konsolideeritud TEKST: 32018R1726 — ET

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1726,

14. november 2018,

mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA EESMÄRGID

Artikkel 1

Reguleerimisese

Asutatakse Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet („amet“).

Käesoleva määrusega asutatud amet asendab määrusega (EL) nr 1077/2011 asutatud Euroopa ameti vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks ning on selle õigusjärglane.

Amet vastutab Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja Eurodaci operatiivjuhtimise eest.

▼M1

Amet on vastutav riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, DubliNeti, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS), ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakenduse ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimise eest.

▼M4

4a.

Amet vastutab tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas andmete piiriüleseks elektrooniliseks vahetamiseks ette nähtud arvutipõhise süsteemi (e-CODEXi süsteem) arendamise ja operatiivjuhtimise, sealhulgas selle tehniliste edasiarenduste eest.

▼M5

4b.

Amet vastutab ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi arendamise ja operatiivjuhtimise, sealhulgas tehnilise edasiarendamise eest.

▼M4

Ametile võib panna vastutuse käesoleva artikli lõigetes 3, 4 ja 4a nimetamata vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide, sealhulgas olemasolevate süsteemide ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimise eest üksnes juhul, kui see on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklitel 67–89 põhinevates, neid süsteeme reguleerivates asjakohastes liidu õigusaktides, võttes asjakohasel juhul arvesse käesoleva määruse artiklis 14 osutatud teaduse arengut ning käesoleva määruse artiklis 15 osutatud katseprojektide ja kontseptsioonitõenduste tulemusi.

▼B

Operatiivjuhtimine hõlmab kõiki suuremahuliste IT-süsteemide käigushoidmiseks vajalikke ülesandeid vastavalt iga kõnealuse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kohaldatavatele erisätetele, sealhulgas vastutust nende kasutatava sidetaristu eest. Kõnealused suuremahulised IT-süsteemid ei vaheta andmeid ega võimalda teabe ja teadmiste vahetamist, kui see ei ole ette nähtud konkreetse liidu õigusaktiga.

Lisaks vastutab amet järgmiste ülesannete eest:

andmete kvaliteedi tagamine vastavalt artiklile 12;

koostalitlusvõime jaoks vajalike meetmete väljatöötamine vastavalt artiklile 13;

teadusuuringute tegemine vastavalt artiklile 14;

katseprojektide, kontseptsioonitõenduste ja testide tegemine vastavalt artiklile 15 ning

liikmesriikide ja komisjoni toetamine vastavalt artiklile 16.

Artikkel 2

Eesmärgid

Ilma et see piiraks komisjoni ja liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad suuremahulisi IT-süsteeme reguleerivatest liidu õigusaktidest, tagab amet:

suuremahuliste IT-süsteemide arendamise, kasutades selliste süsteemide tõhusaks arendamiseks piisavat projektijuhtimisstruktuuri;

suuremahuliste IT-süsteemide tulemusliku, turvalise ja pideva käitamise;

suuremahuliste IT-süsteemide tõhusa ja finantsasjades vastutustundliku juhtimise;

suuremahuliste IT-süsteemide kasutajatele pakutava teenuse piisavalt hea kvaliteedi;

pideva ja katkematu teenuse osutamise;

heal tasemel andmekaitse vastavalt liidu andmekaitseõigusele, sealhulgas iga suuremahulise IT-süsteemi suhtes kehtivatele erisätetele;

piisava andmeturbe ja füüsilise julgeoleku taseme vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele, sealhulgas iga suuremahulise IT-süsteemi suhtes kehtivatele erisätetele.

II PEATÜKK

AMETI ÜLESANDED

Artikkel 3

SIS II-ga seotud ülesanded

Ametil on seoses SIS II-ga järgmised ülesanded:

korraldusasutusele määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusega 2007/533/JSK antud ülesanded ning

ülesanded, mis on seotud eelkõige SIRENE büroo (SIRENE – riiklike üksuste täiendava teabe taotlus) töötajate SIS II tehnilise kasutamise alase väljaõppega, ja ülesanded, mis on seotud SIS II tehniliste aspektide alase väljaõppega, mida pakutakse ekspertidele Schengeni hindamise raames.

Artikkel 4

VISiga seotud ülesanded

Ametil on seoses VISiga järgmised ülesanded:

korraldusasutusele määrusega (EÜ) nr 767/2008 ja otsusega 2008/633/JSK antud ülesanded ning

VISi tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesanded ja ülesanded, mis on seotud VISi tehniliste aspektide alase väljaõppega, mida pakutakse ekspertidele Schengeni hindamise raames.

Artikkel 5

Eurodaciga seotud ülesanded

Ametil on seoses Eurodaciga järgmised ülesanded:

ametile määrusega (EL) nr 603/2013 antud ülesanded ning

Eurodaci tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesanded.

Artikkel 6

EESiga seotud ülesanded

Ametil on seoses EESiga järgmised ülesanded:

ametile määrusega (EL) 2017/2226 antud ülesanded ning

EESi tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesanded ja ülesanded, mis on seotud EESi tehniliste aspektide alase väljaõppega, mida pakutakse ekspertidele Schengeni hindamise raames.

Artikkel 7

ETIASega seotud ülesanded

Ametil on seoses ETIASega järgmised ülesanded:

ametile määrusega (EL) 2018/1240 antud ülesanded ning

ETIASe tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesanded ja ülesanded, mis on seotud ETIASe tehniliste aspektide alase väljaõppega, mida pakutakse ekspertidele Schengeni hindamise raames.

Artikkel 8

DubliNetiga seotud ülesanded

Ametil on seoses DubliNetiga järgmised ülesanded:

määruse (EÜ) nr 1560/2003 artikli 18 alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 ( 1 ) artiklite 31, 32 ja 34 kohaldamiseks loodud liikmesriikide ametiasutuste vahelise eraldi turvalise elektroonilise teabeedastusvahendi DubliNet operatiivjuhtimine ning

DubliNeti tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesanded.

▼M1

Artikkel 8a

ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakendusega seotud ülesanded

Amet täidab järgmisi ECRIS-TCN-iga ja ECRISe etalonirakendusega seotud ülesandeid:

talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/816 ( 2 ) antud ülesanded;

ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakenduse tehnilise kasutuse alase koolitamisega seotud ülesanded.

▼M4

Artikkel 8b

e-CODEXi süsteemiga seotud ülesanded

Ametil on seoses e-CODEXi süsteemiga järgmised ülesanded:

talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/850 ( 3 ) antud ülesanded;

e-CODEXi süsteemi tehnilise kasutamise alaste koolitustega seotud ülesanded, sealhulgas veebipõhiste koolitusmaterjalide tagamine.

▼M5

Artikkel 8c

Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormiga seotud ülesanded

Amet täidab järgmisi ühiste uurimisrühmade koostööplatvormiga seotud ülesandeid:

ülesanded, mis on talle antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/969 ( 4 );

ülesanded, mis on seotud ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi tehnilise kasutamise alase koolitusega, mida pakutakse ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi sekretariaadile, sealhulgas koolitusmaterjalide pakkumine.

▼M6

Artikkel 8d

Prüm II ruuteriga seotud ülesanded

Amet täidab Prüm II ruuteriga seotud ülesandeid, mis on talle antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/982 ( 5 ).

▼B

Artikkel 9

Muude suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimisega seotud ülesanded

Kui ametile on tehtud ülesandeks artikli 1 lõikes 5 osutatud muude suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamine, arendamine ja operatiivjuhtimine, täidab amet asjaomast süsteemi reguleeriva liidu õigusakti kohaselt talle antud ülesandeid ja vajaduse korral ka nende süsteemide tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesandeid.

Artikkel 10

Tehnilised lahendused, mille rakendamiseks on vaja eritingimusi

Kui süsteeme reguleerivate liidu õigusaktide kohaselt on nõutav, et amet tagaks süsteemide toimimise ööpäev läbi seitse päeva nädalas, ja ilma et see piiraks nende liidu õigusaktide kohaldamist, rakendab amet nende nõuete täitmiseks tehnilised lahendused. Kui tehnilised lahendused nõuavad süsteemi dubleerimist või süsteemi komponentide dubleerimist, kasutatakse neid üksnes pärast ameti tellitud sõltumatu mõjuhindamise ja kulude-tulude analüüsi tegemist ning pärast konsulteerimist komisjoniga ja heakskiitva otsuse saamist haldusnõukogult. Mõjuhindamise käigus analüüsitakse ka selliste tehniliste lahenduste väljatöötamisega seotud olemasolevate tehniliste keskuste andmemajutussuutlikkusega seotud olemasolevaid ja tulevasi vajadusi ning olemasoleva töökorralduse võimalikke riske.

Artikkel 11

Sidetaristuga seotud ülesanded

Amet täidab kõiki süsteemide sidetaristutega seotud ülesandeid, mis on talle antud süsteeme reguleerivate liidu õigusaktidega; erandiks on süsteemid, mille sidetaristuna kasutatakse EuroDomaini. Nende süsteemide puhul, mille sidetaristuna kasutatakse EuroDomaini, vastutab komisjon eelarve täitmise, soetamise, uuenduste ja lepinguliste küsimuste eest. EuroDomaini kasutavaid süsteeme reguleerivate liidu õigusaktide kohaselt peavad amet ja komisjon omavahel jagama sidetaristuga, sealhulgas operatiivjuhtimise ja turvalisusega seotud ülesandeid. Nende ülesannete omavahelise kooskõla tagamiseks lepitakse ameti ja komisjoni vahel kokku toimivas töökorras, mis kajastub vastastikuse mõistmise memorandumis.

Sidetaristut hallatakse ja kontrollitakse viisil, mis kaitseb seda ohtude eest ning tagab sidetaristu ja süsteemide, sealhulgas sidetaristu kaudu edastatavate andmete turvalisuse.

Amet võtab asjakohased meetmed, sealhulgas kehtestab turbekavad, muu hulgas selleks, et hoida eelkõige asjakohase krüpteerimistehnika abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transportimise ajal. Kogu sidetaristus ringlev süsteemiga seotud operatiivteave peab olema krüpteeritud.

