1.0.1. Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

1.0.2. Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse lennujaama osana õhusõidukit, bussi, pagasikäru või muud transpordivahendit ning jalgteed ja maabumissilda.

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „turvatud pagas” läbivaadatud väljuvat registreeritud pagasit, mis on füüsiliselt kaitstud, et takistada mis tahes esemete lisamist.

1.0.3. Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 272/2009 sätestatud erandite tegemise kriteeriumide kohaldamist, võib pädev asutus lubada julgestusalaste erinõuete või erandite kohaldamist lennujaamade lennualade kaitseks ja julgestuseks päevadel, mil lennujaamas ei ole rohkem kui kaheksa planeeritud väljuvat lendu, tingimusel et igal ajahetkel toimub julgestuspiiranguala kriitilises osas või punkti 1.1.3 reguleerimisalast välja jäävas lennujaamas üksnes ühe õhusõiduki peale- või mahalaadimine, pardaleminek või pardalt mahaminek.

1.0.4. Muude isikute kui reisijatega kaasas olevad esemed on esemed, mis on ette nähtud neid kaasas kandva isiku isiklikuks kasutamiseks.

1.0.5. Käesolevas peatükis esinevad viited kolmandatele riikidele ja vajaduse korral eraldi komisjoni otsusele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu VI jaotist.

1.1.1.1. Avatud alade, lennualade, julgestuspiirangualade, kriitiliste osade ja nende kohaldamisel piiritletud alade vahelised piirid peavad olema igas lennujaamas selgelt tuvastatavad, et võimaldada asjakohaste julgestusmeetmete rakendamist kõigil neil aladel.

1.1.1.2. Avatud ja lennuala vaheline piir peab olema füüsiline takistus, mis on üldsusele selgelt nähtav ja ei võimalda inimestele volitusteta juurdepääsu.

1.1.2.1. Julgestuspiirangualad hõlmavad vähemalt selliseid lennujaama osi:

1.1.2.2. Lennujaama osa loetakse julgestuspiirangualaks vähemalt punktis 1.1.2.1 osutatud toimingute ajal.

Julgestuspiiranguala kehtestamisel tehakse vahetult enne sellise ala kehtestamist nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid. Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

1.1.2.3. Kui volitamata isikud võivad olla pääsenud julgestuspiirangualale, tuleb niipea kui võimalik teha nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid. Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

1.1.3.1. Kriitilised osad kehtestatakse lennujaamades, kus vähemalt 40 inimesel on lennujaama läbipääsuluba, mis annab juurdepääsu julgestuspiirangualadele.

1.1.3.2. Kriitilised osad hõlmavad vähemalt kõiki selliseid lennujaama osi:

Lennujaama osa loetakse kriitiliseks osaks vähemalt punktis a või b osutatud toimingute ajal.

1.1.3.3. Kriitilise osa kehtestamisel tehakse vahetult enne sellise osa kehtestamist nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid. Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

1.1.3.4. Kui läbivaatamata isikud või muudest kui liites 4-B loetletud kolmandatest riikidest saabuvad reisijad ja lennumeeskonna liikmed võivad olla pääsenud kriitilistesse osadesse, tuleb võimalikult kiiresti läbi otsida need osad, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid.

Esimene lõik loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mis otsitakse läbi julgestusotstarbel.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui kriitilistesse osadesse on pääsenud punkti 1.3.2 või punkti 4.1.1.7 alla kuuluvad isikud.

Muudest kui liites 4-B loetletud kolmandatest riikidest saabuvate reisijate või lennumeeskonna liikmete puhul kohaldatakse esimest lõiku ainult nende kriitiliste osade suhtes, mille on läbinud selline läbivaadatud registreeritud pagas ja/või mida on kasutanud sellised läbivaadatud väljuvad reisijad, mis/kes ei lahku sama õhusõidukiga kui eespool nimetatud reisijad ja lennumeeskonna liikmed.

1.2.1.1. Juurdepääsu lennualadele võib lubada üksnes juhul, kui isikutel ja sõidukitel on selleks põhjendatud vajadus. ►M17  Lennuväljal volitatud isikute saatel toimuva ekskursiooni liikmed loetakse isikuks, kellel on lennualadele pääsuks põhjendatud vajadus. ◄

1.2.1.2. Juurdepääsu saamiseks lennualadele peab isikul olema luba.

1.2.1.3. Juurdepääsu saamiseks lennualadele peab sõidukil olema nähtaval kohal sõidukiluba.

1.2.1.4. Lennualal viibivad isikud peavad nõudmise korral esitama oma loa kontrollimiseks.

1.2.2.1. Juurdepääsu julgestuspiirangualadele võib anda üksnes juhul, kui isikutel ja sõidukitel on selleks põhjendatud vajadus. ►M17  Lennuväljal volitatud isikute saatel toimuva ekskursiooni liikmed loetakse isikuks, kellel on julgestuspiirangualadele pääsuks põhjendatud vajadus. ◄

1.2.2.2. Juurdepääsu saamiseks julgestuspiirangualadele peab isik esitama ühe järgmistest lubadest:

Juurdepääsu võib anda ka pärast seda, kui isik on biomeetriliste andmete kontrollimisega tuvastatud.

1.2.2.3. Juurdepääsu saamiseks julgestuspiirangualadele peab sõidukil olema nähtaval kohal sõidukiluba.

1.2.2.4. Punkti 1.2.2.2 alapunktis a osutatud pardakaarti või sellega samaväärset dokumenti kontrollitakse enne isikule julgestuspiirangualadele juurdepääsu lubamist, et tagada mõistlikkuse piires selle kehtivus.

Punkti 1.2.2.2 alapunktides b–e osutatud tunnistust või läbipääsuluba kontrollitakse enne isikule julgestuspiirangualadele juurdepääsu lubamist, tagamaks mõistlikkuse piires, et see on kehtiv ja kuulub selle omanikule.

Biomeetrilise tuvastamise puhul tuleb kontrollida, kas julgestuspiirangualale juurdepääsu taotleval isikul on mõni punktis 1.2.2.2 loetletud luba ja kas see luba kehtib ega ole blokeeritud.

1.2.2.5. Julgestuspiirangualadele loata juurdepääsu vältimiseks kontrollitakse juurdepääsupunkte:

1.2.2.6. Sõidukiluba kontrollitakse enne sõiduki lubamist julgestuspiirangualadele, tagamaks et see on kehtiv ja vastab sõidukile.

1.2.2.7. Julgestuspiirangualadele juurdepääsu suhtes kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.2.3.1. Ühenduse lennuettevõtja juures töötava meeskonnaliikme tunnistuse ja lennujaama läbipääsuloa võib väljastada üksnes isikule, kes vajab seda tööülesannete täitmisel ja kes on edukalt läbinud punkti 11.1.3 kohase taustakontrolli.

1.2.3.2. Meeskonnaliikme tunnistus ja lennujaama läbipääsuluba väljastatakse kuni viieks aastaks.

1.2.3.3. Kui isik ei läbi taustakontrolli, tunnistatakse tema tunnistus või läbipääsuluba viivitamata kehtetuks.

1.2.3.4. Tunnistust või läbipääsuluba tuleb alati kanda nähtaval kohal vähemalt siis, kui selle omanik viibib julgestuspiirangualal.

Punkti 1.5.1 alapunkti c rakendamise eest vastutavad isikud peavad isiku, kes ei kanna oma tunnistust või läbipääsuluba nähtaval kohal julgestuspiirangualal, välja arvatud seal, kus viibivad reisijad, kinni pidama ja temast vajaduse korral teatama.

1.2.3.5. Tunnistus või läbipääsuluba tagastatakse viivitamata selle väljastanud üksusele, kui:

1.2.3.6. Tunnistuse või läbipääsuloa kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest tuleb viivitamata teatada selle väljastanud üksusele.

1.2.3.7. Elektrooniline tunnistus või läbipääsuluba blokeeritakse selle tagastamise, aegumise või kehtetuks tunnistamise korral või selle kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest teatamise korral viivitamata.

1.2.3.8. Ühenduse meeskonnaliikme tunnistustele ja lennujaama läbipääsulubadele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.2.4.1. Ühenduse lennuettevõtja juures töötava meeskonnaliikme tunnistusel peab olema:

1.2.5.1. Lennujaama läbipääsuloal peab olema:

Nimed ja juurdepääsualad võib asendada samaväärsete tunnusandmetega.

1.2.5.2. Lennujaama läbipääsulubade väärkasutuse vältimiseks peab olema kasutusel süsteem, mis tagab mõistlikkuse piires, et kaotatud, varastatud või tagastamata kaartide kasutamise katsed avastatakse. Sellise avastamise korral tuleb võtta asjakohased meetmed.

1.2.6.1. Sõidukiloa võib väljastada üksnes juhul, kui on tehtud kindlaks tööalane vajadus.

1.2.6.2. Sõidukiluba peab olema seotud konkreetse sõidukiga ning sellele peavad olema märgitud:

Elektroonilistel sõidukilubadel ei pea olema märgitud alad, millele juurdepääs on sõidukile lubatud, ega aegumiskuupäev, kui see teave on elektrooniliselt loetav ja seda kontrollitakse elektrooniliselt enne julgestuspiirangualadele lubamist.

1.2.6.3. Elektrooniline sõidukiluba peab olema kinnitatud sõidukile viisil, mis tagab, et seda ei saa üle anda.

1.2.6.4. Sõidukiluba peab olema nähtaval kohal alati, kui sõiduk viibib lennualal.

1.2.6.5. Sõidukiluba tagastatakse viivitamata selle väljastanud üksusele, kui:

1.2.6.6. Sõidukiloa kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest tuleb viivitamata teatada selle väljastanud üksusele.

