2. LISA

Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe

Liikmed on kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1

Ulatus ja kohaldamine

1. Käesoleva käsitusleppe eeskirju ja protseduure kohaldatakse käsitusleppe lisas 1 loetletud lepingute (käesolevas käsitusleppes edaspidi "loendilepingud") konsulteerimissätete ja vaidluste lahendamise sätete alusel algatatud vaidluste puhul. Käesoleva käsitusleppe eeskirju ja protseduure kohaldatakse kas eraldi või koos mis tahes muu loendilepinguga ka liikmetevaheliste konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes, mis puudutavad nende õigusi ja kohustusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (käesolevas käsitusleppes edaspidi "WTO leping") ja käesoleva käsitusleppe sätete järgi.

2. Käesoleva käsitusleppe eeskirju ja protseduure kohaldatakse kooskõlas käsitusleppe lisas 2 esitatud vaidluste lahendamise eri- või lisaeeskirjade ja -protseduuridega loendilepingutes. Kui käesoleva käsitusleppe eeskirjad ja protseduurid erinevad lisas 2 fikseeritud eri- või lisaeeskirjadest ja -protseduuridest, jäävad selles ulatuses ülimuslikuks lisas 2 esitatud eri- või lisaeeskirjad ja -protseduurid. Kui rohkem kui ühe loendilepingu järgseid eeskirju ja protseduure puudutavates vaidlustes on vastuolu kõnesolevate lepingute eri- või lisaeeskirjade ja -protseduuride vahel ning kui vaidluspooled 20 päeva jooksul alates vaekogu moodustamisest ei jõua eeskirjades ja protseduurides kokkuleppele, määrab järgitavad eeskirjad ja protseduurid vaidluspooltega konsulteerides kindlaks artikli 2 lõikes 1 sätestatud vaidluste lahendamise organi (käesolevas käsitusleppes edaspidi "VLO") esimees 10 päeva jooksul pärast ükskõik kumma liikme taotlust. Esimees järgib põhimõtet, et võimaluse korral tuleks kasutada eri- või lisaeeskirju ning käesolevas käsitusleppes sätestatud eeskirju ja protseduure tuleks kasutada ulatuses, mis on vajalik vastuolu vältimiseks.

Artikkel 2

Rakendamine

1. Vaidluste lahendamise organ asutatakse käesolevate eeskirjade ja protseduuride ning loendilepingute konsulteerimissätete ja vaidluste lahendamise sätete rakendamiseks, kui loendilepingus pole määratud teisiti. Sellele vastavalt on VLO volitatud moodustama vaekogusid, heaks kiitma vaekogu ja apellatsioonikogu ettekandeid, korraldama järelevalvet otsuste ja soovituste elluviimise üle ning lubama loendilepingute järgsete kontsessioonide ja muude kohustuste peatamist. Kui loendileping on mõnepoolne kaubandusleping, tähistab siin kasutatud termin "liige" selle lepingu põhjal tekkivate vaidluste puhul ainult neid liikmeid, kes on vastava mõnepoolse kaubanduslepingu osalised. Kui VLO rakendab mõnepoolse kaubanduslepingu vaidluste lahendamise sätteid, võivad ainult kõnesoleva lepingu osalisteks olevad liikmed osa võtta selle vaidluse puhul tehtavatest VLO otsustest ja toimingutest.

2. VLO informeerib asjaomaseid WTO nõukogusid ja komiteesid mis tahes arengust vastavate loendilepingute sätetega seotud vaidlustes.

3. VLO tuleb kokku nii sageli, kui on vajalik tema funktsioonide täitmiseks käesolevas käsitusleppes sätestatud tähtaja piirides.

4. Kui käesoleva käsitusleppe eeskirjade ja protseduuridega on ette nähtud, et VLO peab vastu võtma otsuse, teeb ta seda konsensuse alusel. [1]

Artikkel 3

Üldsätted

1. Liikmed kinnitavad, et nad lähtuvad vaidluste lahendamise põhimõtetest, mida seni on kohaldatud vastavalt GATT 1947 XXII ja XXIII artiklile, ning siin täpsustatud ja muudetud eeskirjadest ja protseduuridest.

2. WTO vaidluste lahendamise süsteem on mitmepoolse kaubandussüsteemi turvalisuse ja prognoositavuse tagamise keskne element. Liikmed tõdevad, et selle eesmärk on kaitsta liikmete loendilepingute järgseid õigusi ja kohustusi ning selgitada kõnesolevate lepingute sätteid rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavareeglite kohaselt. VLO soovituste ja otsustega ei või suurendada ega vähendada loendilepingutes ette nähtud õigusi ega kohustusi.

3. WTO tõhusaks toimimiseks ning liikmete õiguste ja kohustuste vahelise tasakaalu säilitamiseks on hädavajalik lahendada viivitamata olukorrad, kus liige leiab, et teise liikme võetud meetmed vähendavad talle loendilepingust otseselt või kaudselt tulenevat kasu.

4. VLO soovitused ja otsused peavad olema suunatud asja rahuldava lahendamise saavutamiseks kooskõlas käesoleva käsitusleppe ning loendilepingute järgsete õiguste ja kohustustega.

5. Loendilepingute konsulteerimissätete ja vaidluste lahendamise sätete põhjal vormikohaselt tõstatatud küsimustes peavad kõik lahendused, sealhulgas vahekohtu otsused, olema kooskõlas nende lepingutega ning ei tohi olematuks muuta ega vähendada kasu, mida mis tahes liige nende lepingute põhjal saab, ega takistada nende lepingute ühegi eesmärgi saavutamist.

6. Loendilepingute konsulteerimissätete ja vaidluste lahendamise sätete põhjal vormikohaselt tõstatatud küsimustes vastastikuse kokkuleppe teel saavutatud lahendustest tuleb teatada VLOle ning asjaomastele nõukogudele ja komiteedele, kus iga liige võib tõstatada mis tahes sellega seotud küsimuse.

7. Enne asja algatamist peab liige kaaluma, kas käesolevate protseduuride järgi tegutsemine oleks tulemuslik. Vaidluste lahendamise mehhanismi eesmärk on tagada vaidluse positiivne lahendus. Kindlasti tuleb eelistada mõlemale poolele vastuvõetavat lahendust, mis on kooskõlas loendilepingutega. Vastastikku kokkulepitud lahenduse puudumise korral on vaidluste lahendamise mehhanismi esmane eesmärk tavaliselt tagada nende asjassepuutuvate meetmete kõrvaldamine, mis leitakse olevat vastuolus mis tahes loendilepingu sätetega. Kompensatsioonisätet tuleks kasutada ainult siis, kui on võimatu meedet viivitamata kõrvaldada, ning ajutise vahendina kuni loendilepinguga vastuolus oleva meetme kõrvaldamiseni. Viimane abinõu, mida käesolevas käsitusleppes vaidluste lahendamise protseduuridele tuginevale liikmele pakutakse, on võimalus teise liikme suhtes diskrimineerivalt peatada loendilepingute järgsete kontsessioonide või muude kohustuste kohaldamine, kui VLO annab selleks loa.

8. Juhul, kui on tegu loendilepingu põhjal võetud kohustuste rikkumisega, loetakse selline tegu prima facie olematuks muutmise või vähendamise juhtu moodustavaks. See tähendab, et tavaliselt eeldatakse, et eeskirjade rikkumine avaldab ebasoodsat mõju teistele liikmetele, kes on kõnesoleva loendilepingu osalised, ning sellistel juhtudel peab liige, kelle vastu on esitatud kaebus, süüdistuse ümber lükkama.

9. Käesoleva käsitusleppe sätted ei mõjuta liikmete õigust taotleda loendilepingu sätete autoriteetset tõlgendamist otsuse tegemise teel WTO lepingu või endast mõnepoolset kaubanduslepingut kujutava loendilepingu järgi.

10. Endastmõistetavalt ei tohiks lepitustaotlust ega vaidluste lahendamise protseduuride kasutamist kavandada ega käsitada tülitõstmisaktina ning juhul, kui tekib vaidlus, tegutsevad kõik menetluses osalevad liikmed heas usus, püüdes jõuda vaidluse lahenduseni. Samuti on endastmõistetav, et eri küsimusi puudutavaid kaebusi ja vastukaebusi ei tohiks ühendada.

11. Käesolevat käsituslepet kohaldatakse ainult loendilepingute konsultatsioonisätete põhjal WTO lepingu jõustumise kuupäeval või pärast seda esitatud uute konsultatsioonitaotluste suhtes. Vaidluste suhtes, mille puhul konsultatsioonitaotlus esitati GATT 1947 või mis tahes teise loendilepingutele eelnenud lepingu põhjal enne WTO lepingu jõustumise kuupäeva, kohaldatakse jätkuvalt neid asjassepuutuvaid vaidluste lahendamise eeskirju ja protseduure, mis olid jõus vahetult enne WTO lepingu jõustumise kuupäeva. [2]

12. Kui mis tahes loendilepingul põhineva kaebuse esitab arengumaaliige arenenud liikmesmaa vastu, on kaebaval poolel hoolimata lõikest 11 õigus tugineda 1966. aasta 5. aprilli otsuse (BISD 14S/18) vastavatele sätetele kui käesoleva käsitusleppe artiklite 4, 5, 6 ja 12 sätete alternatiivile; juhul kui vaekogu leiab, et nimetatud otsuse punktis 7 ettenähtud tähtajast ei piisa ettekande esita miseks, võib seda tähtaega kaebava poole nõusolekul pikendada. Kui artiklite 4, 5, 6 ja 12 eeskirjad ja protseduurid ning nimetatud otsuse vastavad eeskirjad ja protseduurid erinevad, kohaldatakse selles ulatuses viimasena mainituid.