Sidetaristu tarnimise, paigaldamise, hoolduse ja seire alased ülesanded võib üle anda kolmandast isikust eraõiguslikele üksustele või asutustele vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046. Selliseid ülesandeid täidetakse ameti vastutusel ja tema range järelevalve all.

Esimeses lõigus osutatud ülesandeid täites on kõikidele kolmandast isikust eraõiguslikele üksustele ja asutustele, sealhulgas võrguteenuse pakkujale, siduvad lõikes 3 osutatud turvameetmed ning neil ei tohi olla ükskõik mil viisil juurdepääsu süsteemides säilitatavatele või sidetaristute kaudu edastatavatele operatiivandmetele ega SIS II-ga seotud SIRENE andmevahetusele.

Krüpteerimisvõtmete haldamine jääb ameti pädevusse ning seda ei saa teha ülesandeks kolmandast isikust eraõiguslikule üksusele. See ei mõjuta SIS II, VISi ja Eurodaci sidetaristuid käsitlevaid olemasolevaid lepinguid.

▼M2

Artikkel 12

Andmete kvaliteet

Piiramata liikmesriikide vastutust seoses ameti praktilise vastutuse raames süsteemidesse sisestatud andmetega, loob amet tihedas koostöös oma nõuanderühmadega kooskõlas nimetatud infosüsteeme reguleerivate õigusaktide sätetega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/817 ( 6 ) artikliga 37 ning määruse (EL) 2019/818 ( 7 ) artikliga 37 kõigi süsteemide jaoks, mille töö eest ta vastutab, automatiseeritud andmekvaliteedikontrolli mehhanismid ja korra, ühised andmekvaliteedi näitajad ja kvaliteedi miinimumnõuded andmete säilitamiseks.

Amet loob kooskõlas määruse (EL) 2019/817 artikliga 39 ning määruse (EL) 2019/818 artikliga 39 aruandluse ja statistika keskhoidla, mis sisaldab üksens anonüümseks muudetud andmeid ning mille suhtes kohaldatakse ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide erisätteid.

▼B

Artikkel 13

Koostalitlusvõime

Kui suuremahuliste IT-süsteemide koostalitlusvõime on sätestatud liidu õigusaktis, töötab amet välja koostalitlusvõime tagamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 14

Teadusuuringute jälgimine

▼M5

Amet seirab teadusuuringuid, mis on olulised SIS II, VISi, Eurodaci, EESi, ETIASe, DubliNeti, ECRIS-TCNi, e-CODEXi süsteemi, ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi ja muude artikli 1 lõikes 5 osutatud suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise jaoks.

▼B

Amet võib anda oma panuse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi töösse selles osas, mis puudutab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahulisi IT-süsteeme. Sel eesmärgil on ametil järgmised ülesanded, kui komisjon on talle delegeerinud asjaomased õigused:

programmi elluviimise mõne etapi haldamine ja eriprojektide käigus mõne faasi juhtimine komisjoni vastu võetud asjaomaste tööprogrammide alusel;

eelarve täitmise ning tulude ja kulude aktide vastuvõtmine ning kõigi programmi juhtimiseks vajalike toimingute tegemine ja

programmi elluviimise toetamine.

Amet teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja isikuandmete töötlemist puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas käesolevas artiklis osutatud arengust, ilma et see piiraks lõikes 2 osutatud Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi osade rakendamisega seotud aruandlusnõudeid.

Artikkel 15

Katseprojektid, kontseptsioonitõendused ja testimine

Kui komisjon on esitanud konkreetse ja täpse taotluse ning teavitanud Euroopa Parlamenti ja nõukogu taotluse esitamisest vähemalt kolm kuud ette ja kui haldusnõukogu on teinud heakskiitva otsuse, võib ametile teha vastavalt käesoleva määruse artikli 19 lõike 1 punktile u ja delegeerimislepingu alusel ülesandeks määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 58 lõike 2 punktis a osutatud katseprojektide elluviimise suuremahuliste IT-süsteemide arendamiseks või operatiivjuhtimiseks ELi toimimise lepingu artiklite 67–89 kohaselt kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punktiga c.

Amet teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja isikuandmete töötlemist puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit regulaarselt esimeses lõigus osutatud katseprojektide edenemisest.

Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 58 lõike 2 punktis a osutatud katseprojektide assigneeringud, mida komisjon taotleb lõike 1 alusel, kantakse eelarvesse mitte rohkem kui kaheks järjestikuseks eelarveaastaks.

Komisjoni või nõukogu taotluse korral pärast Euroopa Parlamendi teavitamist ja pärast haldusnõukogu heakskiitvat otsust võidakse ametile delegeerimislepingu alusel anda eelarve täitmisega seotud ülesanded kontseptsioonitõenduste puhul, mida rahastatakse määrusega (EL) nr 515/2014 loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahendist vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punktile c.

Kui haldusnõukogu on teinud heakskiitva otsuse, võib amet käesoleva määruse ning süsteemide väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist reguleerivate liidu õigusaktidega hõlmatud küsimustes kavandada ja teha testimistoiminguid.

Artikkel 16

Liikmesriikide ja komisjoni toetamine

Iga liikmesriik võib taotleda ametilt nõu seoses oma riiklike süsteemide ühendamisega ameti poolt hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide kesksüsteemidega.

Liikmesriik võib esitada taotluse vajaduspõhise toe saamiseks komisjonile, kes, tuginedes oma positiivsele hinnangule, et selline tugi on vajalik erakorraliste julgeoleku või rändega seotud vajaduste tõttu, edastab selle viivitamata ametile. Amet teavitab taotluse esitamisest haldusnõukogu. Liikmesriiki teavitatakse juhul, kui komisjoni hinnang on negatiivne.

Komisjon jälgib, kas amet on vastanud liikmesriigi taotlusele õigeks ajaks. Ameti iga-aastases tegevusaruandes tuuakse üksikasjalikult välja, mida on amet teinud selleks, et pakkuda liikmesriikidele vajaduspõhist tuge, ning märgitakse sellega kaasnenud kulud.

Ametilt võidakse taotleda nõuannet või tuge komisjonile olemasolevate või uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes, muu hulgas uuringute ja testimise kujul. Amet teavitab taotluse esitamisest haldusnõukogu.

Rühm, mis koosneb vähemalt viiest liikmesriigist, võib teha ametile ülesandeks ühise IT-komponendi arendamise, juhtimise või andmemajutuse, et aidata neil rakendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala detsentraliseeritud süsteeme käsitlevast liidu õigusest tulenevate kohustuste tehnilisi aspekte. Ühised IT-lahendused ei piira kohalduvast liidu õigusest tulenevaid taotluse esitanud liikmesriikide kohustusi, eelkõige seoses kõnealuste süsteemide ülesehitusega.

Eelkõige võivad taotluse esitanud liikmesriigid teha ametile ülesandeks luua reisijaid käsitleva eelteabe ja broneeringuinfo andmete jaoks ühine komponent või ruuter, mis oleks tehnilise toe vahend lennuettevõtjatega peetava ühenduse lihtsustamiseks, et aidata liikmesriikidel rakendada nõukogu direktiivi 2004/82/EÜ ( 8 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/681 ( 9 ). Sellisel juhul peab amet koguma lennuettevõtjatelt keskselt andmeid ja edastama need andmed ühise komponendi või ruuteri kaudu liikmesriikidele. Taotluse esitanud liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed tagamaks, et lennuettevõtjad esitavad andmed ameti kaudu.

Ametile tehakse ühise IT-komponendi arendamine, juhtimine ja andmemajutus ülesandeks üksnes siis, kui komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud ja haldusnõukogu on teinud heakskiitva otsuse.

Taotluse esitanud liikmesriigid annavad esimeses ja teises lõigus osutatud ülesanded ametile delegeerimislepinguga, milles määratakse kindlaks ülesannete delegeerimise tingimused ning esitatakse kõigi asjaomaste kulude kalkulatsioon ja arveldamismeetod. Kõik asjaomased kulud katavad osalevad liikmesriigid. Delegeerimisleping peab olema kooskõlas asjaomaseid IT-süsteeme käsitlevate liidu õigusaktidega. Amet teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu heakskiidetud delegeerimislepingust ja selle kõigist muudatustest.

Teised liikmesriigid võivad avaldada soovi osaleda ühises IT-lahenduses, kui see võimalus on delegeerimislepingus ette nähtud, määrates eelkõige kindlaks sellise osalemise finantsmõju. Delegeerimislepingus tehakse vastavad muudatused pärast seda, kui komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud ja haldusnõukogu on teinud heakskiitva otsuse.

III PEATÜKK

STRUKTUUR JA TÖÖKORRALDUS

Artikkel 17

Õiguslik staatus ja asukoht

Amet on liidu asutus ja juriidiline isik.

Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

Ameti asukoht on Eestis Tallinnas.

Artikli 1 lõigetes 4 ja 5 ning artiklites 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 11 osutatud arendamise ja operatiivjuhtimisega seotud ülesandeid täidetakse Prantsusmaal Strasbourgis asuvas tehnilises keskuses.

▼M6

Artikli 1 lõigetes 4 ja 5, artiklites 3–8 ning artiklites 8d, 9 ja 11 osutatud arendamise ja operatiivjuhtimisega seotud ülesandeid täidetakse Prantsusmaal Strasbourgis asuvas tehnilises keskuses.

▼B

Varuasukoht, mis on võimeline tagama suuremahulise IT-süsteemi käideldavuse süsteemi tõrke korral, rajatakse Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Mõlemat tehnilist keskust võib kasutada süsteemide üheaegseks käitamiseks, tingimusel et varuasukoht säilitab võime tagada nende töö ühe või mitme süsteemi tõrke korral.

Kui ametil peaks tekkima vajadus rajada teine eraldi tehniline keskus süsteemide majutamiseks kas Strasbourgis või Sankt Johann im Pongaus või mõlemas kohas, tuleb süsteemide eripära tõttu seda vajadust põhjendada sõltumatu mõjuhinnangu ja kulude-tulude analüüsi alusel. Enne kui haldusnõukogu teatab vastavalt artikli 45 lõikele 9 eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada mõnd kinnisvaraga seotud projekti, konsulteerib ta komisjoniga ja võtab arvesse komisjoni seiskohti.