1.2.6.7. Elektrooniline sõidukiluba blokeeritakse tagastamise, aegumise või kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest teatamise korral viivitamata.

1.2.6.8. Sõidukilubade väärkasutuse vältimiseks peab olema kasutusel süsteem, mis tagab mõistlikkuse piires, et kaotatud, varastatud või tagastamata sõidukilubade kasutamise katsed avastatakse. Sellise avastamise korral tuleb võtta asjakohased meetmed.

1.2.6.9. Punkte 1.2.6.2–1.2.6.8 ei kohaldata ainult selliste lennualal kasutatavate sõidukite suhtes, millega ei ole lubatud sõita avalikel teedel, tingimusel et nende välispinnal on selge märge selle kohta, et tegemist on asjaomases lennujaamas kasutatavate sõidukitega.

1.2.7.1. Meeskonnaliikmetel, välja arvatud neil, kellel on kehtiv lennujaama läbipääsuluba, peavad alati olema saatjad, kui nad viibivad julgestuspiirangualadel, välja arvatud:

▼M9

▼B

1.2.7.2. Isiku võib erandjuhul vabastada punkti 1.2.5.1 nõuete täitmisest ja taustakontrollist, tingimusel et tal on julgestuspiirangualadel viibides alati saatja. ►M17  Isiku võib vabastada saatja olemasolu nõudest, kui ta kannab nähtaval kohal luba ja tal on kehtiv lennuvälja läbipääsuluba. ◄

1.2.7.3. Saatja peab:

1.2.7.4. Sõiduki võib vabastada punkti 1.2.6 nõuete täitmisest, tingimusel et sellel on lennualal viibimise ajal alati saatja.

1.2.7.5. Kui reisija vedu ei toimu sellise lennutranspordilepingu alusel, mis hõlmab pardakaardi või samaväärse dokumendi väljastamist, võib asjaomast reisijat saatva meeskonnaliikme vabastada punkti 1.2.7.3 alapunktis a sätestatud nõude täitmisest.

1.3.1.1. Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatusel kasutatakse üht järgmistest meetoditest või seadmetest:

▼M12

1.3.1.2. Muude isikute kui reisijate läbivaatuse suhtes kohaldatakse punkte 4.1.1.3–4.1.1.6 ja punkte 4.1.1.10–4.1.1.11.

1.3.1.3. Pommikoeri ja lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadet kasutatakse vaid täiendava läbivaatusmeetodina või juhusliku valiku põhimõttel kohaldatava alternatiivina käsitsi läbivaatuse, metallidetektorvärava (WTMD) või turvaskanneri asemel.

1.3.1.4. Muude isikute kui reisijatega kaasas olevate esemete läbivaatusel kasutatakse üht järgmistest meetoditest ja seadmetest:

1.3.1.5. Muude isikute kui reisijatega kaasas olevate esemete läbivaatuse suhtes kohaldatakse punkte 4.1.2.4–4.1.2.7 ja 4.1.2.11.

1.3.1.6. Pommikoeri ja lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadet kasutatakse vaid täiendava läbivaatusmeetodina või juhusliku valiku põhimõttel kohaldatava alternatiivina käsitsi läbivaatuse, läbivalgustusseadme või lõhkeaine avastamise süsteemi (EDS) seadme asemel.

1.3.1.8. Kui muud isikud kui reisijad ja nendega kaasas olevad esemed tuleb läbi vaadata korduva pistelise valiku põhimõttel, kehtestab pädev asutus riskianalüüsi alusel kontrollisageduse.

1.3.1.9. Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.3.2.1. Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel lubada muude isikute kui reisijate vabastamist läbivaatusest või kohaldada nende puhul eriläbivaatust, tingimusel et neid saadab isik, kes on volitatud tegutsema saatjana vastavalt punktile 1.2.7.3.

1.3.2.2. Muud isikud kui reisijad, kes on läbi vaadatud ja kes lahkuvad ajutiselt kriitilistest osadest, võib vabastada nende naasmisel läbivaatusest, tingimusel et volitatud isikud on neid pidevalt jälginud piisaval määral, tagamaks mõistlikkuse piires, et nad ei too kõnealustesse kriitilistesse osadesse keelatud esemeid.

1.3.2.3. Eranditele ja eriläbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.4.1.1. Kõiki sõidukeid kontrollitakse enne kriitilistesse osadesse sisenemist. Neid kaitstakse pärast kontrolli loata juurdepääsu eest kuni julgestuspiiranguala kriitilistesse osadesse sisenemiseni.

1.4.1.2. Juht ega muud sõitjad ei tohi kontrollimise ajal sõidukis viibida. Neilt nõutakse, et nad võtaksid oma isiklikud esemed sõidukist endaga läbivaatuseks kaasa.

1.4.1.3. Kontrollitavate osade valiku juhuslikkuse tagamiseks tuleb kasutada kindlaksmääratud meetodeid.

1.4.1.4. Kriitilistesse osadesse sisenevatele sõidukitele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.4.2.1. Juht ega muud sõitjad ei tohi kontrollimise ajal sõidukis viibida. Neilt nõutakse, et nad võtaksid oma isiklikud esemed sõidukist endaga läbivaatuseks kaasa.

1.4.2.2. Nii kontrollitavate sõidukite kui ka nende osade valiku juhuslikkuse tagamiseks tuleb kasutada kindlaksmääratud meetodeid.

1.4.2.3. Muudesse kui julgestuspiiranguala kriitilistesse osadesse sisenevatele sõidukitele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.4.3.1. Käsitsi läbivaatus hõlmab valitud osade, sealhulgas nende sisu põhjalikku käsitsi kontrolli, tagamaks mõistlikkuse piires, et neis ei leidu keelatud esemeid.

1.4.3.2. Järgmiseid meetodeid võib kasutada üksnes täiendavate kontrolliviisidena:

1.4.3.3. Kontrollimeetoditele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.4.4.1. Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel lubada sõidukite vabastamist kontrollist või kohaldada nende puhul erikontrolli, tingimusel et neid saadab isik, kes on volitatud tegutsema saatjana vastavalt punktile 1.2.7.3.

1.4.4.2. Eranditele ja erikontrollile kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.5.1. Järelevalvet ja patrullimist teostatakse selleks, et jälgida:

1.5.2. Järelevalve ja patrullimise sagedus ning viis põhineb riskianalüüsil ning need kiidab heaks pädev asutus. Arvesse võetakse järgmist:

Järelevalve teostamise ja patrullimise sageduse ja viisidega seotud riskianalüüsi osad esitatakse nõudmise korral kirjalikult nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

1.5.3. Järelevalve ja patrullimine ei tohi toimuda ennustatava korrapärasusega. Läbipääsulubade kehtivust kontrollitakse pistelise valiku põhimõttel.

1.5.4. Kasutusel peavad olema meetmed, mis hoiavad ära isikute julgestusalaseid rikkumisi julgestuspiiranguala kontrollpunktides ning võimaldavad sellise rikkumise esinemise korral rikkumise ja selle tagajärjed kiirelt kõrvaldada ning heastada.

1.6.1. Muudel isikutel kui reisijatel ei ole lubatud viia julgestuspiirangualadele liites 1-A loetletud esemeid.

1.6.2. Erandi punktist 1.6.1 võib teha tingimusel, et asjaomane isik on volitatud keelatud esemeid julgestuspiirangualadele viima, et täita ülesandeid, mis on olulised lennuvälja rajatiste või õhusõidukite käitamiseks või kohustuste täitmiseks lennu ajal.

1.6.3. Üht või mitut liites 1-A loetletud eset kaasa viima volitatud isiku vastavuse kontrollimiseks:

Vastavust tuleb kontrollida enne, kui isikul lubatakse viia asjaomased esemed julgestuspiirangualale või õhusõiduki pardale, või punkti 1.5.1 alapunkti c alusel järelevalvet või patrulli teostavate isikute nõudmisel.

1.6.4. Liites 1-A loetletud esemeid võib ladustada julgestuspiirangualal, tingimusel et neid hoitakse turvaliselt. Liite 4-C alapunktides c, d ja e loetletud esemeid võib ladustada julgestuspiirangualal, tingimusel et need ei ole reisijatele juurdepääsetavad.

a)  püssid, tulirelvad ja muud lendkehasid tulistavad seadmed — seadmed, mida on või näib olevat võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks lendkehasid tulistades, sealhulgas:

b)  uimastusvahendid — vahendid, mis on spetsiaalselt kavandatud uimastamiseks või liikumisvõimetuks tegemiseks, sealhulgas:

c)  lõhke- ja süüteained ning lõhke- ja süüteseadeldised — lõhke- ja süüteained ning -seadeldised, mida on või näib olevat võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks või õhusõiduki turvalisuse ohustamiseks, sealhulgas:

d) mis tahes muu ese, mida on võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks ja mida julgestuspiirangualadel tavaliselt ei kasutata, näiteks võitlusspordivarustus, mõõgad, saablid jne.

3.0.1. Lennuettevõtja tagab käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise oma õhusõidukite puhul, kui ei ole sätestatud teisiti.

3.0.2. Liites 3-B on loetletud kolmandad riigid, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks õhusõidukite julgestuse suhtes kohaldatavate ühiste põhistandarditega.

3.0.3. Õhusõiduki julgestuskontroll ei ole kohustuslik. Õhusõidukis tuleb teostada õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine vastavalt punktile 3.1.

3.0.4. Taotluse korral teavitab lennujaama käitaja lennuettevõtjat, kas tema õhusõiduk asub kriitilises osas või mitte. Kui see ei ole selge, siis eeldatakse, et õhusõiduk asub muus kui kriitilises osas.

3.0.5. Kui ala ei loeta julgestusstaatuse muutuse tõttu enam kriitiliseks osaks, teavitab lennujaam sellest asjaomaseid lennuettevõtjaid.

