konsolideeritud TEKST: 32008D0721 — ET

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

millega luuakse teaduskomiteede ja ekspertide nõuandev struktuur tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud valdkondades ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/210/EÜ

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 152 ja 153,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsusega 2004/210/EÜ ( 1 ) (muudetud komisjoni otsusega 2007/263/EÜ) ( 2 ) on moodustatud kolm teaduskomiteed: tarbekaupade teaduskomitee, tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee, tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee.

(2)	Teatavad tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee ülesanded on üle kantud Euroopa Kemikaaliametile, mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta määrusega (EÜ) nr 1907/2006, ( 3 ) ning seetõttu tuleb kõnealuse komitee pädevusvaldkonnad läbi vaadata.

(3)	Kolme teaduskomitee tegevuse kogemus on näidanud vajadust teha komiteede struktuuris ja töökorras muudatusi ja parandusi.

(4)	Komisjoni otsusega 2004/210/EÜ moodustatud kolme teaduskomitee liikmete ametiaega on pikendatud komisjoni aasta otsusega ( 4 ) ning see lõpeb 31. detsembril 2008. Nende komiteede liikmed jäävad ametisse kuni uute liikmete nimetamiseni või kuni nad uuesti ametisse nimetatakse.

(5)	Seetõttu ning selguse huvides on vaja asendada otsus 2004/210/EÜ uue otsusega.

(6)

Tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seonduvate komisjoni ettepanekute, otsuste ja poliitika seisukohalt on oluliseks eelduseks usaldusväärne ja õigeaegne teaduslik nõustamine. Selleks on vaja paindlikku nõuandvat struktuuri, et tagada kõrgetasemelise teadusliku eksperdihinnangu hõlpsam kättesaadavus mitmesugustes valdkondades.

(7)

Teaduslik nõustamine tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaküsimustes peab tuginema pädevuse, sõltumatuse ja erapooletuse ning läbipaistvuse põhimõtetele, mis on välja töötatud komisjoni teatises „The collection and use of expertise by the Commission: principles and guidelines. Improving the knowledge for better policies” („Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine komisjonis: põhimõtted ja suunised. Teadmiste parandamine parema poliitika nimel”) ( 5 ) ning see peab olema korraldatud kooskõlas riskihindamise parimate tavade põhimõtetega.

(8)	On oluline, et teaduskomiteed kasutaksid võimalikult otstarbekalt eksperditeadmisi Euroopa Liidus ja väljaspool seda, kui see osutub mõne konkreetse küsimuse puhul vajalikuks. Selleks tuleks luua teadusnõustajate reserv, mis hõlmaks asjakohaselt komiteede pädevusvaldkondi.

(9)

Nõuandestruktuuri ümberkorraldamisega peab tekkima suurem paindlikkus, et oleks võimalik komisjoni nõustada kindlaksmääratud pädevusvaldkondade raamesse jäävates küsimustes ja hiljuti avastatud terviseriskide osas ning muude ühenduse riskihindamisega tegelevate asutuste pädevusvaldkonnast väljapoole jäävates küsimustes; lisaks peab nõuandestruktuur vajaduse korral olema võimeline kiirnõustamiseks, tagama läbipaistvuse ja kõrgetasemelise ühtsuse ja koostöö teiste ühenduse asutuste ja asjaomaste teadusorganisatsioonidega.

(10)

Tõenäoliselt suureneb jätkuvalt vajadus sõltumatu teadusliku nõustamise järele nii väljakujunenud kui ka uutes ühenduse vastutusvaldkondades, mis kuuluvad teaduskomiteede pädevusse. Riskihindamist käsitleva teadusliku nõustamise struktuuri on seepärast vaja tugevdada nii selle ülesehituse kui ka tõhusama töökorralduse osas.

