lõige 5 punktid a ja b | – | | | | |

– | Artikkel 9, lõige 1 teine lõik | | | | |

Artikkel 9, lõige 1 teine lõik | – | | | | |

Artikkel 11, lõige 2 punktid a–e | – | | | | |

Artikkel 14 | – | | | | |

Artikkel 16, lõige 2 | – | | | | |

Artikkel 17 | – | | | | |

Artikkel 19, lõiked 2 ja 3 | – | | | | |

Artikkel 25 | – | | | | |

– | Artikkel 25, lõiked 3 ja 4 | | | | |

– | Artikkel 26 | | | | |

– | Artikkel 27 | | | | |

Artikkel 32 | – | | | | |

Artikkel 34 | – | | | | |

Artikkel 35 | – | | | | |

– | I lisa | | | | |

punkt 4 | – | | | | |

V lisa | – | | | | |

VI lisa | – | | | | |

--------------------------------------------------

31993L0036