3.0.6. Käesolevas peatükis leiduvad viited kolmandatele riikidele ja vajaduse korral eraldi komisjoni otsusele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu VI jaotist.

3.1.1.1. Õhusõiduki suhtes tuleb teostada õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine alati, kui on alust arvata, et sellele võivad olla juurde pääsenud volitamata isikud.

3.1.1.2. Õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine hõlmab komisjoni eraldi otsuses sätestatud õhusõiduki määratletud osade kontrolli.

3.1.1.3. Õhusõiduk, mis saabub kriitilisse ossa liites 3-B loetlemata kolmandast riigist, otsitakse julgestusotstarbel läbi mis tahes ajal pärast reisijate lahkumist läbiotsitavast õhusõiduki osast ja/või lastiruumi tühjaks laadimist.

3.1.1.4. Õhusõiduk, mis saabub liikmesriigist, kus see oli läbisõidul pärast saabumist liites 3-B loetlemata kolmandast riigist, loetakse kolmandast riigist saabuvaks õhusõidukiks.

3.1.1.5. Õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimise kohaldatavusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

— lennu number ja

— eelmise lennu lähtekoht.

— õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise kuupäev ja kellaaeg ja

— õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise teostamise eest vastutava isiku nimi ja allkiri.

3.2.1.1. Olenemata kohast, kus õhusõiduk lennuväljal pargib, kaitstakse selle kõiki välisuksi loata juurdepääsu eest järgmiselt:

3.2.1.2. Punkti 3.2.1.1 ei kohaldata õhusõiduki suhtes, mis on pargitud lukustatud või muul viisil loata juurdepääsu eest kaitstud angaari.

3.2.2.1. Kui välisuksed on suletud ja õhusõiduk asub muus kui kriitilises osas, peavad lisaks:

Punkti a ei kohaldata selliste uste suhtes, mis on maapinnalt juurdepääsetavad.

3.2.2.2. Kui maapinnalt juurdepääsmatutelt õhusõiduki ustelt eemaldatakse juurdepääsu abivahendid, tuleb need paigutada õhusõidukist piisavalt kaugele, et mõistlikkuse piires vältida juurdepääsu.

3.2.2.3. Kui välisuksed on lukustatud, peavad neid saama avada üksnes isikud, kellel on selleks tööalane vajadus.

3.2.2.4. Kui välisuksed on järelevalve all, peab järelevalve tagama õhusõidukile loata juurdepääsu viivitamata avastamise.

3.2.2.5. Muus kui kriitilises osas asuva suletud välisustega õhusõiduki kaitsele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

Ameerika Ühendriigid

Vagari lennujaam Fääri saartel

Kangerlussuaqi lennujaam Gröönimaal

Guernesey

Jersey

Mani saar

4.0.1. Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

4.0.2. Liites 4-B on loetletud kolmandad riigid, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseteks reisijate ja käsipagasi suhtes kohaldatavate ühiste põhistandarditega.

4.0.3. Sellisest liikmesriigist saabuvad reisijad ja nende käsipagas, kus õhusõiduk oli läbisõidul pärast saabumist liites 4-B loetlemata kolmandast riigist, loetakse kolmandast riigist saabuvateks reisijateks ja käsipagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et reisijad ja nende käsipagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi.

4.0.4. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

▼M14

4.0.5. Käesolevas peatükis leiduvad viited kolmandatele riikidele ja vajaduse korral eraldi komisjoni otsusele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu VI jaotist.

4.1.1.1. Mantlid ja pintsakud võetakse enne läbivaatust seljast ning vaadatakse läbi käsipagasina. Läbivaatuse teostaja võib reisijalt vajaduse korral nõuda täiendavat esemete eemaldamist.

4.1.1.2. Reisijad vaadatakse läbi vähemalt ühe järgmise meetodi abil:

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas reisija kannab keelatud esemeid või mitte, keelatakse reisijal juurdepääs julgestuspiirangualale või ta vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldaval viisil uuesti läbi.

4.1.1.3. Käsitsi läbivaatuse korral tehakse seda viisil, mis mõistlikkuse piires tagab, et isikul ei ole kaasas keelatud esemeid.

4.1.1.4. Kui metallidetektorväravad annavad häire, tuleb häire põhjus kindlaks teha.

4.1.1.5. Käsi-metallidetektorit võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina. See ei asenda käsitsi läbivaatust.

4.1.1.6. Kui õhusõiduki salongi lubatakse viia elusloom, vaadatakse see läbi kas reisija või käsipagasina.

4.1.1.7. Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada reisijate kategooriad, kellele kohaldatakse eriläbivaatust või keda võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse komisjoni.

4.1.1.8. Reisijate läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

4.1.1.9. Pommikoeri ja lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadet võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina.

4.1.1.10. Kui reisijate läbivaatuseks kasutatakse punkti 12.11.1 teise lõigu kohast turvaskannerit koos kujutist analüüsiva töötajaga, täidetakse järgmised miinimumtingimused:

Punkte a, ja d kohaldatakse ka ohtlike esemete automaatse avastamise funktsiooniga turvaskannerite puhul.

Reisijatel on õigus keelduda turvaskanneriga läbivaatusest. Sel juhul kasutatakse reisijate läbivaatuseks alternatiivset läbivaatusmeetodit, mis hõlmab vähemalt käsitsi läbivaatust kooskõlas komisjoni otsuse K(2010) 774 liitega 4-A. Kui turvaskanner annab häire, tuleb häire põhjus kindlaks teha.

Enne kui reisija vaadatakse läbi turvaskanneriga, teavitatakse teda kasutatavast tehnoloogiast, selle kasutamistingimustest ning võimalusest keelduda turvaskanneriga läbivaatusest.

4.1.1.11. Lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadet koos käsimetallidetektoriga võib kasutada üksnes juhul, kui läbivaatuse teostaja peab isiku teatava osa käsitsi läbivaatust ebatõhusaks ja/või soovimatuks.

4.1.2.1. Sülearvutid ja muud suured elektriseadmed tuleb enne läbivaatust käsipagasist välja võtta ja eraldi läbi vaadata, välja arvatud juhul, kui käsipagas vaadatakse läbi lõhkeaine avastamise süsteemi (EDS) seadmega, mis vastab standardile C2 või sellest rangemale standardile.

4.1.2.2. Enne julgestuspiirangu alale lubamist vaatab iga lennujaama asjakohane üksus läbi vähemalt sellised vedelikud, aerosoolid ja geelid, mis on saadud lennujaamast või õhusõiduki pardalt ja suletud avamist tuvastada võimaldavasse kotti, milles on nähtaval kohal piisav tõend selle kohta, et asjaomane vedelik, aerosool või geel on ostetud lennujaama lennualalt või õhusõiduki pardalt, samuti sellised vedelikud, aerosoolid ja geelid, mis on ette nähtud kasutamiseks reisi jooksul ja vajalikud kas meditsiinilisel näidustusel või eridieedi jaoks, sealhulgas imikutoit.

Vedelikud, aerosoolid ja geelid võetakse enne läbivaatust käsipagasist välja ja vaadatakse teistest käsipagasi hulgas olevatest esemetest eraldi läbi, välja arvatud juhul, kui käsipagasi läbivaatuseks kasutatavate seadmetega on võimalik läbi vaadata mitu suletud vedeliku-, aerosooli- ja geelipakendit pagasi sees.

Kui vedelikud, aerosoolid ja geelid on käsipagasist välja võetud, esitab reisija:

4.1.2.3. Käsipagas vaadatakse läbi vähemalt ühe järgmise meetodi abil:

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas käsipagas sisaldab keelatud esemeid või mitte, ei lubata seda kaasa võtta või see vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldaval viisil uuesti läbi.

4.1.2.4. Käsipagasi käsitsi läbivaatus hõlmab pagasi, sealhulgas selle sisu käsitsi kontrolli, tagamaks mõistlikkuse piires, et selles ei leidu keelatud esemeid.

4.1.2.5. Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamise korral vaatleb läbivaatuse teostaja iga kujutist.

4.1.2.6. Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamisel lahendatakse kõik häired läbivaatuse teostajat rahuldavalt, tagamaks mõistlikkuse piires, et julgestuspiirangualale või õhusõiduki pardale ei viida keelatud esemeid.

4.1.2.7. Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamisel võetakse pagasist välja esemed, mille tihedus vähendab läbivaatuse teostaja suutlikkust analüüsida käsipagasi sisu. Kott vaadatakse uuesti läbi ja ese vaadatakse käsipagasina eraldi läbi.

4.1.2.8. Kõik kotid, milles leitakse suur elektriseade, tuleb ilma kõnealuse seadmeta uuesti läbi vaadata ja elektriseade tuleb eraldi läbi vaadata, välja arvatud juhul, kui käsipagas vaadati läbi EDS-seadmega, mis vastab standardile C2 või sellest rangemale standardile.

4.1.2.9. Pommikoeri ja lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadet võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina.

4.1.2.10. Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada käsipagasi kategooriad, millele kohaldatakse eriläbivaatust või mida võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse komisjoni.

4.1.2.11. Isikud, kes teostavad käsipagasi läbivaatust läbivalgustus- või EDS-seadme abil, ei tohi üldjuhul virtuaalkujutisi pidevalt vaadelda kauem kui 20 minutit. Pärast 20-minutilist virtuaalkujutiste vaatlemist peab läbivaatuse teostaja pidama vahet vähemalt kümme minutit. Nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui virtuaalkujutiste analüüs on pidev.

Käsipagasi läbivaatajate eest vastutab järelevaataja, kes tagab töötajate optimaalse koosseisu, töö kvaliteedi, koolituste korraldamise ning töötajate abistamise ja hindamise.