(11)

On loodud mitmesuguseid ühenduse asutusi, kelle ülesannete hulka kuulub riskihindamine eri valdkondade puhul. On vaja tagada teaduskomiteede ja kõnealuste asutuste vaheline ühtsus ja edendada kooskõlastamist. Teaduskomiteed peavad parandama oma tulemuslikkust ka teabe ja eksperdiarvamuste asjakohase vahetamise teel ning koostöö kaudu muude teadusasutuste ja -organisatsioonidega riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

(12)	Teaduskomiteede töökorraldust tuleks parandada, korraldades lisaks sisemisele tööle ka teaduslikke kohtumisi ja õpikodasid ning luues võrgustikke.

(13)	Täieliku sõltumatuse säilitamise kõrval on tähtis tagada teaduskomiteede töö avatus ja läbipaistvus, luues sidusrühmadega dialoogi pidamiseks asjakohase menetluse.

(14)	Tuleks tagada käesoleva otsuse rakendamisel tähtsaks peetav avatus ja läbipaistvus, järgides seejuures täielikult ühenduse õigusaktidega sätestatud nõudeid, pidades silmas isikuandmete kaitset ja üldsuse juurdepääsu dokumentidele, sealhulgas ärisaladuse kaitset,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. Asutatakse teadusliku riskihindamise nõuandev struktuur tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonna valdkonnas. Sellesse struktuuri kuuluvad:

2. Nõuandva struktuuri pädevusvaldkonnad sätestatakse I lisas, ilma et see piiraks pädevust, mis on ühenduse õigusaktidega määratud teistele ühenduse asutustele, kes tegelevad riskihindamisega, nagu eelkõige näiteks Euroopa Toiduohutusamet, Euroopa Ravimiamet, Euroopa Kemikaaliamet ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus.

1. Teaduskomiteed esitavad komisjoni nõudel teadusliku arvamuse ühenduse õigusaktides sätestatud juhtudel.

3. Komisjon võib kiireloomuliste vajaduste korral nõuda teaduskomiteelt ka kiirnõustamist konkreetseid riske käsitlevate teaduslike teadmiste taseme kohta.

4. Komisjon võib paluda teaduskomiteel määrata kindlaks teadusuuringute tegemise vajadused ja hinnata teadusuuringute tulemusi, mis on seotud selle pädevusse kuuluvate teemavaldkondadega.

5. Komisjoni taotlusel või toimides omal algatusel ja komisjoni nõusolekuga võib teaduskomitee otsustada moodustada temaatilisi õpikodasid, et vaadata läbi andmed ja teaduslikult põhjendatud teadmised konkreetsete riskide või laiemate riskihindamisküsimuste kohta. Komisjoni taotlusel koostavad nad oma õpikodade tulemuste põhjal aruandeid, esitavad seisukohti ja järeldusi.

Kõnealustes õpikodades võivad lisaks komiteede liikmetele osaleda reservi teadusnõustajad ja väliseksperdid, sealhulgas vajaduse korral eksperdid ühenduse, riigi- või rahvusvahelistest asutustest, kes täidavad samasuguseid ülesandeid.

Kõnealuseid õpikodasid korraldab teaduskomiteede sekretariaat. Vajaduse korral määratleb ja tagab sekretariaat õpikodades tehtud töö tulemusena esitatud aruannete, seisukohtade ja järelduste levitamise.

6. Komisjon võib paluda teaduskomiteesid osalema temaatilistes võrgustikes koos teiste ühenduse asutuste või teadusorganisatsioonidega, et seirata I lisas määratletud pädevusvaldkondade riske käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste arengut ja anda sellesse arengusse oma panus.

7. Teaduskomiteed juhivad komisjoni tähelepanu nende pädevusse kuuluvatele konkreetsetele või tekkivatele probleemidele, mille puhul arvatakse, et need võivad kujutada tegelikku või võimalikku riski tarbijaohutusele, inimeste tervisele või keskkonnale, võttes vastu memorandumeid ja seisukohaavaldusi ning adresseerides neid komisjonile. Komisjon võib otsustada avaldada sellised memorandumid ja avaldused ja määrab kindlaks tegutsemisviisi, mis võib vajaduse korral sisaldada nõuet teadusliku arvamuse esitamiseks asjaomases küsimuses.