Artikkel 18

Struktuur

Ameti haldus- ja juhtimisstruktuuri kuuluvad

haldusnõukogu;

tegevdirektor;

nõuanderühmad.

Ameti struktuuri kuuluvad ka

andmekaitseametnik,

turvaametnik,

peaarvepidaja.

Artikkel 19

Haldusnõukogu ülesanded

Haldusnõukogu

annab ameti tegevusele üldise suuna;

võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja täidab muid ameti eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas V peatükiga;

nimetab ametisse tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ning vajaduse korral pikendab nende vastavat ametiaega või tagandab nad ametist kooskõlas artikliga 25 või 26;

teostab tegevdirektori üle distsiplinaarvõimu ja teostab järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle, ning kokkuleppel tegevdirektoriga teostab distsiplinaarvõimu tegevdirektori asetäitja üle;

teeb kõik otsused ameti organisatsioonilise struktuuri loomise ja vajaduse korral selle muutmise kohta, võttes arvesse ameti tegevusega seotud vajadusi ja lähtudes usaldusväärsest eelarvehaldusest;

võtab vastu ameti personalipoliitika;

võtab vastu ameti kodukorra;

võtab vastu pettusevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuseohuga, võttes arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust;

võtab vastu reeglid oma liikmete huvide konflikti vältimiseks ja lahendamiseks ning avaldab need ameti veebisaidil;

võtab vastu rikkumisest teatajate kaitsmise üksikasjalikud sise-eeskirjad ja -korra, sealhulgas asjakohased suhtluskanalid väärkäitumisest teatamiseks;

annab loa töökorra kindlaksmääramiseks vastavalt artiklitele 41 ja 43;

kiidab tegevdirektori ettepanekul heaks ameti asukohta käsitleva peakorterilepingu ning vastavalt artikli 17 lõikele 3 loodud tehnilisi keskusi ja varuasukohti käsitlevad lepingud, millele kirjutavad alla tegevdirektor ja asukohaliikmesriigid;

kasutab kooskõlas lõikega 2 ameti töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused“);

võtab kokkuleppel komisjoniga ametnike personalieeskirjade jõustamiseks vastu rakenduseeskirjad kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110;

võtab vastu eeskirjad riikide ekspertide ametisse lähetamise kohta;

võtab vastu ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti, sealhulgas ametikohtade loetelu kavandi, ning esitab selle iga aasta 31. jaanuariks komisjonile;

võtab vastu ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab ameti mitmeaastast programmi ja tema tööprogrammi järgmiseks aastaks, ning ameti tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, sealhulgas ametikohtade loetelu kavandi, ning edastab selle iga aasta 31. jaanuariks ning samuti ühtse programmdokumendi võimalikud ajakohastatud versioonid Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

võtab komisjoni arvamust arvesse võttes igal aastal enne 30. novembrit oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas iga-aastase eelarvemenetlusega vastu ühtse programmdokumendi ning tagab, et vastuvõetud programmdokumendi lõplik tekst edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse;

võtab iga aasta augusti lõpuks vastu vahearuande jooksvaks aastaks kavandatud tegevuse rakendamise kohta ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

hindab ameti eelmise aasta konsolideeritud tegevusaruannet ja võtab selle vastu ning eeskätt võrdleb saavutatud tulemusi aasta tööprogrammi eesmärkidega ning saadab nii aruande kui ka oma hinnangu iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale; tagab aasta tegevusaruande avaldamise;

täidab ameti eelarvega seotud ülesandeid, sealhulgas rakendab artiklis 15 osutatud katseprojekte ja kontseptsioonitõendusi;

võtab vastavalt artiklile 49 vastu ameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

nimetab vastavalt ametnike personalieeskirjadele ametisse peaarvepidaja, kes võib olla komisjoni peaarvepidaja ja kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

tagab sise- ja välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohased järelmeetmed;

võtab vastu artikli 34 lõikes 4 osutatud teavitus- ja levitamiskavad ja ajakohastab neid korrapäraselt;

võtab vastu vajalikud turvameetmed, sealhulgas turbekava, talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, võttes arvesse nõuanderühmades osalevate turvaekspertide võimalikke soovitusi;

aa)

võtab pärast komisjoni heakskiitu vastu turvareeglid salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta;

bb)

nimetab ametisse turvaametniku;

cc)

nimetab kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 ametisse andmekaitseametniku;

dd)

võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise üksikasjaliku korra;

▼M1

ee)

võtab vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 72 lõikele 2 vastu aruanded EESi arendamise kohta, vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artikli 92 lõikele 2 aruanded ETIASe arendamise kohta ning vastavalt määruse (EL) 2019/816 artikli 36 lõikele 3 aruanded ECRIS-TCN-i arendamise ja ECRISe etalonirakenduse kohta;

▼M2

eea)

võtab vastu aruanded koostalitlusvõime komponentide väljaarendamise seisu kohta vastavalt määruse (EL) 2019/817 artikli 78 lõikele 2 ja määruse (EL) 2019/818 artikli 74 lõikele 2;

▼M6

eeb)

võtab vastavalt määruse (EL) 2024/982 artikli 80 lõikele 2 vastu aruanded Prüm II ruuteri väljaarendamise seisu kohta;

▼M6

ff)

võtab vastu aruanded tehnilise toimimise osas järgneva kohta:

SIS vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 ( 10 ) artikli 60 lõikele 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862 ( 11 ) artikli 74 lõikele 8;

ii)

VIS vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 50 lõikele 3 ja otsuse 2008/633/JSK artikli 17 lõikele 3;

iii)

riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 72 lõikele 4;

iv)

ETIAS vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artikli 92 lõikele 4;

ECRIS-TCNi ja ECRISe etalonrakendus vastavalt määruse (EL) 2019/816 artikli 36 lõikele 8;

vi)

koostalitlusvõime komponendid vastavalt määruse (EL) 2019/817 artikli 78 lõikele 3 ja määruse (EL) 2019/818 artikli 74 lõikele 3;

vii)

e-CODEXi süsteem vastavalt määruse (EL) 2022/850 artikli 16 lõikele 1;

viii)

ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm vastavalt määruse (EL) 2023/969 artikli 26 lõikele 6;

ix)

Prüm II ruuter vastavalt määruse (EL) 2024/982 artikli 80 lõikele 5;

▼B

gg)

võtab vastu aastaaruande Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 40 lõikele 1;

▼M6

hh)

võtab vastu ametlikud märkused aruannete kohta, mille Euroopa Andmekaitseinspektor on oma auditite tulemusel määruse (EL) 2018/1861 artikli 56 lõike 2, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 42 lõike 2, määruse (EL) nr 603/2013 artikli 31 lõike 2, määruse (EL) 2017/2226 artikli 56 lõike 2, määruse (EL) 2018/1240 artikli 67, määruse (EL) 2019/816 artikli 29 lõike 2 ning määruse (EL) 2019/817 ja määruse (EL) 2019/818 artikli 52 ning määruse (EL) 2024/982 artikli 58 lõike 1 kohaselt koostanud, ning tagab auditite alusel asjakohaste järelmeetmete võtmise;

▼B

ii)

avaldab SIS II-ga seotud statistilisi andmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 50 lõikele 3 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 66 lõikele 3;

jj)

koostab ja avaldab statistikat Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 8 lõikele 2;

kk)

avaldab statistikat EESi kohta vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artiklile 63;

ll)

avaldab statistikat ETIASe kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artiklile 84;

▼M1

lla)

esitab komisjonile statistika ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakenduse kohta vastavalt määruse (EL) 2019/816 artikli 32 lõike 4 teisele lõigule;

▼M4

mm)

tagab, et igal aastal avaldatakse:

nende pädevate asutuste nimekiri, kellel on vastavalt määruse (EL) 2018/1861 artikli 41 lõikele 8 ja määruse (EL) 2018/1862 artikli 56 lõikele 7 lubatud teha SISi andmetes otsepäringuid, ning määruse (EL) 2018/1861 artikli 7 lõike 3 ja määruse (EL) 2018/1862 artikli 7 lõike 3 kohane SISi riigisiseste süsteemide (N.SIS) büroode ja SIRENE büroode nimekiri;

ii)

pädevate asutuste nimekiri vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 65 lõikele 2;

iii)

pädevate asutuste nimekiri vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artikli 87 lõikele 2;

iv)

keskasutuste nimekiri vastavalt määruse (EL) 2019/816 artikli 34 lõikele 2;

asutuste nimekiri vastavalt määruse (EL) 2019/817 artikli 71 lõikele 1 ja määruse (EL) 2019/818 artikli 67 lõikele 1;

vi)

volitatud e-CODEXi pääsupunktide loend vastavalt määruse (EL) 2022/850 artikli 7 lõike 1 punktile h;

▼B

nn)

tagab kord aastas määruse (EL) nr 603/2013 artikli 27 lõike 2 kohaselt üksuste loendi avaldamise;

oo)

tagab, et ameti kõikides otsustes ja kogu tegevuses, mis mõjutavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahulisi IT-süsteeme, austatakse kohtuvõimu sõltumatuse põhimõtet;

pp)

täidab muid talle käesoleva määruse kohaselt antud ülesandeid.

Ilma et see piiraks esimese lõigu punktis mm osutatud liidu õigusaktides ette nähtud asjaomaste asutuste loetelude avaldamist käsitlevate sätete kohaldamist ja kui kõnealustes õigusaktides ei ole ette nähtud kohustust nimetatud loetelusid ameti veebisaidil avaldada ja pidevalt ajakohastada, tagab avaldamise ja ajakohastamise haldusnõukogu.

Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artikliga 110 vastu ametnike personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse peatada ajutiselt tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mõnele töötajale, välja arvatud tegevdirektorile.

Haldusnõukogu võib nõustada tegevdirektorit kõigis küsimustes, mis on rangelt seotud suuremahuliste IT-süsteemide arendamise või operatiivjuhtimisega, ning tegevuse puhul, mis on seotud teadusuuringute, katseprojektide, kontseptsioonitõenduste ja testimistoimingutega.