4.1.2.12. Käsipagasi läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

4.1.3.1. Reisijatel kaasas oleva vedeliku, aerosooli ja geeli võib vabastada enne julgestuspiirangu alale lubamist vedela lõhkeaine avastamise süsteemi (LEDS) seadmega läbivaatusest järgmistel juhtudel:

4.1.3.2. Punkti 4.1.3.1 alapunktides b–d osutatud spetsiaalne avamist tuvastada võimaldav kott vastab järgmistele nõuetele:

4.1.3.3. Vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

4.3.1. Asjaomane asutus teavitab lennuettevõtjat kirjalikult ette kavast saata tema õhusõiduki pardale potentsiaalselt ohtlik reisija.

4.3.2. Teates märgitakse järgmised andmed:

Lennuettevõtja teeb kõnealuse teabe enne reisijate pardaleminekut õhusõiduki kaptenile kättesaadavaks.

4.3.3. Asjaomane asutus tagab, et seaduslikult kinnipeetud isikutel on alati saatja.

4.4.1. Reisijatel ei ole lubatud viia julgestuspiirangualadele või õhusõiduki pardale liites 4-C loetletud esemeid.

4.4.2. Erandi punktist 4.4.1 võib teha tingimusel, et:

Kõnealused esemed paigutatakse õhusõiduki pardal turvalisse kohta.

4.4.3. Lennuettevõtja tagab, et reisijaid teavitatakse liites 4-C loetletud keelatud esemetest enne lennule registreerimist.

Ameerika Ühendriigid

Vagari lennujaam Fääri saartel

Kangerlussuaqi lennujaam Gröönimaal

Guernesey

Jersey

Mani saar

5.0.1. Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.0.2. Liites 5-A on loetletud kolmandad riigid, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseteks registreeritud pagasi suhtes kohaldatavate ühiste põhistandarditega.

5.0.3. Sellisest liikmesriigist saabuv registreeritud pagas, kus õhusõiduk oli läbisõidul pärast saabumist liites 5-A loetlemata kolmandast riigist, loetakse kolmandast riigist saabuvaks registreeritud pagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et see registreeritud pagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi.

5.0.4. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „turvatud pagas” läbivaadatud väljuvat registreeritud pagasit, mis on füüsiliselt kaitstud, et takistada mis tahes esemete lisamist.

5.0.5. Käesolevas peatükis leiduvad viited kolmandatele riikidele ja vajaduse korral eraldi komisjoni otsusele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu VI jaotist.

5.1.1. Registreeritud pagasi läbivaatusel kasutatakse eraldi või koos järgmisi meetodeid ja seadmeid:

▼M3

▼B

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas registreeritud pagas sisaldab keelatud esemeid või mitte, ei lubata seda läbi või vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

5.1.2. Registreeritud pagasi käsitsi läbivaatus hõlmab pagasi, sealhulgas kogu selle sisu põhjalikku käsitsi kontrolli, tagamaks mõistlikkuse piires, et selles ei leidu keelatud esemeid.

5.1.3. Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamisel vaadatakse esemed, mille tihedus vähendab läbivaatuse teostaja suutlikkust analüüsida pagasi sisu, läbi muu läbivaatusmeetodi abil.

5.1.4. Läbivaatus lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadme abil hõlmab pagasi seest ja väljast ning selle sisult võetud proovide analüüsimist. Sisu võib ka käsitsi läbi vaadata.

5.1.5. Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada registreeritud pagasi kategooriad, millele kohaldatakse eriläbivaatust või mida võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

5.1.6. Registreeritud pagasi läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

5.1.7. Isikud, kes teostavad registreeritud pagasi läbivaatust läbivalgustus- või EDS-seadme abil, ei tohi üldjuhul virtuaalkujutisi pidevalt vaadelda kauem kui 20 minutit. Pärast 20-minutilist virtuaalkujutiste vaatlemist peab läbivaatuse teostaja pidama vahet vähemalt kümme minutit. Nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui virtuaalkujutiste analüüs on pidev.

Registreeritud pagasi läbivaatajate eest vastutab järelevaataja, kes tagab töötajate optimaalse koosseisu, töö kvaliteedi, koolituste korraldamise ning töötajate abistamise ja hindamise.

5.2.1. Reisijatele ei tohi võimaldada juurdepääsu läbivaadatud registreeritud pagasile, välja arvatud juhul, kui see on nende endi pagas ja neid jälgitakse, tagamaks et:

5.2.2. Registreeritud pagas, mis ei ole loata juurdepääsu eest kaitstud, vaadatakse uuesti läbi.

5.2.3. Registreeritud pagasi kaitsele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

5.3.1.1. Lennuettevõtja tagab pardalemineku ajal, et reisija esitab kehtiva pardakaardi või sellega samaväärse dokumendi, mis vastab tema registreeritud pagasile.

5.3.1.2. Lennuettevõtja tagab, et kasutusel on menetlus selliste reisijate registreeritud pagasi identifitseerimiseks, kes ei läinud pardale või lahkusid pardalt enne õhusõiduki väljumist.

5.3.1.3. Kui reisija ei ole õhusõiduki pardal, käsitatakse tema pardakaardile või samaväärsele dokumendile vastavat registreeritud pagasit saatjata pagasina.

5.3.1.4. Lennuettevõtja tagab, et iga saatjata pagasiühik on selgelt identifitseeritav lennutranspordi jaoks lubatud pagasina.

5.3.2.1. Enne pagasi laadimist õhusõidukisse registreeritakse pagasi saatjata pagasiks muutumise põhjused, välja arvatud punktis 5.3.3 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamisel.

5.3.2.2. Üksikasjalikud lisasätted reisijast mitteolenevate tegurite kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

5.3.3.1. Punktiga 5.3.2 hõlmamata saatjata registreeritud pagas vaadatakse läbi ühe punktis 5.1.1 sätestatud meetodi abil ning kohaldades vajaduse korral komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

5.3.3.2. Registreeritud pagas, mis muutub saatjata pagasiks muudel kui punktis 5.3.2 nimetatud põhjustel, eemaldatakse õhusõidukist ja vaadatakse enne selle uuesti pealelaadimist veel kord läbi.

5.3.3.3. Üksikasjalikud lisasätted saatjata registreeritud pagasi puhul kohaste julgestuskontrolli meetodite kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

5.4.1. Reisijatel ei tohi registreeritud pagasis olla liites 5-B loetletud esemeid.

5.4.2. Erandi punktist 5.4.1 võib teha tingimusel, et:

5.4.3. Reisijaid teavitatakse liites 5-B loetletud keelatud esemetest enne lennule registreerimist.

Ameerika Ühendriigid

Vagari lennujaam Fääri saartel

Kangerlussuaqi lennujaam Gröönimaal

Guernesey

Jersey

Mani saar

— laskemoon;

— sütikud;

— detonaatorid ja süütenöörid;

— miinid, granaadid ja muu sõjaväe lahingumoon;

— ilutulestik ja muu pürotehnika;

— suitsupadrunid ja suitsupommid;

— dünamiit, must püssirohi ja plastilised lõhkeained.

6.0.1. Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab käesolevas peatükis määratletud ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus.

6.0.2. Kauba- ja postisaadetistes käsitatakse keelatud esemena järgmisi esemeid:

6.0.3. Käesolevas peatükis leiduvad viited kolmandatele riikidele ja vajaduse korral eraldi komisjoni otsusele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu VI jaotist.

6.1.1. Kokkuleppeline esindaja vaatab kogu kauba ja posti enne õhusõidukisse laadimist läbi, välja arvatud juhul, kui:

6.1.2. Kui on põhjust uskuda, et saadetis, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, on rikutud või et seda ei ole pärast julgestuskontrolli meetmete kohaldamist kaitstud loata juurdepääsu eest, vaatab kokkuleppeline esindaja selle enne õhusõidukisse laadimist uuesti läbi. Saadetisi, millel on selgeid märkimisväärseid märke rikkumisest või mis on muud moodi kahtlased, käideldakse kõrge ohutasemega kauba või postina vastavalt punktile 6.7.

6.1.3. Isik, kes pääseb saatjata juurde identifitseeritavale lennukaubale või identifitseeritavale lennupostile, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, peab olema edukalt läbinud kas taustakontrolli või töölevõtmise-eelse kontrolli vastavalt punktile 11.1.

6.2.1. Kauba või posti läbivaatusel:

6.2.2. Kui läbivaatuse teostaja ei suuda mõistlikkuse piires kindlaks teha, et saadetis ei sisalda keelatud esemeid, ei lubata saadetist läbi või see vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

6.2.3. Kauba ja posti läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

6.2.1.4. Isikud, kes teostavad kauba läbivaatust läbivalgustus- või EDS-seadme abil, ei tohi üldjuhul virtuaalkujutisi pidevalt vaadelda kauem kui 20 minutit. Pärast 20-minutilist virtuaalkujutiste vaatlemist peab läbivaatuse teostaja pidama vahet vähemalt kümme minutit. Nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui virtuaalkujutiste analüüs on pidev.

6.2.1.5. Kaup ja post vaadatakse kooskõlas liitega 6-J läbi vähemalt ühe järgmise meetodi abil:

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas kaup või post sisaldab keelatud esemeid või mitte, ei lubata seda kaasa võtta või see vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldaval viisil uuesti läbi.

6.2.1.6. Järgmisi vahendeid ja meetodeid võib kasutada üksnes juhul, kui saadetise laadi tõttu ei ole võimalik kasutada muid punktis 6.2.1.5 täpsustatud vahendeid ja meetodeid:

muud asjakohased julgestuskontrolli meetmed, kui pädev asutus on andnud selleks loa ja sellest on teatatud komisjonile.