1. Nii tarbijaohutuse komitee, tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee kui ka tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee koosseisu kuulub kuni 17 liiget ja nad võivad omal algatusel endaga liita reservist kuni viis teadusnõustajat, kes annavad oma panuse komitee töösse konkreetsete küsimuste või teadusharude puhul.

2. Komisjon nimetab teaduskomitee liikmed ametisse nende asjatundlikkuse põhjal ning kooskõlas geograafilise esindatusega, mis väljendab eelkõige Euroopas valitsevat teadusküsimuste ja lähenemisviiside mitmekesisust. Komisjon määrab iga komitee liikmete arvu kindlaks vastavalt vajadustele.

Kõikide teaduskomiteede liikmed on eksperdid ühes või mitmes asjaomase komitee pädevusse kuuluvas valdkonnas ning nad katavad ühiselt võimalikult palju teadusharusid.

3. Komisjon määrab teaduskomiteede liikmed ametisse sobivate kandidaatide nimekirja alusel, mis on koostatud pärast osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil.

4. Teaduskomiteede liikmeid võib määrata korraga ainult ühte artikli 1 lõikes 1 nimetatud komiteesse.

1. Reserv koosneb teadusnõustajatest, kes on eksperdid ühes või mitmes I lisas määratletud pädevusvaldkonnas või nendega seotud teemade alal, kattes ühiselt võimalikult palju eri teadusharusid.

2. Komisjon määrab reservi teadusnõustajad sobivate kandidaatide nimekirja alusel, mis on koostatud pärast osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil.

3. Reservi kuuluvate teadusnõustajate arvu üle otsustab komisjon iga kord vastavalt oma vajadusele teadusnõustamise järele.

1. Teaduskomiteede liikmed määratakse ametisse kolmeks aastaks ja nad ei või samas komitees ametis olla rohkem kui kolm järjestikust ametiaega. Liikmed jäävad ametisse kuni uute liikmete nimetamiseni või kuni nad uuesti ametisse nimetatakse.

Teadusliku nõustamise järjepidevuse tagamiseks võib komisjon erandlikel juhtudel pikendada teaduskomitee liikmete ametiaega kuni 18 kuud.

Liikmeid, kes on just lõpetanud oma kolm järjestikust ametiaega teaduskomitees, võib valida mõne teise teaduskomitee liikmeteks.

2. Kui liige ei vasta artiklis 12 osutatud menetluseeskirjades sätestatud osalemiskriteeriumidele või soovib tagasi astuda, võib komisjon lõpetada tema liikmesuse ja nimetada reservist ametisse tema asendaja.

3. Teadusnõustajad nimetatakse reservi viieks aastaks ning nende kuulumist sinna võib uuendada.

1. Iga teaduskomitee võib otsustada liita endaga reservist kuni viis teadusnõustajat teadusliku arvamuse ettevalmistamiseks. Need assotsieerunud liikmed osalevad vaadeldava teemaga seotud tegevuses ja arutlustes ning neil on samad ülesanded, vastutused ja õigused kui asjaomase komitee liikmetel.

2. Lisaks võib iga teaduskomitee otsustada kutsuda reservist teisi teadusnõustajaid teadusliku arvamuse ettevalmistamiseks. Kõnealused nõustajad osalevad vaadeldava teemaga seotud tegevuses, kuid nende ülesanded ja vastutus piirduvad arvamuse ettevalmistamisega.

3. Reservi teadusnõustajaid võivad teaduskomiteed kutsuda end abistama kiirnõustamisel, mida komisjon on nõudnud artikli 2 lõike 3 kohaselt, või kutsuda neid osalema artikli 2 lõikes 5 osutatud temaatilistes õpikodades.

4. Reservi teadusnõustajaid võib komisjon kutsuda osalema teaduslikel kohtumistel või osutama komisjonile teenuseid, andes sihtotstarbelist teavet konkreetsete teemade kohta.

1. Teaduskomiteed võivad luua eritöörühmi, kelle ülesanne seisneb teaduslike arvamuste ettevalmistamises ja koostamises. Kõnesolevad töörühmad luuakse eelkõige siis, kui konkreetse teema puhul läheb vaja väliseksperte.