Artikkel 20

Haldusnõukogu koosseis

Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat. Kõik esindajad on hääleõiguslikud vastavalt artiklile 23.

Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Täisliikme puudumise korral või juhul, kui täisliige on valitud haldusnõukogu esimeheks või aseesimeheks ja juhatab haldusnõukogu koosolekut, esindab teda asendusliige. Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete nimetamisel lähtutakse nende vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide alastest asjakohastest laiaulatuslikest kogemustest ja teadmistest ning nende teadmistest andmekaitse alal, võttes arvesse nende asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik haldusnõukogus esindatud pooled püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk peab olema saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ning neid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada. Ametiaja lõppemise või ametist lahkumise korral jäävad liikmed haldusnõukogu koosseisu, kuni nende volitusi pikendatakse või nad asendatakse.

Ameti tegevuses osalevad Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja arendamise ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riigid. Kõik nad nimetavad haldusnõukogusse ühe esindaja ja tema asendusliikme.

Artikkel 21

Haldusnõukogu esimees

Haldusnõukogu valib esimehe ja aseesimehe nende haldusnõukogu liikmete hulgast, kelle on nimetanud liikmesriigid, mille suhtes on kõigi ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist reguleerivad liidu õigusaktid liidu õiguse alusel täielikult siduvad. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 22

Haldusnõukogu koosolekud

Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel, komisjoni taotlusel, tegevdirektori taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete taotlusel.

▼M2

Europol ja Eurojust võivad haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena, kui päevakorras on otsuse 2007/533/JSK kohaldamisega seotud SIS II käsitlevad küsimused.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võib osaleda ameti haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana, kui päevakorras on määruse (EL) 2016/1624 kohaldamisega seotud SISi puudutavad küsimused.

Europol võib haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejana juhul, kui päevakorras on otsuse 2008/633/JSK kohaldamisega seotud VISi käsitlevad küsimused või määruse (EL) nr 603/2013 kohaldamisega seotud Eurodaci käsitlevad küsimused.

Europol võib haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejana juhul, kui päevakorras on määruse (EL) 2017/2226 kohaldamisega seotud EESi käsitlevad küsimused või määruse (EL) 2018/1240 kohaldamisega seotud ETIASt käsitlevad küsimused.

Kui seoses määruse (EL) 2018/1240 kohaldamisega on päevakorras ETIASt puudutav küsimus, võib haldusnõukogu koosolekul vaatlejana osaleda Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet.

Eurojust, Europol ja Euroopa Prokuratuur võivad haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejana juhul, kui päevakorras on määrust (EL) 2019/816 puudutavad küsimused.

Europol, Eurojust ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võivad haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejana juhul, kui päevakorras on määrusi (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 puudutavad küsimused.

Haldusnõukogu võib oma koosolekutele vaatlejaks kutsuda iga isiku, kelle seisukoht võib talle huvi pakkuda.

▼B

Haldusnõukogu liikmeid ja nende asendusliikmeid võivad haldusnõukogu töökorra kohaselt abistada eelkõige nõuanderühmade liikmeks olevad nõuandjad või eksperdid.

Amet osutab haldusnõukogule sekretariaaditeenust.

Artikkel 23

Haldusnõukogu hääletuskord

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 ning artikli 19 lõike 1 punktide b ja r, artikli 21 lõike 1 ja artikli 25 lõike 8 kohaldamist, võetakse haldusnõukogu otsused vastu haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, on igal haldusnõukogu liikmel üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

Kõik liikmed, kelle on nimetanud liikmesriik, mille suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni ameti hallatava suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist reguleeriv liidu õigusakt, võivad hääletada asjaomast suuremahulist IT-süsteemi käsitlevate küsimuste puhul.

Kui Taani otsustab protokolli nr 22 artikli 4 alusel rakendada mõne suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist reguleerivat liidu õigusakti oma riigisiseses õiguses, võib ta hääletada selle suuremahulise IT-süsteemiga seotud küsimustes.

Hääleõigust puudutavas osas kohaldatakse artiklit 42 nende riikide esindajatele, kes on sõlminud liiduga lepingud nende ühinemiseks Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega.

Kui liikmed on lahkarvamusel küsimuses, kas hääletus mõjutab konkreetset suuremahulist IT-süsteemi, tehakse otsus selle kohta, et hääletus ei mõjuta konkreetset suuremahulist IT-süsteemi, haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Esimees ega esimeest asendav aseesimees ei hääleta. Esimehe või esimeest asendava aseesimehe eest hääletab tema asendusliige.

Tegevdirektor ei hääleta.

Haldusnõukogu töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ning vajaduse korral nõuded kvoorumi kohta.

Artikkel 24

Tegevdirektori kohustused

Tegevdirektor juhib ametit. Tegevdirektor abistab haldusnõukogu ja on tema ees aruandekohustuslik. Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile viimase taotluse korral aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruande oma ülesannete täitmise kohta.

Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

Tegevdirektor vastutab ametile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige on tegevdirektori ülesanne:

juhtida ameti igapäevast tööd;

tagada ameti toimimine kooskõlas käesoleva määrusega;

valmistada ette käesolevas määruses, selle rakenduseeskirjades ja kohaldatavas liidu õiguses täpsustatud piirides haldusnõukogu poolt vastuvõetavad menetlused, otsused, strateegiad, programmid ja tegevus ning neid rakendada;

koostada ühtne programmdokument ja esitada see pärast komisjoni ja nõuanderühmadega konsulteerimist haldusnõukogule;

viia ühtne programmdokument ellu ja anda haldusnõukogule aru selle elluviimise kohta;

koostada vahearuanne jooksva aasta kavandatud tegevuse rakendamisel tehtud edusammude kohta ning esitada see pärast nõuanderühmadega konsulteerimist haldusnõukogule vastuvõtmiseks hiljemalt iga aasta augusti lõpus;

koostada ameti tegevuse kohta konsolideeritud aastaaruanne ja esitada see pärast nõuanderühmadega konsulteerimist haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

koostada tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning anda komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt aru tehtud edusammude kohta;

kaitsta liidu finantshuve, kohaldades ennetusmeetmeid pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, ilma et see piiraks Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes õigusnormide rikkumise avastamise korral tagasi alusetult makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

koostada ameti pettusevastane strateegia, esitada see haldusnõukogule heakskiitmiseks ning jälgida, et seda rakendataks nõuetekohaselt ja õigeks ajaks;

valmistada ette ameti suhtes kohaldatavate finantsreeglite kavand ja esitada see haldusnõukogule, kes selle pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtab;

valmistada ette järgmise aasta eelarveprojekt, mis koostatakse tegevuspõhise eelarvestamise alusel;

koostada ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekt;

täita ameti eelarvet;

luua ja rakendada tõhus süsteem, mis võimaldab korrapäraselt jälgida ja hinnata:

suuremahulisi IT-süsteeme, sealhulgas statistikat, ning

ii)

ameti tegevust, sealhulgas selle eesmärkide tõhusat ja tulemuslikku saavutamist;

▼M1

ilma et see piiraks personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kehtestada konfidentsiaalsusnõuded, selleks et täita määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 17, otsuse 2007/533/JSK artikli 17, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 26 lõike 9 ning määruse (EL) nr 603/2013 artikli 4 lõike 4; määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõike 4, määruse (EL) 2018/1240 artikli 74 lõike 2, määruse (EL) 2019/816 artikli 11 lõike 16, määruse (EL) 2019/817 artikli 55 lõike 2 ja määruse (EL) 2019/818 artikli 55 lõike 2 sätteid;

▼B

pidada asukohaliikmesriikide valitsustega läbirääkimisi ameti asukohta käsitleva peakorterilepingu ning tehnilisi keskusi ja varuasukohti käsitlevate lepingute üle, ja kui haldusnõukogu on need heaks kiitnud, siis nendele alla kirjutada;

töötada välja määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktiline kord ja esitada see haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

valmistada ette vajalikud turvameetmed, sealhulgas turbekava, samuti talitluspidevuse kava ja avariitaastekava ning esitada need pärast asjaomase nõuanderühmaga konsulteerimist haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

koostada aruanded iga artikli 19 lõike 1 punktis ff osutatud suuremahulise IT-süsteemi tehnilise toimimise kohta ja artikli 19 lõike 1 punktis gg osutatud Eurodaci kesksüsteemi tegevuse aastaaruanne, lähtudes järelevalve ja hindamise tulemustest, ning esitada need pärast asjaomase nõuanderühmaga konsulteerimist haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

koostada määruse (EL) 2017/2226 artikli 72 lõikes 2 osutatud aruanne EESi arengu kohta ja määruse (EL) 2018/1240 artikli 92 lõikes 2 osutatud aruanne ETIASe arengu kohta ning esitada need haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

koostada igal aastal avaldamiseks artikli 19 lõike 1 punktis mm osutatud selliste pädevate asutuste nimekiri, kellel on lubatud vahetult otsida SIS II sisestatud andmeid, sealhulgas N.SIS.II asutuste ja SIRENE büroode nimekiri, ning selliste pädevate asutuste nimekiri, kellel on lubatud vahetult otsida EESi ja ETIASesse sisestatud andmeid, ja artikli 19 lõike 1 punktis nn osutatud üksuste loend ning esitada need haldusnõukogule vastuvõtmiseks.

Tegevdirektor täidab ka kõiki muid ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega.

Tegevdirektor otsustab, kas ameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat ja rajada selleks kohalik kontor. Enne otsuse tegemist peab tegevdirektor saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Tegevdirektori otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Tehnilistes keskustes toimuvat tegevust ei tohi teha kohalikus kontoris.

Artikkel 25

Tegevdirektori ametisse nimetamine

Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadiga nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Valikumenetluses peab olema ette nähtud osalemiskutse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja muus asjakohases meedias. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema saavutuste, suuremahuliste IT-süsteemide alase tõendatud kogemuse, haldus-, finants- ja juhtimisoskuse ning andmekaitsealaste teadmiste põhjal.