6.3.1.1. Kokkuleppelise esindaja tunnustab pädev asutus.

Kokkuleppelise esindaja tunnustamine on tegevuskohaspetsiifiline.

Iga üksus, kes kohaldab punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrolli meetmeid, peab olema tunnustatud kokkuleppelise esindajana. Kõnealune nõue hõlmab kolmandatest isikutest logistikateenuse osutajaid, kes vastutavad integreeritud lao- ja transporditeenuste eest, lennuettevõtjaid ja käitlusteenuse osutajaid.

Kokkuleppeline esindaja võib sõlmida alltöövõtulepingu:

6.3.1.2. Iga liikmesriigi pädev asutus määrab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis kindlaks vastutusalad järgmise kokkuleppeliste esindajate tunnustamise korra rakendamiseks.

▼M19

▼B

6.3.1.3. Kokkuleppeline esindaja määrab iga tegevuskoha jaoks vähemalt ühe isiku, kes vastutab esitatud julgestusprogrammi rakendamise eest. Kõnealune isik peab olema edukalt läbinud punkti 11.1 kohase taustakontrolli.

6.3.1.4. Kokkuleppelise esindaja korduv kontrollimine tehakse kuni viieaastaste korrapäraste ajavahemike järel. See peab hõlmama kohapealset kontrolli, et hinnata, kas kokkuleppeline esindaja vastab endiselt määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele.

Kohapealse inspekteerimisena võib käsitada kontrolli, mida pädev asutus teostab kokkuleppelise esindaja valdustes vastavalt oma riiklikule lennundusjulgestuse järelevalve programmile, tingimusel et see hõlmab kõiki tunnustamiseks vajalikke nõudeid.

Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 14n kokkuleppelise esindaja asukohas tehtud kohapealset kontrolli, välja arvatud punktis 6.2 sätestatud nõuete puhul

6.3.1.5. Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et kokkuleppeline esindaja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele, tunnistab ta kokkuleppelise esindaja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades) kehtetuks.

Kui üksusel ei ole enam määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktides b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaati või kui see on kõnealuse määruse artikli 14k nõuetele mittevastavuse tõttu peatatud, võtab pädev asutus vajalikke meetmeid, et veenduda kokkuleppelise esindaja vastavuses määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele.

Üksus teavitab pädevat asutust kõikidest muudatustest, mis on seotud määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktides b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadiga.

Vahetult pärast kehtetuks tunnistamist ning igal juhul 24 tunni jooksul tagab pädev asutus, et endise kokkuleppelise esindaja staatuse muutumise kohta tehakse märge ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasis.

6.3.1.6. Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 6, on punkti 6.3 kohaselt tunnustatud kokkuleppeline esindaja tunnustatud kõigis liikmesriikides.

6.3.1.7. Punkti 6.3.1 nõudeid, välja arvatud punkti 6.3.1.2 alapunkti d nõue, ei kohaldata, kui pädev asutus ise kinnitatakse kokkuleppeliseks esindajaks.

6.3.1.8. Pädev asutus teeb tolliasutusele kättesaadavaks kogu kokkuleppelise esindaja staatusega seotud teabe, mis võib olla asjakohane määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktides b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadi omamise seisukohalt. See teave hõlmab uute kokkuleppeliste esindajate tunnustamist, kokkuleppelise esindaja staatuse kehtetuks tunnistamist, sertifikaatide pikendamist ja inspekteerimist, kavandatavaid kontrollkäike ja kõnealuste kontrollkäikude tulemuste hindamist.

Pädev asutus ja riiklikud tolliasutused peavad hiljemalt 1. märtsiks 2015 kokku leppima eespool kirjeldatud teabevahetuse üksikasjad.

6.3.2.1. Saadetist vastu võttes teeb kokkuleppeline esindaja kindlaks, kas üksus, kellelt ta saadetise saab, on kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja või mitte ükski eespool nimetatutest.

6.3.2.2. Saadetist kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale kättetoimetav isik esitab isikutunnistuse, passi, juhiloa või muu dokumendi, millel on tema foto ja mille on väljastanud või mida tunnustab riigi ametiasutus. Seda tunnistust või dokumenti kasutatakse saadetist kättetoimetava isiku tuvastamiseks.

6.3.2.3. Kokkuleppeline esindaja tagab, et saadetised, mille suhtes ei ole eelnevalt kõiki nõutavaid julgestuskontrollimeetmeid kohaldatud:

Punkti b võib kohaldada ainult juhul, kui kauba saatja ei ole eelnevalt teadlik sellest, et saadetist transporditakse lennukiga.

6.3.2.4. Pärast käesoleva määruse punktides 6.3.2.1–6.3.2.3 ja komisjoni otsuse 2010/774/EL punktis 6.3 osutatud julgestuskontrollimeetmete kohaldamist tagab kokkuleppeline esindaja, et:

6.3.2.5. Pärast käesoleva määruse punktides 6.3.2.1–6.3.2.4 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamist tagab kokkuleppeline esindaja, et lennuettevõtjale või teisele kokkuleppelisele esindajale edastatavale saadetisele oleks lisatud vajalik elektrooniline või kirjalik dokument kas lennusaatelehe või eraldi deklaratsiooni kujul.

6.3.2.6. Dokument peab olema pädeva asutuse kontrolliks kättesaadav mis tahes punktis enne saadetise laadimist õhusõidukisse ja pärast seda lennu vältel või 24 tunni jooksul, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem, ning sisaldama järgmist teavet:

▼M19

▼M9

Saadetisi teisele kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale üleandev kokkuleppeline esindaja võib otsustada edastada üksnes alapunktides a kuni e ja alapunktis g nõutava teabe ning säilitada alapunktis f nõutav teave lennu/lendude vältel või 24 tunni jooksul, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem.

6.3.2.7. Koondsaadetiste puhul loetakse punktide 6.3.2.5 ja 6.3.2.6 nõuded täidetuks järgmistel juhtudel:

Alapunkti a nõuded ei kehti selliste koondsaadetiste kohta, mis vastavalt C(2010) 774 punkti 6.2.3 alapunktidele d ja e vaadatakse alati läbi või mis on alati läbivaatusest vabastatud, tingimusel et kokkuleppeline esindaja annab koondsaadetisele kordumatu tunnuse, näitab ära selle julgestusstaatuse ning esitab ainsa põhjenduse konkreetse julgestusstaatuse määramise kohta.

6.3.2.8. Võttes vastu saadetise, mille suhtes ei ole kõiki nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid eelnevalt kohaldatud, võib kokkuleppeline esindaja otsustada mitte kohaldada punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrolli meetmeid, vaid anda saadetis kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamise tagamiseks üle teisele kokkuleppelisele esindajale.

Kokkuleppelise esindaja kohaldatavatele julgestuskontrolli meetmetele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

6.3.2.9. Kokkuleppeline esindaja tagab, et kõik julgestuskontrollimeetmeid kohaldavad isikud võetakse tööle ja neid koolitatakse vastavalt peatüki 11 nõuetele ja kõik töötajad, kellel on juurdepääs identifitseeritavale lennukaubale või identifitseeritavale lennupostile, mille suhtes kohaldatakse julgestuskontrollimeetmeid, võetakse tööle ja tagatakse nende julgestusvalmidusalane koolitus vastavalt peatüki 11 nõuetele.

6.4.1.1. Tuntud saatja tunnustab pädev asutus.

Tuntud saatja tunnustamine on tegevuskohaspetsiifiline.

6.4.1.2. Iga liikmesriigi pädev asutus määrab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis kindlaks vastutusalad järgmise tuntud saatjate tunnustamise korra rakendamiseks:

6.4.1.3. Tuntud saatja määrab iga tegevuskoha jaoks vähemalt ühe isiku, kes vastutab julgestuskontrolli meetmete kohaldamise ja nende rakendamise järelevalve eest. Kõnealune isik peab olema edukalt läbinud taustakontrolli.

6.4.1.4. Tuntud saatja korduv kontrollimine tehakse kuni viieaastaste korrapäraste ajavahemike järel. See peab hõlmama kohapealset kontrolli, et hinnata, kas tuntud saatja vastab endiselt määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele.

Kohapealse inspekteerimisena võib käsitada kontrolli, mida pädev asutus teostab tuntud saatja valdustes vastavalt oma riiklikule lennundusjulgestuse järelevalve programmile, tingimusel et see hõlmab kõiki liite 6-C kontrollnimekirjas nimetatud alasid.

Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 14n tuntud saatja asukohas tehtud kohapealset kontrolli.

6.4.1.5. Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et tuntud saatja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele, tunnistab ta tuntud saatja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades) kehtetuks.

Kui üksusel ei ole enam määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktides b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaati või kui see on kõnealuse määruse artikli 14k nõuetele mittevastavuse tõttu peatatud, võtab pädev asutus vajalikke meetmeid, et veenduda tuntud saatja vastavuses määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele.

Üksus teavitab pädevat asutust kõikidest muudatustest, mis on seotud määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktides b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadiga.

Vahetult pärast kehtetuks tunnistamist ning igal juhul 24 tunni jooksul tagab pädev asutus, et endise tuntud saatja staatuse muutumise kohta tehakse märge ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasis.

6.4.1.6. Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 6, on punkti 6.4 kohaselt kinnitatud tuntud saatja tunnustatud kõigis liikmesriikides.

Punkti 6.4.1.2 alapunkti d kohaselt tunnustatud tuntud saatjale kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse punktis 6.4 sätestatud lisasätteid.