2. Kokkuleppel komisjoniga võivad teaduskomiteed kutsuda kaastööd tegema assotsieerunud liikmeid, reservi teisi teadusnõustajaid, spetsialiseerunud väliseksperte, samuti teiste ühenduse asutuste eksperte, kellel leitakse olevat vajalikud teaduslikud teadmised ning asjatundlikkus.

3. Töörühmi juhatab neid kokku kutsunud teaduskomitee liige ning töörühmad annavad aru samale teadukomiteele, samuti võivad nad osalejate hulgast määrata raportööri. Eriti keerukate multidistsiplinaarse iseloomuga küsimustega tegelemiseks võib määrata mitu raportööri.

4. Kui küsimus kuulub mitme teaduskomitee pädevusse, luuakse ühine töörühm, kuhu kuuluvad asjaomaste komiteede liikmed, assotsieerunud liikmed, reservi teadusnõustajad ja vajaduse korral väliseksperdid.

Kokkuleppel komisjoniga ja artiklis 12 osutatud töökorra kohaselt võivad teaduskomiteed lubada praktikante osalema oma kohtumistel, et aidata kaasa riskihindamise valdkonnas suutlikkuse suurendamisele.

1. Komisjon võib nõuda, et teaduskomitee võtaks teadusliku arvamuse vastu kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

2. Komisjon võib nõuda ühisarvamuse vastuvõtmist küsimustes, mis ei kuulu vaid üheainsa teaduskomitee pädevusvaldkondadesse või mida peab kaaluma rohkem kui üks komitee. Komisjoni arvamustaotluse alusel esitatava ühisarvamuse võivad teaduskomiteed vastu võtta ka artiklis 11 osutatud komiteedevahelise koordinatsioonirühma algatusel.

3. Komisjon võib teadusliku arvamuse taotluses määrata kindlaks konsultatsioonid, ärakuulamised või teiste teaduslike asutustega tehtava koostöö, mida ta peab asjaomase arvamuse ettevalmistamise jaoks vajalikuks. Komisjoni nõusolekul võib konsultatsioonide ja ärakuulamiste osas teha otsuse ka komitee, kui seda peetakse vajalikuks arvamuse vormistamise seisukohalt.

4. Teaduskomitee võib teadusliku arvamuse vormistamiseks nõuda lisateavet sidusrühmadelt. Teaduskomitee võib määrata nõutud teabe esitamiseks tähtaja. Sel juhul võib teaduskomitee otsustada peatada asjaomase arvamusega seotud töö. Kui nõutud teave ei ole kõnealuse tähtaja jooksul laekunud, võib komitee oma arvamuse vastu võtta kättesaadava teabe põhjal.

1. Iga teaduskomitee valib oma liikmete hulgast esimehe ja kaks aseesimeest. Valimine toimub komitee liikmete lihthäälteenamusega. Esimehe ja aseesimeeste ametiaeg kestab kolm aastat, mida võib pikendada.

2. Teaduskomiteede esimehe ja aseesimeeste valimiste kord sätestatakse artiklis 12 osutatud töökorras.

Teaduskomiteede esimeestest ja aseesimeestest koosnev komiteedevaheline koordineerimisrühm tagab kolme teaduskomitee koordineerimise artiklis 12 osutatud töökorra kohaselt.

1. Komisjoni ettepanekul ja temaga kokkuleppel võtavad teaduskomiteed vastu ühise töökorra.

2. Töökorraga tagatakse, et teaduskomiteed täidavad oma ülesandeid pädevuse, sõltumatuse ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt, arvestades samas ärisaladuse austamise õiguspärast nõuet ja riskihindamise põhimõtteid, mille võib kehtestada komisjon selle valdkonna kogemuse ja poliitika kohaselt.

1. Teaduskomiteed võtavad vastu oma arvamused, kiirnõuanded, memorandumid ja/või seisukohaavaldused asjaomase komitee liikmete häälteenamusega, mille aluseks on asjaomase komitee liikmete koguarv ja assotsieerunud liikmete arv.