Artikkel 4

Konsultatsioonid

1. Liikmed kinnitavad oma tahet tõhustada liikmete poolt kasutatavaid konsultatsiooniprotseduure.

2. Iga liige kohustub mõistvalt arvesse võtma teise liikme esildisi mis tahes küsimuses, mis puudutab esimese liikme territooriumil võetud mis tahes loendilepingu toimimist mõjutavaid meetmeid, [3] ning tagama piisavad võimalused sellealaseks konsulteerimiseks.

3. Kui konsultatsioonitaotlus on esitatud loendilepingu alusel, peab liige, kellele see on esitatud, vastama taotlusele 10 päeva jooksul pärast selle kättesaamist, juhul kui omavahel teisiti kokku ei lepita, ning heas usus alustama konsultatsioone hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist eesmärgiga jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni. Kui liige ei vasta 10 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist või ei alusta konsultatsioone 30 päeva jooksul või omavahel kokkulepitud teistsuguse ajavahemiku jooksul pärast taotluse kättesaamist, võib konsultatsioone taotlenud liige viivitamatult taotleda vaekogu moodustamist.

4. Kõigist sellistest konsultatsioonitaotlustest peab konsultatsioone taotlev liige teavitama VLOd ning asjaomaseid nõukogusid ja komiteid. Kõik konsultatsioonitaotlused tuleb esitada kirjalikult ning neis tuleb näidata taotluse põhjendus, sealhulgas määratleda problemaatilised meetmed ja näidata kaebuse õiguslik alus.

5. Loendilepingu sätetega kooskõlas peetud konsultatsioonide käigus peaksid liikmed püüdma küsimust rahuldavalt lahendada, enne kui nad saavad ette võtta toiminguid käesoleva käsitusleppe järgi.

6. Konsultatsioonid on konfidentsiaalsed ega mõjuta liikmete õigusi üheski edasises menetluses.

7. Kui 60 päeva jooksul pärast konsultatsioonitaotluse kättesaamist ei õnnestu konsultatsioonide käigus vaidlust lahendada, võib kaebav pool taotleda vaekogu moodustamist. Kaebav pool võib vaekogu moodustamist taotleda 60-päevase ajavahemiku jooksul, kui konsulteerivad pooled ühiselt leiavad, et konsultatsioonidega ei ole õnnestunud vaidlust lahendada.

8. Edasilükkamatutel juhtudel, sealhulgas juhul, kui on tegemist kergesti riknevate kaupadega, peavad liikmed alustama konsultatsioone hiljemalt 10 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist. Kui 20 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist ei ole õnnestunud vaidlust konsultatsioonide abil lahendada, võib kaebav pool taotleda vaekogu moodustamist.

9. Edasilükkamatutel juhtudel, sealhulgas juhul, kui on tegemist kergesti riknevate kaupadega, peavad vaidluspooled, vaekogud ja apellatsioonikogu tegema kõik, et menetlust võimalikult suurel määral kiirendada.

10. Konsultatsioonide käigus peaksid liikmed pöörama erilist tähelepanu arengumaaliikmete eriprobleemidele ja -huvidele.

11. Kui konsultatsioonides mitteosalev liige leiab, et tal on oluline kaubanduslik huvi konsultatsioonides, mida peetakse GATT 1994 XXII artikli lõike 1, GATS XXII artikli lõike 1 või muude loendilepingute [4] vastavate sätete põhjal, võib ta 10 päeva jooksul pärast seda, kui jagati välja konsultatsioonitaotlus kõnesoleva artikli alusel, teatada konsulteerivatele liikmetele ja VLOle oma soovist võtta osa konsultatsioonidest. Selline liige kaasatakse konsultatsioonidesse eeldusel, et liige, kellele esitati konsultatsioonitaotlus, nõustub, et väide oluliste huvide kohta on põhjendatud. Sellisel juhul peavad nad VLOd informeerima. Kui konsultatsioonidest osavõtu taotlust ei aktsepteerita, on taotluse esitanud liikmel õigus taotleda konsultatsioone GATT 1994 XXII artikli lõike 1 või XXIII artikli lõike 1, GATS XXII artikli lõike 1 või XXIII artikli lõike 1 või muude loendilepingute vastavate sätete järgi.

Artikkel 5

Head teened, lepitus ja vahendus

1. Head teened, lepitus ja vahendus on protseduurid, mis võetakse ette vabatahtlikult, kui vaidluspooled nii kokku lepivad.

2. Häid teeneid, lepitust ja vahendust hõlmav menetlus ning eriti vaidluspoolte esitatud seisukohad selle menetluse ajal on konfidentsiaalsed ega mõjuta kummagi poole õigusi mis tahes edasises menetluses nende protseduuride järgi.

3. Häid teeneid, lepitust või vahendust võib mis tahes vaidluspool taotleda igal ajal. Need võivad alata ja neid võib lõpetada igal ajal. Kui heade teenete, lepitus- või vahendusprotseduurid on lõpetatud, võib kaebav pool taotleda vaekogu moodustamist.

4. Kui heade teenete, lepituse või vahendusega alustatakse 60 päeva jooksul pärast konsultatsioonitaotluse kättesaamist, peab kaebav pool jätma 60-päevase ajavahemiku pärast konsultatsioonitaotluse kättesaamist konsultatsioonideks, enne kui ta taotleb vaekogu moodustamist. Selle 60-päevase ajavahemiku jooksul võib kaebav pool taotleda vaekogu moodustamist, kui vaidluspooled leiavad ühiselt, et heade teenete, lepitus- või vahendusmenetluse abil ei ole õnnestunud vaidlust lahendada.

5. Kui vaidluspooled kokku lepivad, võivad heade teenete, lepitus- või vahendusprotseduurid pärast vaekogu menetluse alustamist jätkuda.

6. Peadirektor võib ex officio pädevuse piires pakkuda häid teeneid, lepitust või vahendust, et aidata liikmetel vaidlust lahendada.

Artikkel 6

Vaekogu moodustamine

1. Kui kaebav pool seda taotleb, moodustatakse vaekogu hiljemalt sellel VLO koosolekul, mis järgneb koosolekule, kus taotlus oli esimest korda VLO päevakorras, välja arvatud juhul, kui VLO sellel koosolekul konsensuse alusel otsustab vaekogu mitte moodustada. [5]

2. Vaekogu moodustamise taotlus tuleb esitada kirjalikult. Selles tuleb näidata, kas konsultatsioonid on toimunud, määratleda otsustamisele kuuluvad meetmed ja anda probleemi selgeks esitamiseks piisav lühikokkuvõte kaebuse õiguslikust alusest. Juhul, kui taotluse esitaja taotleb standardvolitustest erinevate volitustega vaekogu moodustamist, peab kirjalikus taotluses sisalduma ettepandud erivolituste sõnastus.

Artikkel 7

Vaekogu volitused

1. Kui vaidluspooled 20 päeva jooksul vaekogu asutamisest ei lepi kokku teisiti, on vaekogul järgmised volitused:

"Uurida VLOle… (poole nimetus) poolt dokumendis… lahendada antud küsimust vastavalt asjakohastele sätetele, mis sisalduvad… (loendilepingu(te) pealkiri (pealkirjad), millele vaidluspooled on viidanud), ning teha sellised järeldused, mis aitavad VLOl anda soovitusi või teha otsuseid, nagu selles (neis) lepingu(i)s on ette nähtud."

2. Vaekogu peab lähtuma vaidluspoolte viidatud loendilepingu või loendilepingute sätetest.

3. Lõike 1 sätete kohaselt võib VLO vaekogu moodustades volitada oma esimeest koostama vaidluspooltega konsulteerides vaekogu volitused. Niimoodi koostatud volitused jagatakse laiali kõigile liikmetele. Kui lepitakse kokku standardsetest erinevate volituste suhtes, võib iga liige tõstatada VLOs nendega seotud mis tahes küsimuse.

Artikkel 8

Vaekogu koosseis

1. Vaekogu koosseisu arvatakse hea ettevalmistusega riigiametnikud ja/või muud isikud, kaasa arvatud need, kes on varem olnud vaekogu koosseisus või esitanud asja vaekogule, tegutsenud liikme või GATT 1947 lepinguosalise esindajana või esindajana mis tahes loendilepingu või sellele eelnenud lepingu nõukogu või komitee juures või sekretariaadis, need isikud, kes on õpetanud või avaldanud töid rahvusvahelise kaubandusõiguse või -poliitika alal või olnud teenistuses liikme kaubanduspoliitika eest vastutava vanemametnikuna.

2. Vaekogu liikmed tuleks valida nii, et oleks tagatud liikmete sõltumatus, piisavalt mitmekesine taust ja lai kogemustepagas.

3. Nende liikmete kodanikud, kelle valitsused [6] on vaidluspoolteks või kolmandateks isikuteks vastavalt artikli 10 lõike 2 määratlusele, ei või kuuluda selle vaidlusega tegeleva vaekogu koosseisu, välja arvatud juhul, kui vaidluspooled teisiti kokku lepivad.