6.4.1.7. Pädev asutus teeb tolliasutusele kättesaadavaks kogu tuntud saatja staatusega seotud teabe, mis võib olla asjakohane määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktides b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadi omamise seisukohalt. See teave hõlmab uute tuntud saatjate tunnustamist, tuntud saatja staatuse kehtetuks tunnistamist, sertifikaatide pikendamist ja inspekteerimist, kavandatavaid kontrollkäike ja kõnealuste kontrollkäikude tulemuste hindamist.

Pädev asutus ja riiklikud tolliasutused peavad hiljemalt 1. märtsiks 2015 kokku leppima eespool kirjeldatud teabevahetuse üksikasjad.

6.4.2.1. Tuntud saatja tagab, et:

▼M17

▼B

Kui kõnealuseid julgestuskontrolli meetmeid ei ole saadetise suhtes mis tahes põhjusel kohaldatud või kui saadetist ei ole saatnud tuntud saatja enda nimel, peab tuntud saatja selle kokkuleppelise esindaja jaoks selgelt ära märkima, et saaks kohaldada punkti 6.3.2.3.

6.4.2.2. Tuntud saatja peab olema nõus sellega, et saadetised, mille suhtes ei ole kohaldatud asjakohaseid julgestuskontrolli meetmeid, vaadatakse läbi vastavalt punktile 6.2.1.

6.5.1. Esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja määrab kokkuleppeline esindaja.

6.5.2. Esindaja teenuseid kasutavaks kaubasaatjaks määramisel kohaldatakse järgmist korda.

6.5.3. Kokkuleppeline esindaja haldab punkti 6.5.2 alapunktis c osutatud teavet sisaldavat andmebaasi. Kõnealune andmebaas peab olema pädevale asutusele kontrollimiseks kättesaadav.

6.5.4. Kui esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja nimel ei tehta kahe aasta jooksul ühtegi kauba või posti lennutranspordiga seotud toimingut, aegub esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatus.

6.5.5. Kui pädev asutus või kokkuleppeline esindaja ei ole enam veendunud, et esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja järgib liites 6-D esitatud juhiseid, tühistab kokkuleppeline esindaja viivitamata esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse.

6.5.6. Kui dokumendis „Lennundusjulgestuse juhised esindaja teenuseid kasutavatele kaubasaatjatele” ette nähtud julgestuskontrolli meetmeid ei ole saadetise suhtes mis tahes põhjusel kohaldatud või kui saadetist ei ole saatnud esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja enda nimel, peab esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja selle kokkuleppelise esindaja jaoks selgelt ära märkima, et saaks kohaldada punkti 6.3.2.3.

6.6.1.1. Tagamaks, et saadetised, mille suhtes on kohaldatud nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid, oleksid transpordi ajal kaitstud loata juurdepääsu eest:

▼M9

▼B

▼M19

▼B

6.6.1.2. Punkti 6.6.1 alapunkte b, c ja d ei kohaldata lennualal toimuvale transpordile.

6.6.2.1. Kriitilises osas asuvaid kauba- ja postisaadetisi loetakse loata juurdepääsu eest kaitstuks.

6.6.2.2. Lennuvälja muudes osades kui julgestuspiiranguala kriitilistes osades asuvad kauba- ja postisaadetised tuleb loata juurdepääsu eest kaitsmiseks paigutada kokkuleppelise esindaja tegevuskoha sellistesse osadesse, mille suhtes kohaldatakse juurdepääsukontrolli meetmeid, või kui asjaomased kauba- ja postisaadetised asuvad väljaspool eespool nimetatud tegevuskoha osi, tagatakse järgmine:

6.8.1.1. Lennuettevõtjale, kes veab kaupa või posti liites 6-F loetlemata kolmanda riigi lennujaamast, et anda kõnealune kaup või post üle mõnes määruse (EÜ) nr 300/2008 reguleerimisalasse kuuluvas lennujaamas või kõnealusest lennujaamast selline kaup või post läbi vedada või seal maha laadida, annab kolmanda riigi lennujaamast lennukaupa või -posti ELi vedava lennuettevõtja (Air Cargo or Mail Carrier operating into the Union from a Third Country Airport, edaspidi „ACC3”) staatuse järgmine asutus:

6.8.1.2. Lennuettevõtjale ACC3 staatuse andmine seoses kauba ja posti veoga, mida ta teostab lennujaamast, mille puhul on nõutav ACC3 staatus (edaspidi „asjaomane kaubavedu”), põhineb järgmisel:

6.8.1.3. Pädev asutus omistab ACC3 staatuse saanule kordumatu tähtnumbrilise standardvormis tunnuse, millega identifitseeritakse lennuettevõtjat ja kolmanda riigi lennujaama, kust lennuettevõtja on määratud vedama liitu kaupa või posti.

6.8.1.4. Kõnealune staatus kehtib kuni viis aastat alates kuupäevast, mil pädev asutus sisestas ACC3 andmed ►M17  liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi ◄ .

6.8.1.5. ACC3, kelle andmed on kantud ►M17  liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi ◄ , tunnustatakse kõikides liikmesriikides kolmanda riigi lennujaamast liitu suunatud kogu tegevuse puhul.

6.8.2.1. ELi lennundusjulgestuse valideerimine lennuettevõtja poolt teostatava asjaomase kaubaveo puhul koosneb järgmisest:

6.8.2.2. Kohapealset kontrolli viiakse ELi lennundusjulgestuse valideerimise käigus läbi järgmises ulatuses.

Pädev asutus võib heaks kiita kolmanda riigi vastavale üksusele ACC3 staatuse andmiseks koostatud ELi lennundusjulgestusalase valideerimisaruande juhul, kui kõnealune üksus teostab ACC3 nimel kõik lennukaubaga seotud toimingud, sh selle laadimise õhusõiduki lastiruumi, ning ELi lennundusjulgestusalase valideerimise aruanne hõlmab kõiki neid toiminguid.

6.8.2.3. Kui ELi lennundusjulgestuse valideerimist ei olnud võimalik teha lennuettevõtjast sõltumatutel objektiivsetel põhjustel, võib pädev asutus omistada lennuettevõtjale ACC3 staatuse piiratud ajaks, mis lõpeb hiljemalt 30. juunil 2016. Kui kõnealune staatus antakse rohkem kui kuueks kuuks, peab pädev asutus olema kontrollinud, et lennuettevõtja kohaldab ettevõttesisest lennundusjulgestuse kvaliteediprogrammi, mis on võrdväärne ELi lennundusjulgestuse valideerimisega.

6.8.2.4. Kui ACC3 suhtes on ELi lennundusjulgestuse valideerimine läbi viidud enne 1. juulit 2014 ja selle käigus ei ole kinnitust leidnud punkti 6.8.3.2 teises lauses sätestatud nõuete täitmine, esitab ACC3 pädevale asutusele hiljemalt 1. juuliks 2014 tõendid kõnealuste nõuete täitmise kohta. Tõendid hõlmavad julgestusprogrammi vastava osa ajakohastamist ja võivad hõlmata kohapealset järelkontrolli.

6.8.2.5. ELi lennundusjulgestuse valideerimise tulemused märgitakse valideerimisaruandesse, mis koosneb vähemalt liites 6-H1 esitatud kohustuste deklaratsioonist, liites 6-C3 esitatud kontrollkaardist ja liite 11-A kohasest ELi lennundusjulgestuse valideerija deklaratsioonist. ELi lennundusjulgestuse valideerija esitab pädevale asutusele valideerimisaruande ja valideeritud lennuettevõtjale selle koopia.

6.8.3.1. ACC3 tagab ELi lennujaamas üleandmiseks, sealt läbivedamiseks või seal mahalaadimiseks toimetatud kogu kauba ja posti läbivaatamise, v.a järgmistel juhtudel:

▼M19

▼M11

6.8.3.2. Liitu veetav kaup ja post vaadatakse läbi, kasutades punktis 6.2.1 loetletud vahenditest või meetoditest üht vahendit või meetodit, mis on piisav mõistlikkuse piires tagamiseks, et kaup ega post ei sisalda keelatud esemeid.

6.8.3.3. ACC3 tagab

▼M19

▼M11

6.8.3.4. ACC3 kordumatu tähtnumbriline tunnus ja saadetise julgestusstaatus, millele on osutatud punkti 6.3.2.6 alapunktis d ja mille on andnud ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeline esindaja, märgitakse kas elektrooniliselt või kirjalikult saatedokumentidesse, milleks on kas lennusaateleht, samaväärne postidokument või eraldi deklaratsioon.

6.8.3.5. Punktis 6.8.4 osutatud kokkuleppelise esindaja puudumise korral võib ACC3 või liites 6Fii loetletud kolmandast riigist saabuv lennuettevõtja esitada julgestusstaatuse deklaratsiooni.

6.8.4.1. ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja staatuse saamiseks valideeritakse kolmandates riikides asuvad üksused kahest järgmisest võimalusest ühe alusel ja nad kantakse selle ACC3 andmebaasi, kellele nad kaupa või posti liitu vedamiseks vahetult kätte toimetavad:

6.8.4.2. Kui punkti 6.8.4.1 alapunkti b kohase ELi lennundusjulgestuse valideerimise käigus järeldatakse, et kõnealune üksus

6.8.4.3. ACC3 peab andmebaasi, milles on esitatud vähemalt järgmised andmed iga sellise kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja kohta, kelle suhtes on kohaldatud ELi lennundusjulgestuse valideerimist kooskõlas punktiga 6.8.4.1 ja kellelt ta võtab vahetult vastu kaupa või posti liitu vedamiseks:

Andmebaas peab olema ACC3 kontrollimiseks kättesaadav.

Sellist andmebaasi võivad pidada ka teised ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud üksused.