Enne ametisse nimetamist kutsutakse komisjoni esitatud kandidaadid Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või pädevate komisjonide ette esinema ja komisjoniliikmete küsimustele vastama. Pärast esinemist ja küsimustele vastamist võtab Euroopa Parlament vastu arvamuse, milles ta esitab oma seisukoha ja milles võib teatada, millist kandidaati Euroopa Parlament eelistab.

Neid seisukohti arvesse võttes nimetab haldusnõukogu tegevdirektori ametisse.

Kui haldusnõukogu otsustab ametisse nimetada muu kandidaadi kui selle, keda eelistas Euroopa Parlament, teavitab haldusnõukogu Euroopa Parlamenti ja nõukogu kirjalikult sellest, kuidas Euroopa Parlamendi arvamust arvesse võeti.

Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks viib komisjon läbi hindamise, milles võetakse arvesse tema hinnangut tegevdirektori tegevusele ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks.

Kui haldusnõukogu kavatseb tegevdirektori ametiaega pikendada, teatab ta sellest Euroopa Parlamendile. Kuu aja jooksul enne pikendamist kutsutakse tegevdirektor Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või pädevate komisjonide ette esinema ja komisjoniliikmete küsimustele vastama.

Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda uues valikumenetluses sama ametikoha täitmiseks.

Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes haldusnõukogu otsusega, mille haldusnõukogu teeb oma hääleõiguslike liikmete enamuse või komisjoni ettepaneku alusel.

10.

Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

11.

Tegevdirektoriga teenistuslepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees. Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

Artikkel 26

Tegevdirektori asetäitja

Tegevdirektori asetäitja abistab tegevdirektorit. Tegevdirektori asetäitja asendab ühtlasi tegevdirektorit tema äraolekul. Tegevdirektori asetäitja ülesanded määrab kindlaks tegevdirektor.

Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori asetäitja ametisse tegevdirektori ettepanekul. Tegevdirektori asetäitja nimetatakse ametisse tema pädevuse ning nõuetekohase haldus- ja juhtimisoskuse, sealhulgas asjakohase erialase kogemuse põhjal. Tegevdirektor esitab tegevdirektori asetäitja ametikohale vähemalt kolm kandidaati. Haldusnõukogu teeb oma otsuse hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Haldusnõukogul on õigus tegevdirektori asetäitja ametist vabastada otsusega, mis on vastu võetud hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Haldusnõukogu võib ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks pikendada. Haldusnõukogu teeb oma otsuse hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 27

Nõuanderühmad

Suuremahuliste IT-süsteemide kohta ning eelkõige aasta tööprogrammi ja tegevuse aastaaruande ettevalmistamise kontekstis jagavad haldusnõukogule eksperditeadmisi järgmised nõuanderühmad:

SIS II nõuanderühm;

VISi nõuanderühm;

Eurodaci nõuanderühm;

EESi-ETIASe nõuanderühm;

▼M1

da)

ECRIS-TCN-i nõuanderühm;

▼C1

db)

koostalitlusvõime nõuanderühm;

▼M4

dc)

e-CODEXi nõuanderühm;

▼M5

dd)

ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi nõuanderühm;

▼B

muu nõuanderühm, mis on seotud mõne suuremahulise IT-süsteemiga, kui nii on sätestatud asjaomases liidu õigusaktis, mis reguleerib selle suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist.

Liikmesriik, kelle suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni liidu õigusakt, mis reguleerib konkreetse suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist, ja komisjon nimetavad asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme nelja-aastaseks ametiajaks, mida võib pikendada.

Kui Taani otsustab protokolli nr 22 artikli 4 alusel rakendada oma riigisiseses õiguses liidu õigusakti, mis reguleerib mõne suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist, nimetab ka Taani asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme.

Riik, kes on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega ning osaleb mõnes konkreetses suuremahulises IT-süsteemis, nimetab asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme.

▼M2

Europol, Eurojust ning Piiri- ja Rannikuvalve Amet võivad igaüks määrata oma esindaja SIS II nõuanderühma.

Europol võib määrata oma esindaja ka VISi ja Eurodaci ning EESi – ETIASe nõuanderühma.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võib samuti nimetada oma esindaja EESi – ETIASe nõuanderühma.

Eurojust, Europol ja Euroopa Prokuratuur võivad igaüks määrata oma esindaja ECRIS-TCNi nõuanderühma.

Europol, Eurojust ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võivad igaüks määrata oma esindaja koostalitlusvõime nõuanderühma.

▼B

Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed ei tohi olla ühegi nõuanderühma liikmed. Tegevdirektoril või tema esindajal on õigus osaleda vaatlejana kõigil nõuanderühmade koosolekutel.

Nõuanderühmad teevad omavahel koostööd vastavalt vajadusele. Nõuanderühmade töö- ja koostöökord sätestatakse ameti kodukorras.

Arvamusi koostades teevad nõuanderühmade liikmed kõik endast sõltuva konsensuse saavutamiseks. Kui konsensust ei saavutata, käsitatakse liikmete enamuse põhistatud seisukohta nõuanderühma arvamusena. Vähemuse põhistatud seisukoht protokollitakse. Artikli 23 lõikeid 3 ja 5 kohaldatakse vajalike kohandustega. Liikmed, kes esindavad riike, kes on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega, võivad avaldada arvamust küsimustes, milles neil ei ole õigust hääletada.

Iga liikmesriik ja iga riik, kes on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega, aitab kaasa nõuanderühmade tegevusele.

Nõuanderühmade esimeeste ülesannete suhtes kohaldatakse artiklit 21 mutatis mutandis.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 28

Töötajad

Ameti töötajate, sealhulgas tegevdirektori suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja personalieeskirjade jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud eeskirju.

Personalieeskirjade rakendamisel käsitatakse ametit ametina ametnike personalieeskirjade artikli 1a lõike 2 tähenduses.

Ameti töötajaskond koosneb ametnikest, ajutistest teenistujatest ja lepingulistest töötajatest. Haldusnõukogu annab igal aastal oma heakskiidu nende lepingute puhul, mida tegevdirektor kavatseb pikendada ning mis muutuksid pikendamise tagajärjel muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt tähtajatuteks lepinguteks.

Amet ei võta tundliku iseloomuga finantsülesannete täitmiseks tööle ajutisi töötajaid.

Komisjon ja liikmesriigid võivad ametisse ajutiselt lähetada ametnikke ja riiklikke eksperte. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles määratakse kindlaks riikide ekspertide ametisse lähetamise eeskirjad.

Ilma et see piiraks ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab amet asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad vastavalt ametnike personalieeskirjade artiklile 110.

Artikkel 29

Avalik huvi

Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, tegevdirektori asetäitja ja nõuanderühmade liikmed kohustuvad tegutsema avalikes huvides. Selleks esitavad nad igal aastal kirjaliku avaliku kinnituse selle kohustuse võtmise kohta ja see avaldatakse ameti veebisaidil.

Haldusnõukogu liikmete ja nõuanderühmade liikmete nimekiri avaldatakse ameti veebisaidil.

Artikkel 30

Peakorterileping ning tehnilisi keskusi käsitlevad lepingud

Vajalikud kokkulepped, mis käsitlevad ametile vastuvõtvates liikmesriikides antavaid ruume ja nende liikmesriikide pakutavaid vahendeid ning vastuvõtvates liikmesriikides haldusnõukogu liikmete, tegevdirektori, muude ameti töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti asukohta käsitlevas peakorterilepingus ja tehnilisi keskusi käsitlevates lepingutes. Leping sõlmitakse ameti ja vastuvõtvate liikmesriikide vahel pärast seda, kui haldusnõukogu on lepingud heaks kiitnud.

Ametit vastuvõtvad liikmesriigid tagavad tingimused, mis on vajalikud ameti nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas Euroopale orienteeritud mitmekeelse koolihariduse ja asjakohased transpordiühendused.

Artikkel 31

Privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 32

Vastutus

Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

Ameti sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel kohtuotsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kahju, mida tema osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

Ameti töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate ametnike personalieeskirjade või muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 33

Kasutatavad keeled

Ameti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1 ( 12 ).

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 342 kohaselt vastu võetud otsuste kohaldamist, koostatakse artikli 19 lõike 1 punktis r osutatud ühtne programmdokument ja artikli 9 lõike 1 punktis t osutatud tegevuse aastaaruanne kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

Haldusnõukogu võib võtta vastu otsuse töökeelte kohta, ilma et see piiraks lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi.

Ameti tegevuseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 34

Läbipaistvus ja teabevahetus

Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepanekul viivitamata vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

Otsuste suhtes, mille amet teeb määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt, võib esitada kaebuse Euroopa Ombudsmanile või algatada menetluse Euroopa Liidu Kohtus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustele.

Amet edastab teavet vastavalt liidu õigusaktidele, mis reguleerivad suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist, ja võib oma pädevusse kuuluvates valdkondades teha omal algatusel teavitustoiminguid. Eelkõige tagab amet, et lisaks artikli 19 lõike 1 punktides r, t, ii, jj, kk ja ll ning artikli 47 lõikes 9 sätestatud teabe avaldamisele antakse üldsusele ja kõigile huvitatud isikutele kiiresti objektiivset, täpset, usaldusväärset, põhjalikku ja hõlpsasti arusaadavat teavet ameti tegevuse kohta. Teavitustoimingute jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada artiklites 3–16 osutatud ameti ülesannete tulemuslikku täitmist. Teavitustoimingud tehakse kooskõlas haldusnõukogu vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega.

Iga füüsiline või juriidiline isik võib pöörduda ameti poole kirjalikult ükskõik millises liidu ametlikus keeles. Asjaomasel isikul on õigus saada vastus samas keeles.

Artikkel 35

Andmekaitse

Isikuandmete töötlemisel ametis kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725.

Haldusnõukogu võtab meetmed määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks ameti poolt, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad andmekaitseametnikku. Meetmed võetakse pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

Artikkel 36

Isikuandmete töötlemise otstarve

Amet võib isikuandmeid töödelda üksnes järgmisel otstarbel:

töötlemine on vajalik, et amet saaks täita ülesandeid, mis on seotud talle liidu õiguse alusel ülesandeks tehtud suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisega;

töötlemine on vajalik haldustoiminguteks.