4. Hõlbustamaks vaekogu liikmete valikut peab sekretariaadil olema viitenimekiri riigiametnikest ja muudest lõikes 1 kirjeldatud ettevalmistusega isikutest, kelle hulgast valitakse vajaduse korral vaekogu liikmed. See nimekiri peab sisaldama 30. novembril 1984. a moodustatud mitteriigiametnikest vaekogu liikmete nimekirja (BISD 31S/9) ja mis tahes loendilepingu alusel moodustatud muid viitenimekirju ning selles tuleb säilitada WTO lepingu jõustumise ajal nendes viitenimekirjades olnud isikute nimed. Liikmed võivad perioodiliselt esitada nimekirja lülitamiseks riigiametnike ja muude isikute nimesid, andes asjakohast teavet nende teadmiste kohta rahvusvahelises kaubanduses ja loendilepingutega hõlmatud sektorites või valdkonnas, ja need nimed lisatakse VLO nõusolekul nimekirja. Iga nimekirjas oleva üksikisiku puhul tuleb nimekirja märkida tema kogemused ja teadmised loendilepingute sektorites või valdkonnas.

5. Vaekogu koosseisu määratakse kolm isikut, välja arvatud juhul, kui vaidluspooled 10 päeva jooksul alates vaekogu moodustamisest lepivad kokku, et vaekogusse peab kuuluma viis isikut. Liikmesriike tuleb informeerida viivitamata vaekogu koosseisust.

6. Sekretariaat esitab vaidluspooltele ettepaneku määratavate isikute kohta. Ilma tungivate põhjusteta ei või vaidluspooled olla nimetamise vastu.

7. Kui 20 päeva jooksul pärast vaekogu moodustamist selle liikmete suhtes kokkuleppele ei jõuta, määrab ükskõik kumma poole taotlusel vaekogu koosseisu peadirektor, kes VLO esimehe ja asjaomase nõukogu või komitee esimehega konsulteerides nimetab pärast vaidluspooltega konsulteerimist vaekogu liikmed, keda peadirektor peab sobivaimaks vastavalt vaidlusaluse loendilepingu või loendilepingute asjakohastele eri- või lisaeeskirjadele või -protseduuridele. VLO esimees teavitab liikmeid niiviisi moodustatud vaekogu koosseisust hiljemalt 10 päeva jooksul pärast sellise taotluse saamist.

8. Liikmed kohustuvad üldjuhul lubama oma ametnikel tegutseda vaekogu liikmena.

9. Vaekogu liikmed tegutsevad iseenda nimel, mitte valitsuse või mõne organisatsiooni esindajana. Seetõttu ei tohi liikmed anda neile juhiseid ega püüda neid kui üksikisikuid vaekogus arutatavate küsimuste suhtes mõjutada.

10. Kui vaidlus on arengumaaliikme ja arenenud liikmesmaa vahel, peab selle arengumaaliikme taotlusel olema vaekogu koosseisus vähemalt üks mis tahes arengumaaliikmest pärit isik.

11. Vaekogu liikmete kulutused, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud kaetakse WTO eelarvest vastavalt üldnõukogu poolt heaks kiidetud kriteeriumidele, mis tuginevad eelarve-, finants- ja halduskomitee soovitustele.

Artikkel 9

Protseduurid mitme kaebaja korral

1. Kui rohkem kui üks liige taotleb ühe ja sama küsimusega seotud vaekogu moodustamist, võib nende kaebuste uurimiseks moodustada ühe vaekogu, arvestades kõigi asjaomaste liikmete õigusi. Kui võimalik, tuleks selliste kaebuste uurimiseks alati moodustada üks vaekogu.

2. See vaekogu peab korraldama uurimise ja esitama tulemused VLOle viisil, millega kuidagi ei kahjustata vaidluspoolte õigusi, mida nad oleksid saanud kasutada, kui kaebusi oleksid uurinud eraldi vaekogud. Kui üks vaidluspooltest seda taotleb, peab vaekogu esitama kõnesoleva vaidluse kohta eraldi ettekanded. Iga kaebaja kirjalikud esildised tuleb teha teistele kaebajatele kättesaadavaks ja igal kaebajal on õigus olla kohal, kui keegi teine kaebajatest esitab vaekogule oma seisukohti.

3. Kui ühe küsimusega seotud kaebuste uurimiseks on moodustatud rohkem kui üks vaekogu, peavad igas eraldi vaekogus liikmetena tegutsema võimalikult samad isikud ning sellistes vaidlustes ühtlustatakse menetluse ajakava.

Artikkel 10

Kolmandad isikud

1. Vaekogu menetluse ajal tuleb võtta täielikult arvesse vaidluspoolte ja teiste liikmete vaidlusalust loendilepingut puudutavaid huve.

2. Igal liikmel, kellel on oluline huvi vaekogus arutatava küsimuse vastu ja kes on VLOle oma huvist teatanud (käesolevas käsitusleppes "kolmas isik"), peab olema võimalus esineda vaekogu ees ja teha sellele kirjalikke esildisi. Need esildised peavad olema antud ka vaidluspooltele ja kajastatud vaekogu ettekandes.

3. Kolmandad isikud peavad vaidluspoolte esildised kätte saama vaekogu esimeseks istungiks.

4. Kui kolmas isik leiab, et vaekogu menetluse objektiks juba olev meede muudab olematuks või vähendab talle mis tahes loendilepingust tulenevat kasu, võib see liige käesoleva käsitusleppe alusel kasutada normaalset vaidluste lahendamise protseduuri. Kui võimalik, tuleb selline vaidlus anda lahendada algsele vaekogule.

Artikkel 11

Vaekogu funktsioonid

Vaekogu funktsioon on abistada VLOd käesoleva käsitusleppe ja loendilepingute järgsete kohustuste täitmisel. Vastavalt sellele peaks vaekogu andma objektiivse hinnangu arutatavale küsimusele, sealhulgas objektiivse hinnangu faktilistele asjaoludele ning asjakohaste loendilepingute kohaldatavusele ja nende järgimisele, ning tegema muid selliseid järeldusi, mis aitavad VLOl loendilepingutes ette nähtud soovitusi anda või otsuseid teha. Vaekogud peaksid regulaarselt konsulteerima vaidluspooltega ning andma neile piisava võimaluse vastastikku rahuldava lahenduseni jõudmiseks.

Artikkel 12

Vaekogu menetlus

1. Vaekogud järgivad lisas 3 sätestatud töökorda, kui vaekogu pärast vaidluspooltega konsulteerimist ei otsusta teisiti.

2. Vaekogu menetlusega peaks võimaldatama piisav paindlikkus, et tagada kvaliteetsed vaekogu ettekanded, samal ajal menetlust põhjendamatult venitamata.

3. Pärast vaidluspooltega konsulteerimist peavad vaekogu liikmed võimaluse korral ühe nädala jooksul pärast vaekogu koosseisu ja volituste kokkuleppimist, määrama menetluse ajakava, võttes vajaduse korral arvesse artikli 4 lõike 9 sätteid.

4. Vaekogu menetluse ajakava kindlaksmääramisel peab vaekogu varuma piisavalt aega vaidluspooltele nende esildiste ettevalmistamiseks.

5. Vaekogu peaks pooltele määrama täpsed tähtajad kirjalike esildiste esitamiseks ja pooled peaksid neist tähtaegadest kinni pidama.

6. Iga vaidluspool peab üle andma oma kirjalikud esildised sekretariaadile viivitamatuks edasiandmiseks vaekogule ning teisele või teistele vaidluspool(t)ele. Kaebav pool esitab oma esimese esildise enne kostja esimest esildist, välja arvatud juhul, kui vaekogu otsustab lõikes 3 viidatud ajakava kindlaks määrates ja pärast vaidluspooltega konsulteerimist, et pooled peavad esitama oma esimesed esildised üheaegselt. Kui esimeste esildiste üleandmine on korraldatud järjestikuliselt, peab vaekogu määrama kostja esildise vastuvõtmiseks kindla tähtaja. Mis tahes järgmised esildised tuleb esitada üheaegselt.

7. Kui vaidluspooltel pole õnnestunud leida vastastikku rahuldavat lahendust, esitab vaekogu oma järeldused VLOle kirjaliku ettekandena. Sellisel juhul tuleb vaekogu ettekandes välja tuua sedastused, asjakohaste sätete kohaldatavus ning tehtavate järelduste ja antavate soovituste põhjendus. Kui vaidluspoolte vahel on leitud küsimusele lahendus, piirdutakse vaekogu ettekandes asja lühikirjeldusega ja teatega, et lahendus on saavutatud.

8. Menetluse tõhustamise eesmärgil ei tohi ajavahemik, mille kestel vaekogu uurib, üldjuhul kesta kauem kui kuus kuud, alates vaekogu moodustamise ja volitustes kokkuleppimise päevast kuni lõpliku ettekande vaidluspooltele üleandmise päevani. Edasilükkamatutel juhtudel, sealhulgas sellistel, kui on tegemist kergesti riknevate kaupadega, peab vaekogu püüdma ettekande vaidluspooltele üle anda kolme kuu jooksul.

9. Kui vaekogu leiab, et ta ei suuda ettekannet üle anda kuue kuu jooksul või edasilükkamatul juhul kolme kuu jooksul, teavitab ta VLOd kirjalikult viivituse põhjustest, lisades arvamuse, millise ajavahemiku jooksul ta ettekande üle annab. Ühelgi juhul ei tohi ajavahemik vaekogu asutamisest kuni ettekande liikmetele laiali jagamiseni ületada üheksat kuud.

10. Konsultatsioonide puhul, mis puudutavad arengumaaliikme võetud meedet, võivad pooled kokkuleppel artikli 4 lõigetes 7 ja 8 kindlaksmääratud ajavahemikke pikendada. Kui pooled ei ole asjakohase ajavahemiku möödudes konsultatsioonide lõpetamise kohta kokkuleppele jõudnud, otsustab VLO esimees pärast pooltega konsulteerimist, kas kõnesolevat ajavahemikku pikendada ja kui kauaks. Peale selle peab vaekogu arengumaaliikme vastu esitatud kaebust uurides andma sellele arengumaaliikmele piisavalt aega oma argumentide ettevalmistamiseks ja esitamiseks. Mis tahes toiming käesoleva lõike alusel ei mõjuta artikli 20 lõike 1 ja artikli 21 lõike 4 sätteid.