6.8.4.4. Lennukauba või -postiga tegelev üksus, kes haldab kolmandates riikides asuvatest eri tegevuskohtadest koosnevat võrku, võib saada ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja staatuse, mis hõlmab võrgu kõiki tegevuskohti, järgmistel tingimustel:

Selleks et võrgu puhul säilitada ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja staatus kõikide tegevuskohtade osas, mis ei ole hiljemalt 30. juuniks 2018 veel valideeritud, tuleb igal aastal kohaldada ELi lennundusjulgestuse valideerimist veel vähemalt kahes võrgu tegevuskohas või võrgu sellistest tegevuskohtadest 20 % (sõltuvalt sellest, kumb arv on suurem), kust kaup või post edastatakse alapunktis i nimetatud tegevuskohtadesse, kuni kõik tegevuskohad on valideeritud.

ELi lennundusjulgestuse valideerija kehtestab tegevuskava, mis sisaldab igal aastal valideeritavate tegevuskohtade loetelu, mis on koostatud pistelise valiku põhimõttel. Tegevuskava kehtestatakse võrku käitavast üksusest sõltumatult ja kõnealune üksus ei saa tegevuskava muuta. Tegevuskava moodustab lahutamatu osa valideerimisaruandest, mille põhjal asjaomasele võrgule antakse ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kolmanda riigi kokkuleppelise esindaja staatus.

Kui võrgu tegevuskoha suhtes on kohaldatud ELi lennundusjulgestusalast valideerimist, käsitatakse kõnealust tegevuskohta vastavalt punkti 6.8.4.2 alapunktile a ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kolmanda riigi kokkuleppelise esindajana.

6.8.4.5. Kui punkti 6.8.4.4 alapunkti c alapunktis ii osutatud võrgu tegevuskohas toimuva ELi lennundusjulgestusalase valideerimise käigus selgub, et asjaomane tegevuskoht ei ole täitnud liites 6-C2 esitatud kontrollkaardil osutatud eesmärke, vaadatakse kõnealusest tegevuskohast pärit kaup ja post läbi tegevuskohas, mis on valideeritud kooskõlas punkti 6.8.4.2 alapunktiga a seni, kuni ELi lennundusjulgestusalase valideerimise tulemused kinnitavad, et kõnealuses kontrollnimekirjas sätestatud eesmärgid on täidetud.

6.8.4.6. Punktid 6.8.4.4–6.8.4.6 kaotavad kehtivuse 30. juunil 2018.

1. Kui komisjon või pädev asutus tuvastab sellise tõsise puuduse ACC3 tegevuses, millel arvatakse olevat märkimisväärne mõju kogu liidu lennundusjulgestusele, teeb ta järgmist:

2. Kui pädev asutus ei ole suutnud puudusi kõrvaldada, võib komisjon pärast tsiviillennundusjulgestuse regulatiivkomiteega konsulteerimist otsustada, et lennuettevõtjal ei ole enam ACC3 staatust kas kolmandatest riikidest liitu saabuva konkreetse marsruudi või kõigi marsruutide puhul. Sel juhul kustutatakse kõnealuse ACC3 andmed ►M17  liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasist ◄ .

3. Lennuettevõtjat, kellelt on võetud ACC3 staatus vastavalt punktile 6.8.5.1, ei ennistata ega lisata ►M17  liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi ◄ seni, kuni ELi lennundusjulgestuse valideerimine on kinnitanud, et tõsine puudus on kõrvaldatud, ja asjakohane pädev asutus on sellest teatanud tsiviillennundusjulgestuse komiteele.

a) asjaomase lennuettevõtja taotlusel või tema nõusolekul;

b) juhul, kui ACC3 ei teosta asjaomast kaubavedu ega vasta päringutele või muul viisil takistab lennundusega seotud ohtude hindamist.

— mulle teadaolevatel andmetel on ettevõtte julgestusprogrammis sisalduv teave tõene ja täpne,

— ettevõtte julgestusprogrammis sätestatud tegevusi ja menetlusi rakendatakse ja järgitakse kõigis programmiga hõlmatud tegevuskohtades,

— ettevõtte julgestusprogrammi muudetakse ja kohandatakse, et see oleks kooskõlas kõigi tulevikus EÜ õigusaktidesse tehtavate oluliste muudatustega, välja arvatud juhul, kui [ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi], et ei soovi enam tegutseda kokkuleppelise esindajana,

— [ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi] kirjalikult:

— selleks et tagada vastavus asjakohastele EÜ õigusaktidele, teeb [ettevõtte nimi] kõigi inspekteerimiste puhul täielikku nõutavat koostööd ning annab inspektoritele juurdepääsu kõigile nõutavatele dokumentidele,

— [ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi] kõigist tõsistest julgestusalastest rikkumistest ja kõigist kahtlastest asjaoludest, mis võivad olla kauba või posti julgestuse seisukohast olulised, eelkõige katsetest varjata saadetistes keelatud esemeid,

— [ettevõtja nimi] tagab, et kõik asjaomased töötajad saavad määruse (EL) nr 185/2010 lisa 11. peatüki kohase väljaõppe ning on teadlikud ettevõtja julgestusprogrammist tulenevatest kohustustest, ning

— [ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi], kui ta:

a)   üldine julgestusalane vastutus on määratud muule kui nimetatud isikule;

b)   valdusi või protseduure on muudetud viisil, mis omab tõenäoliselt märkimisväärset mõju julgestusele;

c)   teie ettevõte lõpetab tegevuse, ei tegele enam lennukaubaga/lennupostiga või ei täida enam asjakohaste ELi õigusaktide nõudeid.

a) need on eraldatud temalt pärinevatest saadetistest, ja

b) päritolu on selgelt märgitud saadetisele või sellega kaasas olevatele dokumentidele.

— Tärniga * tähistatud väljade täitmine on KOHUSTUSLIK.

— Kui vastus mis tahes poolpaksus kirjas küsimusele on EI, PEAB valideerimise kohta tegema märke MITTE LÄBINUD. Seda ei tehta juhul, kui küsimus vastaja suhtes ei kehti.

— Üldise hindamise tulemus võib olla LÄBINUD alles pärast seda, kui saatja on allkirjastanud viimasel leheküljel oleva kohustuste deklaratsiooni.

— Kohustuste deklaratsiooni originaal peab olema pädeva asutuse valduses või pädevale asutusele kättesaadav kuni valideerimise kehtivuse lõpuni. Deklaratsiooni koopia tuleks anda ka saatjale.

2.1. Tootmise, pakendamise, ladustamise, valimise, lähetamise ja mis tahes muu asjakohase etapi inspekteerimise abil tehakse kindlaks, kus ja kuidas muutub lennukaup/lennupost sellisena identifitseeritavaks.

Kirjeldus:

—  olen nõus pädeva asutuse inspektorite poolt kõnealuste standardite järgimise kontrollimiseks tehtavate etteteatamata inspekteerimistega. Kui inspektorid avastavad tõsise julgestusalase rikkumise, võib see kaasa tuua minu kui tuntud saatja staatuse tühistamise;

—  teatan [pädeva asutuse nimetus] asjakohased üksikasjad viivitamata vähemalt kümne tööpäeva jooksul, kui:

—  säilitan julgestusstandardid kuni järgmise kohapealse valideerimiseni ja/või inspekteerimiseni;

—  võtan käesoleva deklaratsiooni eest täieliku vastutuse.

a) ELi lennundusjulgestuse valideerija allkirjastatud täidetud kontrollkaart (määruse (EL) 185/2010 lisa liide 6-C2), millele valideeritud üksus on vajaduse korral lisanud märkused;

b) kohustuste deklaratsioon (määruse (EL) nr 185/2010 lisa liide 6-H2), mille on allkirjastanud valideeritud üksus;

c) valideeritud üksusest sõltumatuse deklaratsioon (määruse (EL) nr 185/2010 lisa liide 11-A), mille on allkirjastanud ELi lennundusjulgestuse valideerija.

1) Kontrollkaardi kõik osad peavad olema täidetud. Teabe puudumist tuleb selgitada.

2) Iga osa järel teeb ELi lennundusjulgestuse valideerija järelduse, kas ja missuguses ulatuses selle osa eesmärgid on täidetud.

a) füüsiline läbivaatus, mis vastab standardile, mis on piisav selle tagamiseks, et saadetisse ei ole peidetud keelatud esemeid;

b) muud julgestuskontrolli meetmed, mis on tarneahela julgestamise korra osa, millega tagatakse mõistlikkuse piires, et saadetisse ei ole peidetud keelatud esemeid, ning mida on kohaldanud teine RA3, KC3 või RA3 poolt määratud AC3.

a) on läbinud esmase ja korduva töölevõtmise-eelse kontrolli ja/või taustakontrolli, mis vastavad vähemalt valideeritud RA3 valduse asukohajärgsete kohalike ametiasutuste nõuetele; ning

b) on läbinud esmase ja korduva julgestusalase väljaõppe ning on teadlikud oma julgestusülesannetest kooskõlas valideeritud RA3 valduse asukohajärgsete kohalike ametiasutuste nõuetega.

— Taustakontroll tähendab isikusamasuse kindlakstegemist ja tema varasema tegevuse, sealhulgas võimalike kriminaalkaristuste kontrolli (kui see on seadusega lubatud), mis on osa hinnangust isiku sobivusele rakendada julgestuskontrolli meetmeid ja/või pääseda saatjata julgestuspiirangualadele (ICAO lisa 17 määratlus).