Kui amet töötleb isikuandmeid käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud otstarbel, kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725, ilma et see piiraks andmekaitse ja andmeturbe erisätete kohaldamist, mis on sätestatud nendes liidu õigusaktides, mis reguleerivad süsteemide väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist.

Artikkel 37

Salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset käsitlevad turvareeglid

Amet võtab vastu oma turvareeglid, lähtudes põhimõtetest ja reeglitest, mis on sätestatud komisjoni turvareeglites Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta, sealhulgas reeglid kõnealuse teabe kolmandate riikidega vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta, mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 ( 13 ) ja (EL, Euratom) 2015/444 ( 14 ). Komisjon peab eelnevalt heaks kiitma kõik halduskokkulepped salastatud teabe vahetamiseks kolmanda riigi asjaomaste asutustega ja kokkuleppe puudumisel igasuguse Euroopa Liidu salastatud teabe erakorralise vajaduspõhise avaldamise nimetatud asutustele.

Haldusnõukogu võtab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud turvareeglid vastu pärast komisjonilt heakskiidu saamist. Amet võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral asjaomaste liidu ametitega. Amet töötab välja ja käitab infosüsteemi, mis võimaldab vahetada salastatud teavet komisjoni, liikmesriikide ja asjaomaste liidu ametitega vastavalt otsusele (EL, Euratom) 2015/444. Haldusnõukogu otsustab käesoleva määruse artikli 2 ja artikli 19 lõike 1 punkti z kohaselt, milline peab olema ameti sisestruktuur, et asjakohased turvapõhimõtted oleksid järgitud.

Artikkel 38

Ameti turvalisus

Amet vastutab turvalisuse ja korra säilitamise eest tema poolt kasutatavates hoonetes, ruumides ja maa-aladel. Amet kohaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist reguleerivate liidu õigusaktide turvapõhimõtteid ja asjaomaseid sätteid.

Vastuvõtvad liikmesriigid võtavad kõik tõhusad ja asjakohased meetmed korra ja turvalisuse säilitamiseks ameti kasutatavate hoonete, ruumide ja maa-alade vahetus läheduses ning tagavad ametile nõuetekohase kaitse vastavalt ameti asukohta käsitlevale peakorterilepingule ning tehnilisi keskusi ja varuasukohti käsitlevatele lepingutele, kindlustades samal ajal, et ameti volitatud isikutel on nimetatud hoonetele, ruumidele ja maa-aladele vaba juurdepääs.

Artikkel 39

Hindamine

Komisjon hindab hiljemalt 12. detsembriks 2023 ja seejärel iga viie aasta järel vastavalt oma suunistele, olles eelnevalt konsulteerinud haldusnõukoguga, ameti töö tulemuslikkust, lähtudes tema eesmärkidest, volitustest, asukohtadest ja ülesannetest. Hindamise käigus analüüsitakse ka käesoleva määruse rakendamist ning seda, kuidas ja mil määral aitab amet mõjusalt kaasa suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisele ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala koordineeritud, kulutõhusa ja sidusa IT-keskkonna väljaarendamisele liidu tasandil. Hindamisel selgitatakse eelkõige välja, kas oleks vaja muuta ameti volitusi, ja hinnatakse sellise võimaliku muudatuse finantsmõju. Haldusnõukogu võib anda komisjonile soovitusi käesoleva määruse muutmiseks.

Kui komisjon leiab, et ameti töö jätkamine ei ole ametile seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.

Komisjon esitab lõikes 1 osutatud hindamistulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 40

Haldusuurimised

Ameti tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 41

Koostöö liidu institutsioonide, organite ja asutustega

Amet teeb käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes koostööd komisjoni, teiste liidu institutsioonide ja muude liidu organite ja asutustega, eelkõige nendega, mis on asutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, ja iseäranis Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, et saavutada muu hulgas kooskõlastamine ja rahaline sääst, vältida dubleerimist ning edendada koostoimet ja tegevuse vastastikust täiendavust.

Amet teeb komisjoniga koostööd töökorra raames, milles määratakse kindlaks töömeetodid.

Samuti peab amet võrgu- ja infoturbe küsimustes vajaduse korral nõu Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga ja järgib tema soovitusi.

Koostöö liidu organite ja asutustega toimub töökorra raames. Haldusnõukogu peab töökorra heaks kiitma, võttes arvesse komisjoni arvamust. Kui amet komisjoni arvamust ei järgi, peab ta seda põhjendama. Töökorraga võidakse ette näha teenuste jagamine ametite vahel nende volituste piires ja ilma et see piiraks nende põhiülesannete täitmist, kui see on asjakohane kas nende asukohtade lähedusest või poliitikavaldkondadest tingituna. Töökorras võidakse ette näha kulude katmise mehhanism.

Liidu institutsioonid, organid ja asutused kasutavad ametilt saadud teavet üksnes oma pädevuse piires ja niivõrd, kui nad järgivad põhiõigusi, sealhulgas andmekaitsenõudeid. Ameti töödeldavate isikuandmete edasisaatmise või muul viisil teistele liidu institutsioonidele, organitele või asutustele edastamise suhtes kohaldatakse spetsiaalset isikuandmete vahetamise töökorda ja selleks tuleb saada Euroopa Andmekaitseinspektori eelnev nõusolek. Isikuandmete edastamine ameti poolt toimub kooskõlas artiklitega 35 ja 36. Kõnealuse töökorraga nähakse ette, et salastatud teabe käitlemisel järgib asjaomane liidu institutsioon, organ või asutus turvareegleid ja -standardeid, mis on samaväärsed ameti kohaldatavate turvareeglite ja -standarditega.

Artikkel 42

Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide osalus

Amet on osalemiseks avatud nendele riikidele, kes on sõlminud liiduga lepingud nende ühinemiseks Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega.

Lõikes 1 osutatud lepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega nähakse ette eelkõige lõikes 1 osutatud riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud reeglid, sealhulgas sätted osamaksu, töötajate ja hääleõiguse kohta.

Artikkel 43

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude asjaomaste üksustega

Kui see on liidu õigusaktiga ette nähtud ja ameti ülesannete täitmiseks vajalik, võib amet töökorra kokkuleppimise kaudu luua ja hoida suhteid rahvusvaheliste organisatsioonide ja neile alluvate rahvusvaheliste avalik-õiguslike asutuste või muude asjaomaste üksuste või organitega, mis on loodud kahe või enama riigi vahelise lepinguga või selle alusel.

Kooskõlas lõikega 1 võib kokku leppida töökorra, milles määratakse kindlaks eelkõige sellise koostöö sisu, laad, eesmärk ja ulatus. Töökorra võib kokku leppida vaid haldusnõukogu loal ja pärast komisjonilt eelneva heakskiidu saamist.

V PEATÜKK

EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

1. JAGU

Ühtne programmdokument

Artikkel 44

Ühtne programmdokument

Igal aastal koostab tegevdirektor järgmiseks aastaks ühtse programmdokumendi kavandi, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklis 32 ja ameti finantsreeglite asjakohases sättes, mis on vastu võetud käesoleva määruse artikli 49 alusel, võttes seejuures arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid.

Ühtne programmdokument sisaldab mitmeaastast programmi, aasta tööprogrammi ja ameti eelarvet ning teavet ameti ressursside kohta, nagu on üksikasjalikumalt sätestatud artikli 49 alusel vastu võetud ameti finantsreeglites.

Haldusnõukogu võtab ühtse programmdokumendi kavandi vastu pärast nõuanderühmadega konsulteerimist ning saadab selle igal aastal hiljemalt 31. jaanuaril Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile; viimastele saadetakse ka ühtse programmdokumendi kavandi ajakohastatud versioonid.

Igal aastal enne 30. novembrit võtab haldusnõukogu oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas iga-aastase eelarvemenetlusega vastu ühtse programmdokumendi, võttes arvesse komisjoni arvamust. Haldusnõukogu tagab, et selle ühtse programmdokumendi lõplik versioon saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse.

Ühtne programmdokument saab lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele. Seejärel saadetakse vastuvõetud ühtne programmdokument Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse.

Järgmise aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 6 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud aasta tööprogrammi. Kõik aasta tööprogrammi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt nagu algne aasta tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Mitmeaastases programmis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, mis hõlmab muu hulgas mitmeaastast eelarvet ja töötajaid. Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus, ja eriti artiklis 39 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

Artikkel 45

Eelarve koostamine

Igal aastal koostab tegevdirektor ameti tehtavaid tegevusi arvesse võttes ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loetelu kavandiga ning edastab selle haldusnõukogule.

Haldusnõukogu võtab tegevdirektori koostatud eelarvestuse projekti põhjal vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, sealhulgas ametikohtade loetelu kavandi. Haldusnõukogu saadab selle ühtse programmdokumendi osana igal aastal hiljemalt 31. jaanuaril komisjonile ja riikidele, kes on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega.

Komisjon saadab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

Selle eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti eelarvestused, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest makstava toetuse summa põhjal vajalikuks, ning esitab selle vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud.

Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

Haldusnõukogu võtab vastu ameti eelarve. Eelarve muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

Muudatuste tegemisel ameti eelarves, sealhulgas ametikohtade loetelus, järgitakse algse eelarve koostamise korda.

Ilma et see piiraks artikli 17 lõike 5 kohaldamist, teatab haldusnõukogu niipea kui võimalik eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada mõnd projekti, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti projekte, mis on seotud kinnisvaraga, nagu hoonete rentimine või ostmine. Haldusnõukogu teatab sellest komisjonile. Kui üks eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada arvamuse, teatab ta kahe nädala jooksul pärast projekti kohta teate saamist haldusnõukogule sellise arvamuse esitamise kavatsusest. Kui vastust ei esitata, võib amet jätkata kavandatud tegevust. Kõigi hoonetega seotud projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada ameti eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013.

2. JAGU

Eelarve esitusviis, täitmine ja kontroll

Artikkel 46

Eelarve struktuur

Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse ameti kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse ameti eelarves.

Ameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

Ilma et see piiraks muid sissetulekuliike, on ameti tuludeks:

liidu osamaks, mis kantakse liidu üldeelarvesse (komisjoni eelarvejagu);

selliste riikide osamaksud, kes on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega ja kes osalevad ameti töös, nagu on ette nähtud vastavasisulistes assotsiatsioonilepingutes ja artiklis 42 osutatud korras, milles on sätestatud nende riikide rahaline panus;

liidu rahastus delegeerimislepingute vormis kooskõlas artikli 49 alusel kehtestatud ameti finantsreeglitega ja vastavasisuliste liidu poliitikavaldkondi toetavate õigusaktide sätetega;

osamaksud, mida liikmesriigid tasuvad teenuste eest, mida neile osutatakse artiklis 16 osutatud delegeerimislepingute alusel;

liidu organite ja asutuste maksed neile artiklis 41 osutatud töökorra kohaselt osutatud teenuste kulude katmiseks ja

liikmesriikide võimalik vabatahtlik rahaline osalus.

Ameti kulud hõlmavad töötajate töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 47

Eelarve täitmine ja kontroll

Ameti eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe, mis on hindamismenetluse jaoks asjakohane.

Eelarveaastal N+1 edastab ameti peaarvepidaja 1. märtsiks eelarveaasta N esialgse raamatupidamisaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklile 245.

Tegevdirektor esitab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale 31. märtsiks aastal N+1.

Komisjoni peaarvepidaja saadab ameti aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni arvepidamisega, kontrollikojale 31. märtsiks aastal N+1.

Olles saanud kontrollikojalt ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 246 kohased tähelepanekud, koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja edastab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

Haldusnõukogu esitab ameti aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse.

Aastal N+1 saadab tegevdirektor 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja riikidele, kes on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega.

Aasta N lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas 15. novembriks aastal N+1.

10.

Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse tema tähelepanekute kohta 30. septembriks aastal N+1. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

11.

Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 261 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja aasta N eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta läbiviimiseks.

12.

Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal N+2 heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

Artikkel 48

Huvide konflikti vältimine

Amet võtab vastu sise-eeskirjad, millega kohustatakse ameti haldusnõukogu ja nõuanderühma liikmeid ja ameti töötajaid vältima oma teenistus- või ametiajal olukordi, mis võivad põhjustada huvide konflikti, ning sellistest olukordadest teada andma. Sise-eeskirjad avaldatakse ameti veebisaidil.

Artikkel 49

Finantsreeglid

Ameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid võtab vastu haldusnõukogu pärast konsulteerimist komisjoniga. Finantsreeglid ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on ameti eripärast tulenevalt vajalik ameti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Artikkel 50

Pettusevastane võitlus

Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrust (EL) 2017/1939.

Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb OLAFi sisejuurdlust, ja võtab viivitamata vastu kõigi ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on liidu vahenditest rahastanud.

OLAF võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ( 15 ) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas seoses ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et see piiraks lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaldamist, sisaldavad ameti lepingud, toetuslepingud ja toetuse andmise otsused sätteid, mis annavad kontrollikojale, OLAFile ja Euroopa Prokuratuurile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires auditeid ja uurimisi.

VI PEATÜKK

MUUDE LIIDU ÕIGUSAKTIDE MUUTMINE

Artikkel 51

Määruse (EÜ) nr 1987/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 15 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.

Korraldusasutus vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete eest:

järelevalve;

turvalisus;

liikmesriikide ja teenusepakkuja vaheliste suhete koordineerimine;

eelarve täitmisega seotud ülesanded;

soetamine ja uuendamine ning

lepinguküsimused.“

Artikkel 52

Otsuse 2007/533/JSK muutmine

Otsuse 2007/533/JSK artikli 15 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.

Korraldusasutus vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete eest:

järelevalve;

turvalisus;

liikmesriikide ja teenusepakkuja vaheliste suhete koordineerimine;

eelarve täitmisega seotud ülesanded;

soetamine ja uuendamine ning

lepinguküsimused.“

VII PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 53

Õigusjärglus

Käesoleva määrusega asutatud amet on õigusjärglane kõikide lepingute, kohustuste ja varade osas, mille määrusega (EL) nr 1077/2011 asutatud Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks on sõlminud, mis temal lasuvad või mis on tema omandatud.

Käesolev määrus ei mõjuta määrusega (EL) nr 1077/2011 asutatud ameti sõlmitud lepingute, töökordade ja vastastikuse mõistmise memorandumite õigusjõudu, ilma et see piiraks nendes käesoleva määrusega nõutavate muudatuste tegemist.

Artikkel 54

Haldusnõukogu ja nõuanderühmi puudutav üleminekukorraldus

Haldusnõukogu liikmed, esimees ja aseesimees, kes on ametisse nimetatud määruse (EL) nr 1077/2011 artiklite 13 ja 14 alusel, jätkavad ülesannete täitmist oma ametiaja lõpuni.

Nõuanderühmade liikmed, esimehed ja aseesimehed, kes on ametisse nimetatud määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 19 alusel, jätkavad ülesannete täitmist oma ametiaja lõpuni.

Artikkel 55

Haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjade jõussejäämine

Haldusnõukogu poolt määruse (EL) nr 1077/2011 alusel vastu võetud sise-eeskirjad ja meetmed jäävad jõusse pärast 11. detsembrit 2018, ilma et see piiraks nendes käesoleva määrusega nõutavate muudatuste tegemist.

Artikkel 56

Tegevdirektorit puudutav üleminekukorraldus

Määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 18 alusel Euroopa ameti vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks ametisse nimetatud tegevdirektorile antakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 24 sätestatud ameti tegevdirektori ülesanded. Temaga sõlmitud lepingu muud tingimused ei muutu. Kui otsus, millega pikendatakse tegevdirektori volitusi kooskõlas määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 18 lõikega 4, tehakse enne 11. detsembrit 2018, pikeneb tema ametiaeg automaatselt kuni 31. oktoobrini 2022.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 57

Asendamine ja kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1077/2011 asendatakse käesoleva määrusega nende liikmesriikide puhul, kelle suhtes on käesolev määrus siduv.

Sellest tulenevalt tunnistatakse määrus (EL) nr 1077/2011 kehtetuks.

Liikmesriikide puhul, kelle suhtes on käesolev määrus siduv, käsitatakse viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 58