11. Kui üks või rohkem kui üks pooltest on arengumaaliige, peab vaekogu ettekandes olema selgesõnaliselt näidatud, millises vormis on võetud arvesse asjakohaseid sätteid arengumaaliikmete suhtes kohaldatava diferentseeritud ja soodsama režiimi kohta, mis moodustavad osa loendilepingutest, mida arengumaaliige on vaidluse lahendamise menetluse käigus tõstatanud.

12. Kaebava poole taotlusel võib vaekogu oma töö ajutiselt peatada igal ajal ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud. Sellise peatamise korral pikenevad käesoleva artikli lõigetes 8 ja 9, artikli 20 lõikes 1 ja artikli 21 lõikes 4 kindlaksmääratud tähtajad selle aja võrra, mille kestel töö oli peatatud. Kui vaekogu töö on olnud peatatud kauem kui 12 kuu jooksul, muutuvad vaekogu moodustamise volitused kehtetuks.

Artikkel 13

Õigus nõutada teavet

1. Igal vaekogul on õigus saada teavet ja tehnilist konsultatsiooni mis tahes üksikisikult või organisatsioonilt, keda või mida ta kohaseks peab. Siiski peab vaekogu enne teabe või konsultatsiooni nõutamist mõne liikme jurisdiktsiooni all olevalt üksikisikult või organisatsioonilt teavitama selle liikme võimuorganeid. Igale sellisele teabetaotlusele peab liige vastama viivitamata ja täielikult, nagu vaekogu vajalikuks ja kohaseks peab. Edastatud konfidentsiaalset teavet ei avaldata ilma seda teavet andnud üksikisiku, organisatsiooni või liikme vormikohase loata.

2. Vaekogu võib nõutada teavet mis tahes asjakohasest allikast ja konsulteerida ekspertidega nendelt arvamuse saamiseks küsimuse teatavate aspektide kohta. Vaidluspoole tõstatatud teaduslikku või muud tehnilist küsimust puudutava fakti kohta võib vaekogu paluda ekspertrühmalt nõuandvat kirjalikku ettekannet. Reeglid sellise ekspertrühma moodustamise ja tema protseduuride kohta on sätestatud lisas 4.

Artikkel 14

Konfidentsiaalsus

1. Vaekogu nõupidamised on konfidentsiaalsed.

2. Vaekogu ettekanded koostatakse esitatud teabe ja seisukohtade alusel vaidluspoolte juuresolekuta.

3. Ettekandes väljendatud üksikute vaekogu liikmete arvamused on anonüümsed.

Artikkel 15

Vaheläbivaatuse etapp

1. Pärast kirjalike ja suuliste väidete ja vastuväidete kaalumist annab vaekogu vaidluspooltele oma ettekande eelnõu kirjeldava (faktilise ja põhjendava) osa. Vaekogu määratud aja jooksul tuleb pooltel esitada oma kirjalikud märkused.

2. Pärast vaidluspooltelt märkuste vastuvõtmiseks määratud tähtaja möödumist esitab vaekogu pooltele vaheettekande, milles sisalduvad nii kirjeldavad osad kui ka vaekogu tuvastatud asjaolud ning järeldused. Vaekogu määratud aja jooksul võib pool esitada vaekogule kirjaliku taotluse, et vaekogu vaataks läbi vaheettekande täpsed aspektid enne lõpliku ettekande jagamist liikmetele. Poole taotlusel kohtub vaekogu pooltega uuesti, et käsitleda kirjalikes kommentaarides täpsustatud asjaolusid. Kui pooled ei ole selleks ettenähtud ajavahemiku jooksul kommentaare esitanud, loetakse vaheettekanne lõplikuks ettekandeks ja jagatakse viivitamata liikmetele.

3. Vaekogu lõpliku ettekande järeldused peavad sisaldama vaheläbivaatuse etapis esitatud argumentide põhjenduse. Vaheläbivaatuse etapp tuleb läbi viia artikli 12 lõikes 8 määratud tähtaja jooksul.

Artikkel 16

Vaekogu ettekannete heakskiitmine

1. Jätmaks liikmetele piisavalt aega vaekogu ettekannetega tutvumiseks, ei kiida VLO ettekandeid heaks enne 20 päeva möödumist nende laialijagamisest liikmetele.

2. Liikmed, kellel on vastuväiteid vaekogu ettekande kohta, peavad laialijagamiseks esitama oma vastuväiteid selgitava kirjaliku põhjenduse hiljemalt 10 päeva enne VLO koosolekut, kus arutatakse vaekogu ettekannet.

3. Vaidluspooltel on õigus täiel määral osa võtta vaekogu ettekande arutamisest VLOs ning nende seisukohad protokollitakse täielikult.

4. 60 päeva jooksul pärast vaekogu ettekande laialijagamist liikmetele kiidetakse ettekanne heaks VLO koosolekul, [7] välja arvatud juhul, kui üks vaidluspool VLOd vormikohaselt teavitab oma otsusest edasi kaevata või kui VLO otsustab konsensuse alusel ettekannet mitte heaks kiita. Kui üks pool on teatanud oma otsusest edasi kaevata, ei arutata ettekande heakskiitmist VLOs kuni apellatsiooniprotsessi lõppemiseni. See heakskiitmisprotseduur ei mõjuta liikmete õigust väljendada oma seisukohta vaekogu ettekande kohta.

Artikkel 17

Apellatsioonide läbivaatamine

Alaline apellatsioonikogu

1. VLO asutab alalise apellatsioonikogu. Apellatsioonikogu arutab apellatsioone vaekogu ettekannete kohta. Kogusse kuulub seitse isikut, kellest kolm tegelevad ühe konkreetse asjaga. Apellatsioonikogus tegutsevad isikud osalevad töös järjekorra alusel. Selline järjekord määratakse kindlaks apellatsioonikogu töökorras.

2. VLO nimetab apellatsioonikogus tegutsevad isikud neljaks aastaks ning iga isikut võib üks kord tagasi nimetada. Vahetult pärast WTO lepingu jõustumist määratakse siiski nimetatud seitsmest isikust loosiga kolm, kelle tähtaeg möödub kahe aasta lõppedes. Vabad kohad täidetakse nende tekkimisel. Isiku asendamiseks, kelle ametiaeg pole lõppenud, nimetatud isik on ametis oma eelkäija ülejäänud ametiaja jooksul.

3. Apellatsioonikogusse kuuluvad tunnustatud autoriteetsed isikud, kellel on märkimisväärne kogemus õiguses, rahvusvahelises kaubanduses ja loendilepingute valdkonnas. Nad ei tohi olla seotud ühegi valitsusega. Apellatsioonikogu liikmeskond esindab üldjoontes WTO liikmeskonda. Kõik apellatsioonikogus tegutsevad isikud peavad olema lühikese etteteatamise järel alati kättesaadavad ning kursis WTO tegevusega vaidluste lahendamisel ja WTO muu asjaomase tegevusega. Nad ei osale ühegi niisuguse vaidluse arutamisel, kus võiks tekkida otsene või kaudne huvide konflikt.

4. Vaekogu ettekande peale võivad edasi kaevata ainult vaidluspooled, mitte kolmandad isikud. Kõnesolevas küsimuses olulisest huvist vastavalt artikli 10 lõikele 2 VLOle teatanud kolmandad isikud võivad teha apellatsioonikogule kirjalikke esildisi ning neile peab andma võimaluse esineda apellatsioonikogus.

5. Üldjuhul ei tohi menetlus ületada 60 päeva alates päevast, millal vaidluspool vormikohaselt teavitas oma otsusest edasi kaevata, kuni päevani, millal apellatsioonikogu oma ettekande välja jagab. Oma ajakava kindlaks määrates võtab apellatsioonikogu arvesse artikli 4 lõike 9 sätteid, kui need on asjakohased. Kui apellatsioonikogu leiab, et ta ei saa oma ettekannet 60 päeva jooksul esitada, teavitab ta VLOle kirjalikult viivituse põhjustest, lisades arvamuse, millise ajavahemiku jooksul ta oma ettekande esitab. Ühelgi juhul ei tohi menetlus ületada 90 päeva.

6. Apellatsioonkaebus peab piirduma vaekogu ettekandes hõlmatud juriidiliste küsimustega ning vaekogu antud juriidilise tõlgendusega.

7. Apellatsioonikogule tagatakse vajalik haldus- ja õigustoetus vastavalt tema poolt nõutule.

8. Apellatsioonikogus tegutsevate isikute kulutused, kaasa arvatud reisi- ja elamiskulud, kaetakse WTO eelarvest vastavalt üldnõukogu poolt vastuvõetud kriteeriumidele, mis tuginevad eelarve-, finants- ja halduskomitee soovitustele.

Apellatsioonimenetlus

9. Töökorra koostab apellatsioonikogu VLO esimehe ja peadirektoriga konsulteerides ning see tehakse teatavaks liikmetele.

10. Apellatsioonikogu menetlus on konfidentsiaalne. Apellatsioonikogu ettekanded koostatakse esitatud teabe ja seisukohtade alusel vaidluspoolte juuresolekuta.