— Töölevõtmise-eelse kontrolli käigus tehakse isikut tõendava dokumendi alusel kindlaks isikusamasus, vaadeldakse isiku töökogemust, haridust ja lünki eelneva viie aasta kohta ja nõutakse isikult sellise deklaratsiooni allkirjastamist, milles on märgitud andmed mis tahes kriminaalkaristuste kohta kõigis elukohariikides vähemalt viimasel viiel aastal (liidu määratlus).

a) äriühingu andmed, sealhulgas tegevuskoha aadress (bona fide);

b) äritegevuse liik, v.a tundlik äriteave;

c) kontaktandmed, sealhulgas julgestuse eest vastutava(te) isiku(te) kontaktandmed;

d) ettevõtja registreerimisnumber, kui see on asjakohane;

e) võimaluse korral valideerimisaruanne.

a) on täitnud kontrollkaardil osutatud eesmärgid, esitab valideerija valideeritud üksusele valideerimisaruande originaali ja märgib aruandes, et kõnealusele üksusele antakse ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kolmanda riigi kokkuleppelise esindaja staatus;

b) ei ole täitnud kontrollkaardil osutatud eesmärke, ei lubata kõnealusel üksusel toimetada ELi/EMPsse suunduvat lennukaupa ja -posti ACC3-le või teisele RA3-le. Ta saab koopia täidetud kontrollkaardist, millel on märgitud puudused.

— ELi lennundusjulgestuse valideerija allkirjastatud kontrollkaart ja vajaduse korral valideeritud üksuse märkused selle kohta;

— kohustuste deklaratsioon (määruse (EL) nr 185/2010 lisa liide 6-H1), mille on allkirjastanud valideeritud üksus, ning

— valideeritud üksusest sõltumatuse deklaratsioon (määruse (EL) nr 185/2010 lisa liide 11-A), mille on allkirjastanud ELi lennundusjulgestuse valideerija.

— Kontrollkaardi kõik osad peavad olema täidetud. Teabe puudumist tuleb selgitada.

— Iga osa järel teeb ELi lennundusjulgestuse valideerija järelduse, kas ja mis ulatuses selle osa eesmärgid on täidetud.

— füüsiline läbivaatus, mis vastab standardile, mis on piisav tagamaks, et saadetisse ei ole peidetud keelatud esemeid, või

— muud julgestuskontrolli meetmed, mis on tarneahela julgestamise korra osa, millega tagatakse mõistlikkuse piires, et saadetisse ei ole peidetud keelatud esemeid, ning mida kohaldavad ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelised esindajad või tuntud saatjad või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja.

a) lennukauba ja -posti suhtes kohaldatavate meetmete kirjeldus;

b) saadetiste vastuvõtmise kord;

c) kokkuleppelise esindaja süsteem ja kriteeriumid;

d) tuntud saatja süsteem ja kriteeriumid;

e) esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja süsteem ja kriteeriumid;

f) läbivaatuse ja füüsilise kontrolli nõuded;

g) läbivaatuse ja füüsilise kontrolli teostamise koht;

h) läbivaatusseadmete üksikasjad;

i) üksikasjalik teave käitaja või teenuseosutaja kohta;

j) läbivaatusest või füüsilisest kontrollist vabastamise juhtude loetelu;

k) kõrge ohutasemega kauba ja posti töötlemine.

— on eelnevalt läbinud esmase ja korduva töölevõtmise-eelse kontrolli ja/või taustakontrolli, mis vastavad vähemalt valideeritud lennuvälja kohalike ametiasutuste nõuetele, ning

— on läbinud esmase ja korduva julgestusalase väljaõppe ning on teadlikud oma julgestusülesannetest, mis on kooskõlas valideeritud lennuvälja kohalike ametiasutuste nõuetega.

— Taustakontroll tähendab isiku tuvastamist ja tema varasema tegevuse, sealhulgas võimalike kriminaalkaristuste (kui see on seaduslikult lubatud) kontrolli, mis on osa hinnangust isiku sobilikkusele võtta julgestuskontrolli meetmeid ja/või pääseda saatjata turvaaladele (ICAO 17. lisa määratlus).

— Töölevõtmise-eelse kontrolli käigus identifitseeritakse isik dokumentide alusel ning see hõlmab töökogemust, haridust ja lünki vähemalt eelneva viie aasta kohta; isik peab allkirjastama deklaratsiooni, milles on märgitud andmed mis tahes kriminaalkaristuste kohta kõigis elukohariikides vähemalt viimasel viiel aastal (liidu määratlus).

— kontrollitakse, kas saadetise toimetab kätte ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja või kõnealuse kokkuleppelise esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja nimetatud isik, kes on sisestatud kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja andmebaasi (6. osa);

— kontrollitakse, kas saadetisega on kaasas kogu nõutav julgestusteave (paberil või elektrooniliselt esitatav lennusaateleht ja teave julgestusstaatuse kohta), mis vastab kättetoimetatavale lennukaubale ja postisaadetisele;

— kontrollitakse, et saadetis ei oleks rikutud, ning

— kontrollitakse, kas saadetist on käideldud kõrge ohutasemega lennukauba ja -postina (HRCM).

— Kokkuleppeline esindaja või tuntud saatja on üksus, kes käitleb ELi lennundusjulgestuse valideerija poolt valideeritud kaupa või kelle julgestusmeetmed on hõlmatud ELi poolt valideeritud ACC3 julgestusprogrammiga (sel juhul kaasvastutab ACC3 julgestusmeetmete eest).

— Esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja on üksus, kes käitleb kaupa oma nimel ELi lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja vastutusel. Kõnealune kokkuleppeline esindaja võtab täiel määral arvesse esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid.

— Asjaomane nimetatud isik on isik, kelle ülesanne on toimetada lennukaup või -post lennuettevõtjale. Saadetist lennuettevõtjale kättetoimetav isik esitab isikutunnistuse, passi, juhiloa või muu dokumendi, millel on tema foto ja mille on välja andnud või mida tunnustab riigi ametiasutus.

— kaasatud üksuse staatus (kokkuleppeline esindaja või tuntud saatja);

— äriühingu andmed, sealhulgas tegevuskoha aadress (bona fide);

— äritegevuse laad, v.a tundlik äriteave;

— kontaktandmed, sealhulgas julgestuse eest vastutava(te) isiku(te) kontaktandmed;

— äriühingu registreerimisnumber, kui see on asjakohane.

1) saadetise julgestusstaatus märgitakse kas elektrooniliselt või kirjalikult saatedokumentidesse, milleks on kas lennusaateleht, samaväärne postidokument või eraldi deklaratsioon, ning

2) selle kordumatu tähtnumbriline tunnus märgitakse veetava saadetise saatedokumentidesse kas elektrooniliselt või kirjalikult.

1) lennuettevõtja julgestusprogramm vastab määruse (EL) nr 185/2010 lisa liitele 6-G ja kohapealne kontroll kinnitab nõuetele vastavust kontrollkaardil toodule tuginedes või

2) lennuettevõtja julgestusprogramm vastab määruse (EL) nr 185/2010 lisa liitele 6-G, kuid kohapealne kontroll ei kinnita nõuetele vastavust kontrollkaardil toodule tuginedes, või

3) lennuettevõtja julgestusprogramm ei vasta määruse (EL) nr 185/2010 lisa liitele 6-G, kuid kohapealne kontroll kinnitab nõuetele vastavust kontrollkaardil toodule tuginedes, või

4) lennuettevõtja julgestusprogramm ei vasta määruse (EL) nr 185/2010 lisa liitele 6-G ja kohapealne kontroll ei kinnita nõuetele vastavust kontrollkaardil toodule tuginedes.

a) ELi lennundusjulgestuse valideerija allkirjastatud täidetud kontrollkaart (määruse (EL) nr 185/2010 lisa liide 6-C4) ja vajaduse korral valideeritud üksuse märkused selle kohta;

b) kohustuste deklaratsioon (määruse (EL) nr 185/2010 lisa liide 6-H3), mille on allkirjastanud valideeritud üksus; ning

c) valideeritud üksusest sõltumatuse deklaratsioon (määruse (EL) nr 185/2010 lisa liide 11-A), mille on allkirjastanud ELi lennundusjulgestuse valideerija.

1) Kontrollkaardi kõik osad peavad olema täidetud. Teabe puudumist tuleb selgitada.

2) Iga osa järel teeb ELi lennundusjulgestuse valideerija järelduse, kas ja mis ulatuses selle osa eesmärgid on täidetud.

a) on läbinud esmase ja korduva töölevõtmise-eelse kontrolli ja/või taustakontrolli, mis vastavad vähemalt valideeritud KC3 valduse asukohajärgsete kohalike ametiasutuste nõuetele; ning

b) on läbinud esmase ja korduva julgestusalase väljaõppe ning on teadlikud oma julgestusülesannetestkooskõlas valideeritud KC3 valduse asukohajärgsete kohalike ametiasutuste nõuetega.

— Taustakontroll tähendab isiku tuvastamist ja tema varasema tegevuse, sealhulgas võimalike kriminaalkaristuste (kui see on seadusega lubatud) kontrolli, mis on osa hinnangust isiku sobilikkusele võtta julgestuskontrollimeetmeid ja/või pääseda saatjata turvaaladele (ICAO lisa 17 määratlus).

— Töölevõtmise-eelse kontrolli käigus tehakse isikut tõendava dokumendi alusel kindlaks isikusamasus, vaadeldakse isiku töökogemust, haridust ja lünki eelneva viie aasta kohta ja nõutakse isikult sellise deklaratsiooni allkirjastamist, milles on märgitud andmed mis tahes kriminaalkaristuste kohta kõigis elukohariikides vähemalt viimasel viiel aastal (liidu määratlus).

— füüsilised takistused, nt tarad või tõkked;

— häireseadmetel ja/või videovalvel põhinevad tehnilised lahendused;

— inimestepõhised julgestusmeetmed, nt järelevalve eest vastutav personal.

a) need on eraldatud temalt pärinevatest saadetistest ning

b) nende päritolu on selgelt märgitud saadetisele või sellega kaasas olevatele dokumentidele.