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 11. detsembrist 2018. Käesoleva määruse artikli 19 lõike 1 punkti x, artikli 24 lõike 3 punkte h ja i ning artikli 50 lõiget 5 kohaldatakse Euroopa Prokuratuuri puudutavas osas ning käesoleva määruse artikli 50 lõiget 1 kohaldatakse määrust (EL) 2017/1939 puudutavas osas alates kuupäevast, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2017/1939 artikli 120 lõike 2 teises lõigus sätestatud komisjoni otsusega.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EL) nr 1077/2011	Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
—	Artikli 1 lõige 2
Artikli 1 lõige 2	Artikli 1 lõiked 3 ja 4
Artikli 1 lõige 3	Artikli 1 lõige 5
Artikli 1 lõige 4	Artikli 1 lõige 6
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 5	Artikkel 5
Artikkel 5a	Artikkel 6
—	Artikkel 7
—	Artikkel 8
Artikkel 6	Artikkel 9
—	Artikkel 10
Artikli 7 lõiked 1 ja 2	Artikli 11 lõige 1
Artikli 7 lõige 3	Artikli 11 lõige 2
Artikli 7 lõige 4	Artikli 11 lõige 3
Artikli 7 lõige 5	Artikli 11 lõige 4
Artikli 7 lõige 6	Artikli 11 lõige 5
—	Artikkel 12
—	Artikkel 13
Artikli 8 lõige 1	Artikli 14 lõige 1
—	Artikli 14 lõige 2
Artikli 8 lõige 2	Artikli 14 lõige 3
Artikli 9 lõiked 1 ja 2	Artikli 15 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 15 lõige 3
—	Artikli 15 lõige 4
—	Artikkel 16
Artikli 10 lõiked 1 ja 2	Artikli 17 lõiked 1 ja 2
Artikli 10 lõige 3	Artikli 24 lõige 2
Artikli 10 lõige 4	Artikli 17 lõige 3
—	Artikli 17 lõige 4
—	Artikli 17 lõige 5
Artikkel 11	Artikkel 18
Artikli 12 lõige 1	Artikli 19 lõige 1
—	Artikli 19 lõike 1 punkt a
—	Artikli 19 lõike 1 punkt b
Artikli 12 lõike 1 punkt a	Artikli 19 lõike 1 punkt c
Artikli 12 lõike 1 punkt b	Artikli 19 lõike 1 punkt d
Artikli 12 lõike 1 punkt c	Artikli 19 lõike 1 punkt e
—	Artikli 19 lõike 1 punkt f
Artikli 12 lõike 1 punkt d	Artikli 19 lõike 1 punkt g
—	Artikli 19 lõike 1 punkt h
—	Artikli 19 lõike 1 punkt i
—	Artikli 19 lõike 1 punkt j
—	Artikli 19 lõike 1 punkt k
Artikli 12 lõike 1 punkt e	Artikli 19 lõike 1 punkt l
—	Artikli 19 lõike 1 punkt m
Artikli 12 lõike 1 punkt f	Artikli 19 lõike 1 punkt n
Artikli 12 lõike 1 punkt g	Artikli 19 lõike 1 punkt o
—	Artikli 19 lõike 1 punkt p
Artikli 12 lõike 1 punkt h	Artikli 19 lõike 1 punkt q
Artikli 12 lõike 1 punkt i	Artikli 19 lõike 1 punkt q
Artikli 12 lõike 1 punkt j	Artikli 19 lõike 1 punkt r
—	Artikli 19 lõike 1 punkt s
Artikli 12 lõike 1 punkt k	Artikli 19 lõike 1 punkt t
Artikli 12 lõike 1 punkt l	Artikli 19 lõike 1 punkt u
Artikli 12 lõike 1 punkt m	Artikli 19 lõike 1 punkt v
Artikli 12 lõike 1 punkt n	Artikli 19 lõike 1 punkt w
Artikli 12 lõike 1 punkt o	Artikli 19 lõike 1 punkt x
—	Artikli 19 lõike 1 punkt y
Artikli 12 lõike 1 punkt p	Artikli 19 lõike 1 punkt z
Artikli 12 lõike 1 punkt q	Artikli 19 lõike 1 punkt bb
Artikli 12 lõike 1 punkt r	Artikli 19 lõike 1 punkt cc
Artikli 12 lõike 1 punkt s	Artikli 19 lõike 1 punkt dd
Artikli 12 lõike 1 punkt t	Artikli 19 lõike 1 punkt ff
Artikli 12 lõike 1 punkt u	Artikli 19 lõike 1 punkt gg
Artikli 12 lõike 1 punkt v	Artikli 19 lõike 1 punkt hh
Artikli 12 lõike 1 punkt w	Artikli 19 lõike 1 punkt ii
Artikli 12 lõike 1 punkt x	Artikli 19 lõike 1 punkt jj
—	Artikli 19 lõike 1 punkt ll
Artikli 12 lõike 1 punkt y	Artikli 19 lõike 1 punkt mm
Artikli 12 lõike 1 punkt z	Artikli 19 lõike 1 punkt nn
—	Artikli 19 lõike 1 punkt oo
Artikli 12 lõike 1 punkt aa	Artikli 19 lõike 1 punkt pp
Artikli 12 lõike 1 punkt sa	Artikli 19 lõike 1 punkt ee
Artikli 12 lõike 1 punkt xa	Artikli 19 lõike 1 punkt kk
Artikli 12 lõike 1 punkt za	Artikli 19 lõike 1 punkt mm
—	Artikli 19 lõike 1 teine lõik
—	Artikli 19 lõige 2
Artikli 12 lõige 2	Artikli 19 lõige 3
Artikli 13 lõige 1	Artikli 20 lõige 1
Artikli 13 lõiked 2 ja 3	Artikli 20 lõige 2
Artikli 13 lõige 4	Artikli 20 lõige 3
Artikli 13 lõige 5	Artikli 20 lõige 4
Artikli 14 lõiked 1 ja 3	Artikli 21 lõige 1
Artikli 14 lõige 2	Artikli 21 lõige 2
Artikli 15 lõige 1	Artikli 22 lõiked 1 ja 3
Artikli 15 lõige 2	Artikli 22 lõige 2
Artikli 15 lõige 3	Artikli 22 lõige 5
Artikli 15 lõiked 4 ja 5	Artikli 22 lõige 4
Artikli 15 lõige 6	Artikli 22 lõige 6
Artikli 16 lõiked 1–5	Artikli 23 lõiked 1–5
—	Artikli 23 lõige 6
Artikli 16 lõige 6	Artikli 23 lõige 7
Artikli 16 lõige 7	Artikli 23 lõige 8
Artikli 17 lõiked 1 ja 4	Artikli 24 lõige 1
Artikli 17 lõige 2	—
Artikli 17 lõige 3	—
Artikli 17 lõiked 5 ja 6	Artikli 24 lõige 3
Artikli 17 lõike 5 punkt a	Artikli 24 lõike 3 punkt a
Artikli 17 lõike 5 punkt b	Artikli 24 lõike 3 punkt b
Artikli 17 lõike 5 punkt c	Artikli 24 lõike 3 punkt c
Artikli 17 lõike 5 punkt d	Artikli 24 lõike 3 punkt o
Artikli 17 lõike 5 punkt e	Artikli 22 lõige 2
Artikli 17 lõike 5 punkt f	Artikli 19 lõige 2
Artikli 17 lõike 5 punkt g	Artikli 24 lõike 3 punkt p
Artikli 17 lõike 5 punkt h	Artikli 24 lõike 3 punkt q
Artikli 17 lõike 6 punkt a	Artikli 24 lõike 3 punktid d ja g
Artikli 17 lõike 6 punkt b	Artikli 24 lõike 3 punkt k
Artikli 17 lõike 6 punkt c	Artikli 24 lõike 3 punkt d
Artikli 17 lõike 6 punkt d	Artikli 24 lõike 3 punkt l
Artikli 17 lõike 6 punkt e	—
Artikli 17 lõike 6 punkt f	—
Artikli 17 lõike 6 punkt g	Artikli 24 lõike 3 punkt r
Artikli 17 lõike 6 punkt h	Artikli 24 lõike 3 punkt s
Artikli 17 lõike 6 punkt i	Artikli 24 lõike 3 punkt t
Artikli 17 lõike 6 punkt j	Artikli 24 lõike 3 punkt v
Artikli 17 lõike 6 punkt k	Artikli 24 lõike 3 punkt u
Artikli 17 lõige 7	Artikli 24 lõige 4
—	Artikli 24 lõige 5
Artikkel 18	Artikkel 25
Artikli 18 lõige 1	Artikli 25 lõiked 1 ja 10
Artikli 18 lõige 2	Artikli 25 lõiked 2, 3 ja 4
Artikli 18 lõige 3	Artikli 25 lõige 5
Artikli 18 lõige 4	Artikli 25 lõige 6
Artikli 18 lõige 5	Artikli 25 lõige 7
Artikli 18 lõige 6	Artikli 24 lõige 1
—	Artikli 25 lõige 8
Artikli 18 lõige 7	Artikli 25 lõiked 9 ja 10
—	Artikli 25 lõige 11
—	Artikkel 26
Artikkel 19	Artikkel 27
Artikkel 20	Artikkel 28
Artikli 20 lõiked 1 ja 2	Artikli 28 lõiked 1 ja 2
Artikli 20 lõige 3	—
Artikli 20 lõige 4	Artikli 28 lõige 3
Artikli 20 lõige 5	Artikli 28 lõige 4
Artikli 20 lõige 6	Artikli 28 lõige 5
Artikli 20 lõige 7	Artikli 28 lõige 6
Artikli 20 lõige 8	Artikli 28 lõige 7
Artikkel 21	Artikkel 29
Artikkel 22	Artikkel 30
Artikkel 23	Artikkel 31
Artikkel 24	Artikkel 32
Artikli 25 lõiked 1 ja 2	Artikli 33 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 33 lõige 3
Artikli 25 lõige 3	Artikli 33 lõige 4
Artiklid 26 ja 27	Artikkel 34
Artikli 28 lõige 1	Artikli 35 lõige 1 ja artikli 36 lõige 2
Artikli 28 lõige 2	Artikli 35 lõige 2
—	Artikli 36 lõige 1
Artikli 29 lõiked 1 ja 2	Artikli 37 lõige 1
Artikli 29 lõige 3	Artikli 37 lõige 2
Artikkel 30	Artikkel 38
Artikli 31 lõige 1	Artikli 39 lõige 1
Artikli 31 lõige 2	Artikli 39 lõiked 1 ja 3
—	Artikli 39 lõige 2
—	Artikkel 40
—	Artikkel 41
—	Artikkel 43
—	Artikkel 44
Artikli 32 lõige 1	Artikli 46 lõige 3
Artikli 32 lõige 2	Artikli 46 lõige 4
Artikli 32 lõige 3	Artikli 46 lõige 2
Artikli 32 lõige 4	Artikli 45 lõige 2
Artikli 32 lõige 5	Artikli 45 lõige 2
Artikli 32 lõige 6	Artikli 44 lõige 2
Artikli 32 lõige 7	Artikli 45 lõige 3
Artikli 32 lõige 8	Artikli 45 lõige 4
Artikli 32 lõige 9	Artikli 45 lõiked 5 ja 6
Artikli 32 lõige 10	Artikli 45 lõige 7
Artikli 32 lõige 11	Artikli 45 lõige 8
Artikli 32 lõige 12	Artikli 45 lõige 9
Artikli 33 lõiked 1–4	Artikli 47 lõiked 1–4
—	Artikli 47 lõige 5
Artikli 33 lõige 5	Artikli 47 lõige 6
Artikli 33 lõige 6	Artikli 47 lõige 7
Artikli 33 lõige 7	Artikli 47 lõige 8
Artikli 33 lõige 8	Artikli 47 lõige 9
Artikli 33 lõige 9	Artikli 47 lõige 10
Artikli 33 lõige 10	Artikli 47 lõige 11
Artikli 33 lõige 11	Artikli 47 lõige 12
—	Artikkel 48
Artikkel 34	Artikkel 49
Artikli 35 lõiked 1 ja 2	Artikli 50 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 50 lõige 3
Artikli 35 lõige 3	Artikli 50 lõiked 4 ja 5
Artikkel 36	—
Artikkel 37	Artikkel 42
—	Artikkel 51
—	Artikkel 52
—	Artikkel 53
—	Artikkel 54
—	Artikkel 55
—	Artikkel 56
	Artikkel 57
Artikkel 38	Artikkel 58
—	Lisa

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/816, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/850, milles käsitletakse arvutipõhist süsteemi piiriüleseks elektrooniliseks andmevahetuseks tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas (e-CODEXi süsteem) ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 150, 31.5.2022, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/969, millega luuakse koostööplatvorm ühiste uurimisrühmade tegevuse toetuseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 132, 17.5.2023, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/982, milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust ning millega muudetakse nõukogu otsuseid 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1726, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 (Prüm II määrus) (ELT L, 2024/982, 5.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/982/oj).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse a ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85).

( 6 ) Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (ELT L 261, 6.8.2004, lk 24).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (ELT L 119, 4.5.2016, lk 132).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56).

( 8 ) Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

( 8 ) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

( 8 ) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

( 8 ) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

►C1	Parandus, ELT L 010, 15.1.2020, lk 4 (2019/817)
C2	Parandus, ELT L 010, 15.1.2020, lk 5 (2019/818)

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/816, 17. aprill 2019,	L 135	1	22.5.2019
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/817, 20. mai 2019,	L 135	27	22.5.2019
M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/818, 20. mai 2019,	L 135	85	22.5.2019
►M4	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/850, 30. mai 2022,	L 150	1	1.6.2022
►M5	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/969, 10. mai 2023,	L 132	1	17.5.2023
►M6	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/982, 13. märts 2024,	L 982	1	5.4.2024