11. Apellatsioonikogu ettekandes väljendatud, apellatsioonikogus tegutsevate üksikisikute arvamused on anonüümsed.

12. Apellatsioonikogu tegeleb iga küsimusega, mis on tõstatatud apellatsioonimenetluse käigus vastavalt lõikele 6.

13. Apellatsioonikogu võib vaekogu juriidilised järeldused ja otsused jätta muutmata, muuta või tühistada.

Apellatsioonikogu ettekannete heakskiitmine

14. Apellatsioonikogu ettekande kiidab heaks VLO ning vaidluspooled tunnustavad seda tingimusteta, välja arvatud juhul, kui VLO 30 päeva jooksul pärast apellatsioonikogu ettekande liikmetele jagamist otsustab konsensuse alusel seda mitte heaks kiita. [8] Kõnesolev heakskiitmise protseduur ei mõjuta liikmete õigust väljendada oma seisukohti apellatsioonikogu ettekande kohta.

Artikkel 18

Suhtlemine vaekogu või apellatsioonikoguga

1. Vaekogus või apellatsioonikogus arutatavates küsimustes ei tohi olla ühepoolset ex parte suhtlemist vaekogu või apellatsioonikoguga.

2. Kirjalikke esildisi vaekogule või apellatsioonikogule käsitletakse kui konfidentsiaalseid, kuid need tuleb teha vaidluspooltele kättesaadavaks. Miski käesolevas üldsusele. Liikmetel tuleb käsitleda konfidentsiaalsena teise liikme poolt vaekogule või apellatsioonikogule esitatud teavet, mida kõnesolev liige on nimetanud konfidentsiaalseks. Vaidluspool peab liikme taotlusel esitama mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte oma kirjalikes esildistes sisalduvast teabest, mida võib üldsusele avaldada.

Artikkel 19

Vaekogu ja apellatsioonikogu soovitused

1. Kui vaekogu või apellatsioonikogu otsustab, et meede on vastuolus loendilepinguga, tuleb tal soovitada asjaomasel liikmel [9] kooskõlastada kõnesolev meede vastava lepinguga. [10] Lisaks soovitustele võib vaekogu või apellatsioonikogu ette panna viise, kuidas asjaomane liige võiks soovitusi rakendada.

2. Vastavalt artikli 3 lõikele 2 ei või vaekogu ega apellatsioonikogu oma otsustes ja soovitustes suurendada või vähendada loendilepingutes sätestatud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 20

VLO otsuste vastuvõtmise tähtaeg

Kui vaidluspooled ei ole teisiti kokku leppinud, ei või ajavahemik alates VLO poolt vaekogu moodustamise päevast kuni päevani, mil VLO arutab vaekogu või apellatsioonikogu ettekande heakskiitmist, üldjuhul ületada 9 kuud, kui vaekogu ettekandele ei esitata apellatsioonkaebust, või 12 kuud, kui ettekandele esitatakse apellatsioonkaebus. Kui vastavuses artikli 12 lõikele 9 või artikli 17 lõikele 5 on vaekogu või apellatsioonikogu pikendanud oma ettekande esitamise tähtaega, liidetakse võetud lisaaeg ülalnimetatud ajavahemikule.

Artikkel 21

Järelevalve soovituste ja otsuste rakendamise üle

1. VLO soovituste või otsuste viivitamatu järgimine on oluliselt tähtis tagamaks vaidluste tulemuslik lahendamine kõigi liikmete hüvanguks.

2. Erilist tähelepanu tuleb pöörata arengumaaliikmete huve mõjutavatele küsimustele meetmete suhtes, mis on olnud vaidluslahenduse objektiks.

3. VLO koosolekul, mis korraldatakse 30 päeva jooksul [11] pärast vaekogu või apellatsioonikogu ettekande heakskiitmist, teavitab asjaomane liige VLOd oma kavatsustest seoses VLO soovituste ja otsuste rakendamisega. Kui soovitusi ja otsuseid ei saa viivitamata järgida, tuleb asjaomasele liikmele jätta selleks põhjendatud ajavahemik. Põhjendatud ajavahemik on:

a) asjaomase liikme poolt ette pandud ajavahemik, tingimusel et VLO sellega nõustub; või sellise nõusoleku puudumisel

b) vaidluspoolte vahel 45 päeva jooksul pärast soovituste ja otsuste vastuvõtmist vastastikku kokkulepitud ajavahemik; või sellise kokkuleppe puudumisel

c) siduva vahekohtumenetlusega 90 päeva jooksul pärast otsuste ja soovituste vastuvõtmist kindlaks määratud ajavahemik. [12] Sellises vahekohtumenetluses peaks vahekohtunik [13] juhinduma sellest, et põhjendatud ajavahemik vaekogu või apellatsioonikogu soovituste rakendamiseks ei ületaks 15 kuud alates vaekogu või apellatsioonikogu ettekande heakskiitmisest. Siiski võib see ajavahemik olenevalt asjaoludest olla pikem või lühem.

4. Välja arvatud juhul, kui vaekogu või apellatsioonikogu on pikendanud vastavalt artikli 12 lõikele 9 või artikli 17 lõikele 5 oma ettekande esitamise tähtaega, ei tohi ajavahemik alates VLO poolt vaekogu moodustamisest kuni põhjendatud ajavahemiku kindlaksmääramise päevani ületada 15 kuud, kui vaidluspooled ei lepi kokku teisiti. Kui vaekogu või apellatsioonikogu on pikendanud oma ettekande esitamise tähtaega, liidetakse võetud lisaaeg kõnesolevale 15kuusele ajavahemikule; eeldusel, et vaidluspooled ei lepi kokku erandlike asjaolude esinemises, ei tohi aeg kokku ületada 18 kuud.

5. Kui on lahkarvamusi soovituste ja otsuste täitmiseks võetud meetmete olemasolust või nende kooskõlast loendilepinguga, tuleb selline vaidlus lahendada vaidluslahendusmenetluse abil, kasutades sealhulgas võimaluse korral algset vaekogu. Vaekogu jagab oma ettekande välja 90 päeva jooksul alates küsimuse temale suunamisest. Kui vaekogu leiab, et tal pole võimalik selle aja piirides ettekannet esitada, teavitab ta VLOd kirjalikult viivituse põhjustest, lisades arvamuse, millise ajavahemiku jooksul ta ettekande esitab.

6. VLO korraldab järelevalvet vastuvõetud soovituste ja otsuste rakendamise üle. Soovituste või otsuste rakendamise küsimuse võib iga liige VLOs tõstatada igal ajal pärast nende vastuvõtmist. Kui VLO ei otsusta teisiti, võetakse soovituste või otsuste rakendamise küsimus VLO koosoleku päevakorda 6 kuu möödumisel päevast, mil vastavalt lõikele 3 kehtestati põhjendatud ajavahemik, ning jäetakse see küsimus VLO päevakorda kuni selle lahendamiseni. Vähemalt 10 päeva enne iga sellist VLO koosolekut peab asjaomane liige esitama VLOle kirjaliku ettekande oma edusammude kohta soovituste või otsuste rakendamisel.

7. Kui küsimuse on tõstatanud arengumaaliige, peab VLO kaaluma, milliseid edasisi, antud asjaoludega sobivaid samme ta võiks astuda.

8. Kui asja on algatanud arengumaaliige, siis peab VLO, kaaludes, milliseid sobivaid samme astuda, arvesse võtma mitte ainult kaebuse põhjustanud meetmete kaubanduslikku ulatust, vaid ka nende mõju asjaomaste arengumaaliikmete majandusele.

Artikkel 22

Kompensatsioon ja kontsessioonide peatamine

1. Kompenseerimine ja kontsessioonide või muude kohustuste peatamine on ajutised abinõud, mida võib kasutada, kui soovitusi ja otsuseid põhjendatud ajavahemiku jooksul ei rakendata. Siiski ei ole kompensatsioon ega kontsessioonide või muude kohustuste peatamine eelistatavam(ad) kui meetme loendilepingutega kooskõlla viimise soovituse täielik rakendamine. Kompensatsioon on vabatahtlik ning kui seda antakse, peab see olema kooskõlas loendilepingutega.

2. Kui asjaomasel liikmel ei õnnestu loendilepinguga vastuolus leitud meedet sellega kooskõlastada või muul viisil täita soovitusi ja otsuseid artikli 21 lõike 3 alusel määratud põhjendatud ajavahemiku jooksul, peab selline liige, kui nii nõutakse, ja mitte hiljem kui põhjendatud ajavahemiku möödumisel, alustama läbirääkimisi iga poolega, kes on tuginenud vaidluslahendusmenetlusele, eesmärgiga leida vastastikku vastuvõetav kompensatsioon. Kui pärast põhjendatud ajavahemiku möödumist ei jõuta 20 päeva jooksul kokkuleppele rahuldava kompensatsiooni suhtes, võib iga vaidluslahendusmenetlusele tuginenud pool taotleda VLOlt luba peatada asjaomase liikme suhtes kontsessioonide või loendilepin- -gute järgsete muude kohustuste kohaldamine.