2. Iga teaduskomitee teeb kõikide muude küsimuste puhul otsuseid oma liikmete häälteenamusega.

3. Tagasi astunud komiteeliikmeid või neid komiteeliikmeid, kelle liikmesus on lõpetatud artikli 5 lõike 2 kohaselt, ei võeta lõigete 1 ja 2 rakendamisel häälteenamuse arvutamisel arvesse.

Lahknevad arvamused, koordineerimine ja koostöö teiste ühenduse, riigi- või rahvusvaheliste asutustega

1. Teaduskomiteed abistavad komisjoni ja aitavad varases järgus kindlaks teha järgmist:

Nad abistavad komisjoni lahkarvamuste ärahoidmises, lahendamises või selgitamises ning kõnesolevate asutustega koostöösuhete loomisel ja hoidmisel.

2. Komisjon võib algatada teaduskomiteede ja samasuguseid ülesandeid täitvate ühenduse, riigi- või rahvusvaheliste asutuste ühistöö taotlemise või korraldamise. Eelkõige võib ta paluda teaduskomiteedel koostada ühisarvamusi koos teiste ühenduse asutustega nende nõusolekul.

3. Kui on kindlaks tehtud oluline lahknevus teadusküsimustes ning kui asjakohane asutus on ühenduse asutus, siis on asjaomane teaduskomitee komisjoni soovil kohustatud tegema asjaomase asutusega koostööd lahknevuste kõrvaldamiseks või esitama komisjonile ühisdokumendi, milles selgitatakse vastuolu tekitavaid teadusküsimusi ning osutatakse andmetes esinevatele asjakohastele ebakohtadele. See dokument avalikustatakse.

1. Teaduskomiteede liikmed, assotsieerunud liikmed, teised reservi teadusnõustajad ja väliseksperdid nimetatakse ametisse isikuliselt ja nad täidavad oma ülesandeid vahetult ise. Nad ei saa delegeerida vastutust teistele isikutele.

2. Teaduskomiteede liikmed, reservi teadusnõustajad ja töörühmades osalevad väliseksperdid kohustuvad tegutsema välismõjutustest sõltumatult.

Sel eesmärgil deklareerivad nad, et võtavad endale kohustuse tegutseda avalikest huvidest lähtudes, ning avaldavad huvide deklaratsiooni, milles osutatakse nende mis tahes selliste otseste või kaudsete huvide puudumisele või olemasolule, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks.

Kõnealused deklaratsioonid tehakse kirjalikult. Teaduskomiteede liikmed ja reservi teadusnõustajad esitavad deklaratsiooni kord aastas.

3. Teaduskomiteede liikmed, assotsieerunud liikmed, teised teadusnõustajad ja töörühmades osalevad väliseksperdid esitavad igal kohtumisel deklaratsiooni mis tahes erihuvi kohta, mida võidakse pidada nende sõltumatust kahjustavaks seoses päevakorras olevate küsimustega.

1. Teaduskomiteede tegevus korraldatakse maksimaalse läbipaistvuse alusel. Komisjon teeb asjatu viivituseta oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks eelkõige:

2. Lõikes 1 osutatud läbipaistvuse eeskirju kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 6 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ( 7 ) nõuete kohaselt, eelkõige ärisaladust silmas pidades.

Teaduskomiteede liikmetel, teadusnõustajatel, välisekspertidel ja praktikantidel ei ole lubatud avalikustada teaduskomiteede, temaatiliste õpikodade, mõne töörühma töö või käesoleva otsuse kohaldamisega seotud muu tegevuse tulemusena saadud teavet, kui neid on teavitatud, et see on konfidentsiaalne.

1. Teaduskomiteed ja nende töörühmad ning komiteedevahelise koordineerimisrühma kutsub kokku komisjon, kelle algatusel toimuvad ka muud käesoleva otsuse kohaldamisega seotud kohtumised, õpikojad või üritused.

2. Komisjon seab teaduskomiteede ja nende töörühmade ning kõigi muude käesoleva otsuse kohaldamisega seotud toimingute jaoks sisse teadus- ja haldussekretariaadi.