3. Otsustades, milliseid kontsessioone või muid kohustusi peatada, kohaldab kaebav pool järgmisi põhimõtteid ja protseduure:

a) üldpõhimõtteks on, et kaebav pool peaks kõigepealt taotlema kontsessioonide või muude kohustuste peatamist selle sektori (nende sektorite) suhtes, kus vaekogu või apellatsioonikogu leidis rikkumise või muu tühistamise või vähendamise;

b) kui see pool leiab, et kontsessioonide või muude kohustuste peatamine sama(de) sektori(te) suhtes ei ole teostatav või tulemuslik, võib ta taotleda kontsessioonide või muude kohustuste peatamist sama lepingu alla kuuluvate teiste sektorite suhtes;

c) kui see pool leiab, et kontsessioonide või muude kohustuste peatamine sama lepingu alla kuuluvate teiste sektorite suhtes ei ole teostatav või tulemuslik, ning kui asjaolud on piisavalt tõsised, võib ta taotleda kontsessioonide või muude kohustuste peatamist mõne teise loendilepingu alusel;

d) eespool esitatud põhimõtteid kohaldades peab see pool arvesse võtma:

i) kaubandust selles sektoris või selle lepingu alusel, milles vaekogu või apellatsioonikogu on leidnud rikkumise või muu olematuksmuutmise või vähendamise, ning seesuguse kaubanduse tähtsust sellele poolele;

ii) olematuksmuutmise või vähendamisega seotud laiemaid majanduselemente ning kontsessioonide või muude kohustuste peatamise laiemaid majanduslikke tagajärgi;

e) kui see pool otsustab taotleda luba kontsessioonide või muude kohustuste peatamiseks punktide b või c alusel, peab ta oma taotluses näitama selle põhjused. Samal ajal kui taotlus antakse edasi VLOle, edastatakse see ka asjaomastele nõukogudele ning punkti b alusel esitatud taotluse puhul ka asjaomastele sektoriorganitele;

f) käesolevas lõikes tähistatakse sõnaga "sektor"

i) kaupade puhul kõiki kaupu;

ii) teenuste puhul põhilist sektorit kehtiva "Teenuste sektoriviisilise liigituse loendi" järgi, milles sellised sektorid on määratletud; [14]

iii) kaubandusega seotud intellektuaalomandi õiguste puhul kõiki TRIPS-lepingu II jao 1. osas või 2. osas või 3. osas või 4. osas või 5. osas või 6. osas või 7. osas hõlmatud intellektuaalomandi õiguste kategooriaid või III jao või IV jao järgseid kohustusi;

g) käesolevas lõikes tähistatakse sõnaga "leping":

i) kaupade suhtes WTO lepingu lisas 1 A loetletud lepinguid tervikuna, samuti mõnepoolseid kaubanduslepinguid niivõrd, kuivõrd asjaomased vaidluspooled on nende lepingute osalised;

ii) teenuste suhtes GATSi;

iii) intellektuaalomandi õiguste suhtes TRIPS-lepingut.

4. VLO lubatud kontsessioonide ja muude kohustuste peatamise tase peab olema samaväärne olematukstegemise või vähendamise tasemega.

5. VLO ei luba peatada kontsessioone või muid kohustusi, kui loendilepingus on seesugune peatamine keelatud.

6. Lõikes 2 kirjeldatud olukorra puhul annab VLO kontsessioonide või muude kohustuste peatamise loa vastava taotluse korral 30 päeva jooksul alates põhjendatud ajavahemiku möödumisest, välja arvatud juhul, kui VLO otsustab konsensuse alusel sellise taotluse tagasi lükata. Siiski, kui asjaomane liige ei nõustu ettepandud peatamistasemega, või väidab, et siis, kui kaebav pool taotles luba peatada kontsessioone või muid kohustusi lõike 3 punktide b või c alusel, ei järgitud lõikes 3 esitatud põhimõtteid ja protseduure, suunatakse küsimus lahendamiseks vahekohtusse. Sellise vahekohtumenetluse korraldab algne vaekogu, kui selle liikmed on kättesaadavad, või peadirektori nimetatud vahekohtunik [15] ning see viiakse lõpule 60 päeva jooksul pärast põhjendatud ajavahemiku möödumist. Kontsessioone või muid kohustusi ei peatata vahekohtumenetluse jätkumise ajal.

7. Vahekohtunik, [16] tegutsedes lõike 6 alusel, ei pea uurima peatatavate kontsessioonide või muude kohustuste olemust, vaid määrab kindlaks, kas peatamistase on samaväärne olematuksmuutmise või vähendamistasemega. Vahekohtunik võib ka otsustada, kas ettepanek peatada kontsessioone või muid kohustusi on asjakohase loendilepingu järgi lubatud. Kui vahekohtu lahendada antud küsimus sisaldab pretensiooni, et lõikes 3 sätestatud põhimõtteid ja protseduure pole järgitud, uurib vahekohtunik siiski ka sellist pretensiooni. Kui vahekohtunik teeb kindlaks, et neid põhimõtteid ja protseduure pole järgitud, kohaldab kaebav pool neid kooskõlas lõikega 3. Pooled aktsepteerivad vahekohtuniku otsust kui lõplikku ning asjaomased pooled ei taotle teistkordset vahekohtumenetlust. VLOd teavitatakse viivitamata vahekohtuniku otsusest ning vastava taotluse korral annab VLO loa peatada kontsessioonid või muud kohustused, kui taotlus on kooskõlas vahekohtuniku otsusega, välja arvatud juhul, kui VLO otsustab konsensuse alusel taotluse tagasi lükata.

8. Kontsessioonide või muude kohustuste peatamine on ajutine ning seda kohaldatakse ainult seni, kuni on kõrvaldatud meede, mis leitakse loendilepinguga vastuolus olevat, või kui liige, kes peab soovitusi või otsuseid rakendama, pakub lahenduse kasu olematuksmuutmisele või vähendamisele, või kui on leitud vastastikku rahuldav lahendus. Vastavalt artikli 21 lõikele 6 jätkab VLO järelevalvet vastuvõetud soovituste või otsuste rakendamise üle, kaasa arvatud need juhud, kus on antud kompensatsiooni või on peatatud kontsessioonid või muud kohustused, kuid pole rakendatud soovitust viia meede kooskõlla loendilepinguga.

9. Loendilepingute vaidluste lahendamise sätetele võib tugineda nende täitmist mõjutavate meetmete puhul, mis on võetud liikme territooriumil piirkondliku või kohaliku valitsuse või võimuorgani poolt. Kui VLO on otsustanud, et loendilepingu sätet pole täidetud, peab vastutav liige võtma sellised talle kättesaadavad põhjendatud meetmed, mis tagaksid selle sätte täitmise. Juhul, kui seesugust täitmist pole olnud võimalik tagada, kehtivad loendilepingute ja käesoleva käsitusleppe sätted kompensatsiooni ja kontsessioonide või muude kohustuste peatamise kohta. [17]

Artikkel 23

Mitmepoolse süsteemi tugevdamine

1. Kui liikmed taotlevad loendilepingust tulenevate kohustuste rikkumise või kasu muu olematuksmuutmise või vähendamise heastamist või loendilepingu eesmärgi saavutamise takistuse kõrvaldamist, kasutavad ja järgivad nad käesoleva käsitusleppe eeskirju ja protseduure.

2. Sellisel juhul on liikmed kohustatud:

a) mitte tegema otsust selle kohta, kas on esinenud rikkumine, kas kasu on olematuks muudetud või on seda vähendatud või kas mingi loendilepingu eesmärgi saavutamist on takistatud muidu kui vaidluslahenduse kaudu käesoleva käsitusleppe eeskirjade ja protseduuride kohaselt, ning tegema iga seesuguse otsuse kooskõlas VLO poolt heaks kiidetud, vaekogu või apellatsioonikogu ettekandes sisalduva otsusega või vahekohtu poolt käesoleva käsitusleppe alusel tehtud otsusega;

b) järgima artiklis 21 esitatud protseduure põhjendatud ajavahemiku kindlaksmääramisel, mille jooksul asjaomane liige peab rakendama soovitused ja otsused;

c) järgima artiklis 22 esitatud protseduure määramaks kindlaks kontsessioonide või muude kohustuste peatamistaseme ning vastavalt neile protseduuridele hankima VLOlt loa enne loendilepingute järgsete kontsessioonide või muude kohustuste peatamist vastusammuna soovituste ja otsuste rakendamata jätmisele asjaomase liikme poolt põhjendatud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 24

Vähimarenenud liikmesmaid puudutavad eriprotseduurid

1. Vähimarenenud liikmesmaid puudutavate vaidluste põhjuste kindlaksmääramise ja vaidluslahendusmenetluse kõigil etappidel tuleb erilist tähelepanu pöörata vähimarenenud liikmete eriseisundile. Selles suhtes peavad liikmed tõsiselt kaaluma vähimarenenud liikmesmaad puudutava küsimuse tõstatamist käesolevate protseduurireeglite järgi. Kui leitakse, et olematuksmuutmise või vähendamise on tinginud vähimarenenud liikmesmaa võetud meede, peavad kaebavad pooled tõsiselt kaaluma hoidumist kompensatsiooni nõudmisest või loa taotlemisest kontsessioonide või muude kohustuste kohaldamise peatamiseks käesolevate protseduurireeglite kohaselt.

2. Kui vaidluslahendusasjas on tegemist vähimarenenud liikmesmaaga ning konsultatsioonide käigus pole leitud rahuldavat lahendust, peab peadirektor või VLO esimees vähimarenenud liikmesmaa taotluse korral pakkuma omalt poolt häid teeneid, lepitust ja vahendust, et aidata pooltel lahendada vaidlus enne vaekogu moodustamise taotluse esitamist. Osutades ülalnimetatud abi võivad peadirektor või VLO esimees konsulteerida mis tahes sobivaks peetava allikaga.

Artikkel 25

Vahekohtumenetlus

1. Kiire vahekohtumenetlus WTO raames kui vaidluste lahendamise alternatiivvõimalus võib hõlbustada vaidluste lahendamist küsimustes, mille mõlemad pooled on täpselt määratlenud.