3. Sekretariaat vastutab teadusliku ja haldustoe andmise eest, mis on vajalik teaduskomiteede tõhusa toimimise hõlbustamiseks, töökorra järgimise kontrollimiseks (eelkõige pädevuse, sõltumatuse ja läbipaistvuse nõuete osas), komiteede tegevusest teavitamise ja sidusrühmadega asjakohase dialoogi pidamise tagamiseks, sealhulgas eelkõige komiteede tegevusega seotud ärakuulamiste korraldamiseks ning arvamuste ja muude avalike dokumentide avaldamiseks. Lisaks abistab sekretariaat komiteesid ning korraldab ja kohaldab arvamuste kvaliteedikontrolli, nagu on töökorras terviklikkuse, ühtsuse, selguse, taotlustele vastavuse ja toimetuslike standardite osas ette nähtud.

4. Sekretariaat tagab teaduskomiteede tegevuse teadusliku ja tehnilise koordineerimise ja vajaduse korral nende tegevuse koordineerimise teiste ühenduse, riigi- ja rahvusvaheliste asutuste tegevusega ning sidusrühmadega dialoogi pidamise menetluse kohaldamise (mis on kehtestatud töökorraga) ning teavitamise komiteede tegevuse kohta.

Teaduskomiteede liikmetel, reservi teadusnõustajatel ja välisekspertidel on õigus saada hüvitist komiteede kohtumistel, temaatilistes õpikodades, töörühmades ning muudel komisjoni korraldatud kohtumistel ja üritustel isiklikult kohal viibimise või kaugosalemise ning raportööritöö eest konkreetsete teemade puhul, nagu on ette nähtud III lisas.

Käesoleva otsuse artikli 1 lõike 1 alusel loodud teaduskomiteed asendavad olemasolevad, otsusega 2004/210/EÜ loodud teaduskomiteed järgmiselt:

Siiski jätkavad selle otsusega moodustatud kolm komiteed oma ametikohustuste täitmist kuni käesoleva otsusega moodustatud teaduskomiteede ametisse astumiseni.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tõlgendatakse viidetena käesolevale otsusele; viiteid kehtetuks tunnistatud otsusega moodustatud komiteedele tõlgendatakse viidetena käesoleva otsusega moodustatud komiteedele.

Komitee koostab arvamusi küsimustes, mis käsitlevad tarbimiseks ette nähtud toiduks mittekasutatavate toodete (nt kosmeetikatooted ja nende koostisosad, mänguasjad, tekstiilid, riietus, isikliku hügieeni ja majapidamisvahendid, nt pesuained jne) ja teenuste (nt tätoveerimine, kunstlik päevitus jne) põhjustatud tervise- ja ohutuse riskide kõiki tüüpe (eelkõige keemilised, bioloogilised, mehaanilised ja muud füüsikalised riskid).

Komitee koostab arvamusi tervise- ja keskkonnariskide kohta, mis on seotud heidetega keskkonnaosades ja muude bioloogiliste ja füüsikaliste teguritega või muutuvate füüsikaliste tingimustega, mis võivad mõjuda negatiivselt tervisele ja keskkonnale (näiteks seoses õhu kvaliteedi, vete, jäätmete ja pinnasega), ning arvamusi elutsükli keskkonnamõju hindamise kohta. Komitee käsitleb ka tervise ja ohutuse küsimusi, mis on seotud biotsiidide mürgisuse ja ökotoksilisusega.

Ilma et see piiraks Euroopa Kemikaaliameti, tarbijaohutuse komitee ja muude riskihindamisega tegelevate Euroopa ametite pädevusala, võib komisjon paluda komiteel käsitleda koostöös teiste Euroopa ametite ja eelkõige Euroopa Kemikaaliametiga küsimusi, mis on seotud selliste keemiliste, biokeemiliste ja bioloogiliste koostisosade mürgisuse ja ökotoksilisusega, mille kasutamisel võivad olla inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlikud tagajärjed. Lisaks käsitleb komitee küsimusi, mis on seotud kemikaalide, sealhulgas kemikaalide segude tervise- ja keskkonnariskide hindamise metoodiliste külgedega, et ta saaks oma pädevusvaldkondades anda usaldusväärset ja asjakohast nõu ning anda oma panuse tähtsate küsimuste puhul, tehes tihedat koostööd teiste Euroopa ametitega.

Komitee koostab arvamusi küsimustes, mis on seotud tekkivate või hiljuti avastatud tervise- ja keskkonnariskidega, ning laiemates, keerukamates või multidistsiplinaarsetes küsimustes, mis nõuavad ulatuslikku riskide hindamist seoses tarbijaohutuse või inimeste tervise ning seonduvate küsimustega, millega ei tegele teised riskihindamisega tegelevad ühenduse asutused.

Võimalike tegevusalade näidete hulka kuuluvad riskitegurite vastastikuse mõjuga seotud võimalikud riskid, koostoime mõju, kumulatiivne mõju, resistentsus mikroobivastaste ravimite suhtes, uued tehnoloogiad, nagu näiteks nanotehnoloogiad, meditsiinivahendid, sealhulgas need, mis sisaldavad loomset ja/või inimpäritolu aineid, koetehnoloogia, veretooted, viljakuse vähenemine, endokriinsete elundite vähk, füüsikalised ohud, nagu näiteks müra ja (mobiiltelefonide, saatejaamade ja elektrooniliselt kontrollitud kodukeskkondade) elektromagnetväljad, ning uute riskide hindamise metoodika. Komiteel võidakse paluda käsitleda ka riske, mis on seotud inimeste tervise jaoks otsustavate teguritega ja mittenakkuslike haigustega.

Ühine töökord, mille teaduskomiteed artikli 12 kohaselt peavad vastu võtma, hõlmab eelkõige järgmisi teemasid:

4. Komitee liikmete, assotsieerunud ja muude reservi nõustajate, välisekspertide ning praktikantide kohustused

2. Teaduskomiteede liikmetel, reservi teadusnõustajatel ja välisekspertidel on õigus saada hüvitist raportööritöö eest järgmiselt:

a) hüvitist arvestatakse vastavalt töökoormusele, mis sõltub küsimuse keerukusest, arvamuse vastuvõtmiseks kulunud ajast, andmete, teaduskirjanduse ning kogutava ja analüüsitava teabe hulgast ja kättesaadavusest, sidusrühmade ja üldsusega peetavate arutelude ulatusest ja keerukusest ning kontaktidest teiste organitega, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

Summa	Soovituslikud kriteeriumid
385 eurot	— lihtne ja korduv küsimus — toimiku läbivaatusel põhinev arvamus, mis ei eelda ulatuslikku andmete ja kirjaliku materjali läbitöötamist — avalikku arutelu ei korraldata — esimese ja viimase kohtumise vahele jääb kuni viis kuud
770 eurot	— keeruline küsimus — arvamus, mille koostamine eeldab ulatuslikku andmete ja kirjaliku materjali kogumist ja läbitöötamist — arutelu sidusrühmade ja/või üldsusega, mille tagasiside läbitöötamine võtab vähe aega — esimese ja viimase kohtumise vahele jääb 5–9 kuud
1 155 eurot	— väga keeruline küsimus — vajalik on ulatuslik andmete ja kirjaliku materjali kogumine ja analüüs — ulatuslik ja keerukas arutelu sidusrühmade, üldsuse ja teadusasutustega; läbitöötamist vajavat tagasisidet on palju — esimese ja viimase kohtumise vahele jääb rohkem kui 9 kuud;

b) komisjon näitab punktis a esitatud kriteeriumidest lähtudes iga arvamustaotluse puhul eraldi, millist hüvitussummat raportööri suhtes kohaldatakse. Komisjon võib kohaldatava hüvitussumma valikut taotletud arvamuse ettevalmistamise ajal muuta, kui seda õigustavad ettenägematud muutused seoses asjaomaste kriteeriumitega.

( 3 ) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1; parandatud väljaandes ELT L 136, 29.5.2007, lk 3.

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
M1	KOMISJONI OTSUS, 27. juuli 2009,	L 196	61	28.7.2009
►M2	KOMISJONI OTSUS, 3. juuni 2010,	L 138	24	4.6.2010