2. Kui käeolevas käsitusleppes pole sätestatud teisiti, kasutatakse vahekohtumenetlust poolte vastastikusel kokkuleppel, kes lepivad kokku järgitavates protseduurides. Kokkulepetest kasutada vahekohtumenetlust teatatakse kõigile liikmetele piisavalt kaua enne vahekohtuprotsessi tegelikku algust.

3. Ülejäänud liikmed võivad saada vahekohtumenetluse pooleks ainult nende poolte nõusolekul, kes on kokku leppinud vahekohtumenetluse kasutamises. Menetluse pooled peavad olema nõus pidama vahekohtu otsust enda suhtes siduvaks. Vahekohtu otsustest teatatakse VLOle ja asjakohase lepingu nõukogule või komiteele, kus iga liige võib tõstatada mis tahes sellega seotud küsimuse.

4. Käesoleva käsitusleppe artiklid 21 ja 22 kehtivad mutatis mutandis vahekohtu otsuste kohta.

Artikkel 26

1. GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punktis b kirjeldatud mitterikkumise kaebused

Kui GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punkti b sätted on kohaldatavad loendilepingu puhul, võib vaekogu või apellatsioonikogu teha otsuseid ja soovitusi ainult siis, kui vaidluspool leiab, et vastavast loendilepingust talle otseselt või kaudselt tulenev kasu on olematuks muudetud või vähenenud, või on takistatud kõnesoleva lepingu mis tahes eesmärgi saavutamine liikme poolt mingi meetme rakendamise tagajärjel, olenemata sellest, kas see meede on kõnesoleva lepingu sätetega vastuolus või mitte. Juhul ja niivõrd, kui see pool leiab ning vaekogu või apellatsioonikogu tuvastab, et asi puudutab meedet, mis ei ole vastuolus loendilepingu sätetega, mille puhul on kohaldatavad GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punkti b sätted, kehtivad käesolevas käsitusleppes sätestatud protseduurid vastavalt järgmistele põhimõtetele:

a) kaebav pool peab esitama üksikasjaliku õigustuse toetamaks iga kaebust, mis on seotud meetmega, mis pole vastuolus asjakohase loendilepinguga;

b) kui on leitud, et meede tühistab või vähendab asjakohasest loendilepingust tulenevat kasu või takistab ilma seda rikkumata selle eesmärkide saavutamist, ei ole selle meetme kõrvaldamine kohustuslik. Siiski soovitab vaekogu või apellatsioonikogu sellistel juhtudel teha asjaomasel liikmel vastastikku rahuldavaid kohandusi;

c) olenemata artikli 21 sätetest võib artikli 21 lõikes 3 ettenähtud vahekohtumenetluse käigus kummagi poole taotlusel tuvastada olematuks muudetud või vähendatud kasu taseme ning soovitada vastastikku rahuldava kohanduse saavutamise viise ja vahendeid: seesugused soovitused ei ole vaidluspoolte jaoks siduvad;

d) olenemata artikli 22 lõike 1 sätetest võib kompensatsioon olla osa vastastikku rahuldavast kohandusest kui vaidluse lõplikust lahendusest.

2. GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punktis c kirjeldatud liiki kaebused

Kui loendilepingu puhul on kohaldatavad GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punkti c sätted, võib vaekogu teha otsuseid ja soovitusi ainult juhul, kui üks pool leiab, et talle asjakohasest loendilepingust otseselt või kaudselt tulenev kasu on olematuks muudetud või vähendatud või kõnesoleva lepingu eesmärgi saavutamine on takistatud olukorra tõttu, mille puhul pole kohaldatavad GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punktide a ja b sätted. Juhul ja niivõrd, kui see pool leiab ja vaekogu tuvastab, et asja suhtes on kohaldatav käesolev lõige, kohaldatakse käesoleva käsitusleppe protseduure ainult kuni menetluse selle hetkeni (kaasa arvatud), kui vaekogu ettekanne on liikmetele laiali jagatud. 1989. aasta 12. aprilli otsuses (BISD 36S/61-67) sisalduvad vaidluste lahendamise eeskirjad ja protseduurid kehtivad heakskiitmise arutamise ning soovituste ja otsuste järelevalve ja rakendamise kohta. Kehtivad ka järgmised nõuded:

a) kaebav pool peab esitama üksikasjaliku põhjenduse iga käesolevas lõikes käsitletavaid küsimusi puudutava väite toetuseks;

b) kui vaekogu leiab, et käesolevas lõikes käsitletavaid küsimusi puudutavad asjad sisaldavad ka käesolevas lõikes käsitlemata vaidluslahendusküsimusi, saadab vaekogu VLOle ettekande mis tahes selliste küsimuste kohta ning eraldi ettekande käesolevas lõikes reguleeritud küsimuste kohta.

Artikkel 27

Sekretariaadi kohustused

1. Sekretariaat vastutab vaekogude abistamise eest, eriti käsitletavate küsimuste õiguslike, ajalooliste ja protseduuriliste aspektide eest ning sekretäri- ja tehnilise abi andmise eest.

2. Kui sekretariaat abistab liikmetel nende palvel vaidlusi lahendada, võib esineda vajadus anda vaidluste lahendamisel lisaõigusnõu ning -abi arengumaaliikmetele. Selleks tagab sekretariaat igale seda taotlevale arengumaaliikmele kvalifitseeritud õiguseksperdi WTO tehnilise koostöö talitusest. See ekspert peab arengumaaliikmele osutama abi viisil, mis tagab sekretariaadi jätkuva erapooletuse.

3. Sekretariaat korraldab huvitatud liikmetele neid vaidluste lahendamise protseduure ja praktikat käsitlevaid spetsiaalseid õppekursusi, et võimaldada liikmetele sellealane parem informeeritus.

[1] VLO arvatakse talle kaaluda antud küsimuse konsensuse alusel otsustanuks, kui otsust vastu võtval VLO istungil keegi kohalolevatest liikmetest ettepandud otsust vormikohaselt ei vaidlusta.

[2] Käesolevat lõiget kohaldatakse samuti vaidluste suhtes, mille puhul vaekogu ettekanne on heaks kiitmata või täielikult rakendamata.

[3] Kui mis tahes loendilepingu sätted piirkondlike või kohalike valitsuste või võimuorganite poolt liikme territooriumil võetavate meetmete kohta sisaldavad käesoleva lõike sätetest erinevaid sätteid, jäävad ülimuslikuks sellise loendilepingu sätted.

[4] Siinkohal loetletakse loendilepingute vastavad konsultatsioonisätted: põllumajandusleping, artikkel 19; sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping, artikli 11 lõige 1; tekstiil- ja rõivatoodete leping, artikli 8 lõige 4; leping tehniliste kaubandustõkete kohta, artikli 14 lõige 1; kaubandusalaste investeerimismeetmete leping, artikkel 8; GATT 1994 VI artikli rakendamise leping, artikli 17 lõige 2; GATT 1994 VII artikli rakendamise leping, artikli 19 lõige 2; eksportkauba eelinspekteerimise leping, artikkel 7; päritolureeglite leping, artikkel 7; leping impordi litsentsimise protseduuride kohta, artikkel 6; subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping, artikkel 30; kaitsemeetmete leping, artikkel 14; intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping, artikkel 64.1 ning kõik vastavad mõnepoolsete kaubanduslepingute konsultatsioonisätted, nagu on määranud iga lepingu pädevad organid ja nagu on teatatud VLOle.

[5] Kui kaebav pool seda taotleb, tuleb VLO koosolek kokku sel eesmärgil 15 päeva jooksul pärast nõude esitamist tingimusel, et koosolekust teatatakse vähemalt 10 päeva ette.

[6] Juhul kui vaidluspoolteks on tolliliidud või ühisturud, kohaldatakse käesolevat sätet nende tolliliitude või ühisturgude kõigi liikmesmaade kodanike suhtes.

[7] Kui sel perioodil ei ole kavas VLO koosolekut ajal, mille puhul oleks võimalik täita artikli 16 lõigete 1 ja 4 nõudeid, tuleb korraldada nimetatud eesmärgil VLO koosolek.

[8] Kui selle ajavahemiku jooksul ei ole kavakohast VLO koosolekut, tuleb korraldada VLO koosolek nimetatud eesmärgil.

[9] "Asjaomane liige" on vaidluspool, kellele on suunatud vaekogu või apellatsioonikogu soovitused.

[10] GATT 1994 või mis tahes loendilepingu rikkumisega mitteseotud asjades antavate soovituste kohta vt artiklit 26.

[11] Kui selle ajavahemiku jooksul ei ole kavakohast VLO koosolekut, tuleb korraldada VLO koosolek nimetatud eesmärgil.

[12] Kui pooled 10 päeva jooksul pärast küsimuse vahekohtule suunamist vahekohtuniku suhtes kokkuleppele ei jõua, nimetab vahekohtuniku 10 päeva jooksul peadirektor, olles pooltega konsulteerinud.

[13] Mõistet "vahekohtunik" tuleb tõlgendada kui üksikisikule või grupile viitavat.

[14] Dokumendis MTN.GNS/W/120 sisalduvas loendis on määratletud 11 sektorit.

[15] Mõistet "vahekohtunik" tuleb tõlgendada kui üksikisikule või rühmale viitavat.

[16] Mõistet "vahekohtunik" tuleb tõlgendada kui viidet üksikisikule või rühmale või algsele vaekogule, kui see tegutseb vahekohtunikuna.

[17] Kui loendilepingu sätted piirkondliku või kohaliku valitsuse või võimuorgani poolt liikme territooriumil võetud meetmete kohta sisaldavad käesoleva lõike sätetest erinevaid sätteid, jäävad ülimuslikuks sellise loendilepingu sätted.

--------------------------------------------------

1. LIIDE

KÄESOLEVA KÄSITUSLEPPEGA HÕLMATUD LEPINGUD

A. Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping

B. Mitmepoolsed kaubanduslepingud

Lisa 1 A: | Mitmepoolsed kaubavahetuslepingud |

Lisa 1B: | Teenustekaubanduse üldleping |

Lisa 1C: | Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping |

Lisa 2: | Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe |

C. Mõnepoolsed kaubanduslepingud

Lisa 4: | Tsiviillennukikaubanduse leping |

Riigihankeleping |

Rahvusvaheline piimaleping |

Rahvusvaheline veiselihaleping |

Käesoleva käsitusleppe kohaldatavuse kohta mõnepoolsete kaubanduslepingute suhtes kehtib iga lepingu osaliste poolt vastu võetav otsus, milles on sätestatud käesoleva käsitusleppe üksiklepingu suhtes kohaldamise tingimused, sealhulgas lisasse 2 hõlmamist puudutavad mis tahes eri- või lisaeeskirjad või -protseduurid, nagu neist teatatakse VLOle.

--------------------------------------------------

2. LIIDE

LOENDILEPINGUTE ERI- VÕI LISAEESKIRJAD JA PROTSEDUURID

Leping | Eeskirjad ja protseduurid |

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping | 11.2 |

Tekstiil- ja rõivatoodete leping | 2.14, 2.21, 4.4, 5.2, 5.4, 5.6, 6.9, 6.10, 6.11, 8.1 kuni 8.12 |

Kaubavahetuse tehniliste tõkete leping | 14.2 kuni 14.4, lisa 2 |

GATT 1994 VI artikli rakendamise leping | 17.4 kuni 17.7 |

GATT 1994 VII artikli rakendamise leping | 19.3 kuni 19.5, lisa II.2(f), 3, 9, 21 |

Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping | 4.2 kuni 4.12, 6.6, 7.2 kuni 7.10, 8.5, joonealune märkus 35, 24.4, 27.7, lisa V |

Teenustekaubanduse üldleping | XXII:3, XXIII:3 |

Lisa finantsteenuste kohta | 4 |

Lisa õhutransporditeenuste kohta | 4 |

Otsus teatud GATSi vaidluslahendusprotseduuride kohta | 1 kuni 5 |

Käesoleva lisa eeskirjade ja protseduuride loend hõlmab sätteid, millest antud kontekstis võib asjakohane olla ainult sätte üks osa. Mõnepoolsete kaubanduslepingute mis tahes eri- või lisaeeskirjad ja -protseduurid vastavalt pädevate organite poolt kindlaksmääratule ja vastavalt VLOle teatatule. |

--------------------------------------------------

3. LIIDE

TÖÖKORD

1. Menetluse käigus järgib vaekogu käesoleva käsitusleppe asjakohaseid sätteid. Lisaks kohaldatakse järgmist töökorda.

2. Vaekogu istungid on kinnised. Vaidluspooled ja asjast huvitatud isikud osalevad istungitel vaid siis, kui vaekogu nad kohale kutsub.

3. Vaekogu nõupidamised ja talle esitatud dokumendid on konfidentsiaalsed. Käesoleva käsitusleppe alusel ei tohi vaidluspoolel keelata oma seisukohti väljendavate avalduste tegemist üldsusele. Liikmed käsitlevad konfidentsiaalsena teise liikme poolt vaekogule esitatud teavet, mida see liige ise on konfidentsiaalseks nimetanud. Kui vaidluspool esitab vaekogule oma kirjaliku esildise konfidentsiaalse versiooni, peab ta teise liikme taotlusel esitama mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte oma esildises sisaldunud teabest, mida võib üldsusele avaldada.

4. Enne vaekogu esimest sisulist kohtumist pooltega saadavad vaidluspooled vaekogule kirjaliku esildise, milles nad esitavad faktilised asjaolud ning oma argumendid.

5. Esimesel sisulisel kohtumisel pooltega palub vaekogu kaebuse esitanud poolel oma asi ette kanda. Seejärel palutakse samal kohtumisel poolel, kelle vastu kaebus on esitatud, kanda ette oma seisukoht.

6. Kõik kolmandad isikud, kes on VLOle teatanud oma huvist käimasolevas vaidluses, kutsutakse kirjalikult esitama oma seisukohti sel eesmärgil korraldatud vaekogu esimese sisulise kohtumise kestel. Kõik sellised kolmandad isikud võivad kogu selle istungi vältel kohal viibida.

7. Vormikohased vastuväited esitatakse vaekogu teisel sisulisel kohtumisel. Esimesena on õigus saada sõna poolel, kelle vastu kaebus esitati, seejärel kaebaval poolel. Enne seda kohtumist esitavad pooled vaekogule kirjalikud vastuväited.

8. Vaekogul on õigus igal ajal esitada pooltele küsimusi ja paluda neilt pooltega kohtumise käigus või kirjalikult selgitusi.

9. Vaidluspooled ning iga kolmas isik, kes on kutsutud esitama oma seisukohti vastavalt artiklile 10, võimaldavad vaekogul tutvuda oma suuliste avalduste kirjaliku versiooniga.

10. Täie selguse huvides tehakse punktides 5–9 viidatud esildised, vastuväited ja avaldused poolte juuresolekul. Peale selle võimaldatakse teisel poolel või teistel pooltel tutvuda iga poole kirjalike esildistega, mis sisaldavad kommentaare ettekande kirjeldava osa kohta ja vastuseid vaekogu poolt esitatud küsimustele.

11. Vaekogu mis tahes spetsiifilised lisaprotseduurid.

12. Ettepanek vaekogu töö ajakava kohta:

a) | poolte esimeste kirjalike esildiste vastuvõtmine: |

1)kaebav pool | 3–6 nädalat |

2)pool, kelle vastu on esitatud kaebus | 2–3 nädalat |

b) | esimese sisulise pooltega kohtumise aeg ja koht; kolmanda(te) isiku (isikute) istung: | 1–2 nädalat |

c) | poolte kirjalike väidete vastuvõtmine | 2–3 nädalat |

d) | teise sisulise pooltega kohtumise aeg ja koht | 1–2 nädalat |

e) | ettekande kirjeldava osa üleandmine pooltele | 2–4 nädalat |

f) | poolte kommentaaride vastuvõtmine ettekande kirjeldava osa kohta | 2 nädalat |

g) | otsuseid ja järeldusi sisaldava vaheettekande üleandmine pooltele | 2–4 nädalat |

h) | tähtaeg, mille jooksul pool võib taotleda ettekande osa(de) läbivaatamist | 1 nädal |

i) | ajavahemik vaekogu poolt läbivaatamiseks, sealhulgas võimalikuks lisakohtumiseks pooltega | 2 nädalat |

j) | lõplike ettekannete üleandmine vaidluspooltele | 2 nädalat |

k) | lõpliku ettekande jagamine liikmetele | 3 nädalat |

Seda ajakava võidakse ettearvamatu sündmuste käigu korral muuta. Lisakohtumised pooltega, kui neid nõutakse, lülitatakse ajakavasse.

--------------------------------------------------

4. LIIDE

EKSPERTRÜHMAD

Artikli 13 lõike 2 alusel moodustatud ekspertrühmade kohta kehtivad järgmised eeskirjad ja protseduurid.

1. Ekspertrühmad kuuluvad vaekogu võimkonda. Nende volitused ja üksikasjaliku töökorra määrab vaekogu ning nad esitavad oma ettekande vaekogule.

2. Ekspertrühmas osalevad isikud peavad olema oma erialal tunnustatud ning kõnealuses valdkonnas kogenud.

3. Ekspertrühmas ei või osaleda vaidluspoole kodanikud ilma vaidluspoolte ühise kokkuleppeta, välja arvatud erandlikel asjaoludel, kui vaekogu leiab, et spetsiaalse teadusekspertiisi vajadust ei saa muul viisil rahuldada. Ekspertrühmas ei või osaleda vaidluspoolte valitsusametnikud. Ekspertrühma liikmed tegutsevad iseenda nimel ja mitte oma valitsuste esindajana, samuti mitte ühegi organisatsiooni esindajana. Seega ei tohi valitsused ega organisatsioonid anda neile juhtnööre ekspertrühma poolt käsitletavates küsimustes.

4. Ekspertrühmad võivad konsulteerida ning teavet ja tehnilisi nõuandeid otsida igast nende poolt sobivaks peetavast allikast. Enne kui ekspertrühm otsib sellist teavet või nõu liikme jurisdiktsiooni all olevast allikast, teavitab ta selle liikme valitsust. Iga liige peab viivitamata ja täielikult vastama igale ekspertrühma taotlusele saada vajalikuks ja asjakohaseks peetavat teavet.

5. Vaidluspooltel on juurdepääs kogu asjakohasele teabele, mis on ekspertrühmale esitatud, välja arvatud juhul, kui see teave on konfidentsiaalne. Ekspertrühmale esitatud konfidentsiaalset teavet ei avalikustata ilma seda teavet esitanud valitsuse, organisatsiooni või isiku vormikohase loata. Kui ekspertrühmalt nõutakse sellist teavet, kuid ekspertrühmale ei ole vastava teabe avalikustamiseks luba antud, teeb seda teavet esitanud valitsus, organisatsioon või isik sellest mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte.

6. Ekspertrühm esitab ettekande eelnõu vaidluspooltele, et saada neilt kommentaare ning arvestada neid kommentaare asjakohaselt lõppettekandes, mis vaekogule esitamise ajal antakse üle ka vaidluspooltele. Ekspertrühma lõppettekanne on nõuandva iseloomuga.

--------------------------------------------------